Perämine külg
-
Tossu Tilda pajatus
Jänessekasvataja
1950. aastil läts’ vallalõ kampaania, et kooli nakkasõ kasvatama kodojänessit. Suu kooli direktri Üksiku Paul oll’ maamiis ja tä läts’ häämeelega kõgõga üten, miä maatüüd putut’. Nii tuudigi jänessepuuri kooli mano. Kats tütrikku paki hinnäst tallitama. A õigõ pia tull’ vällä, et nä olli liinatütrigu, es tiiä… -
Vikurvänt Ants
Ants oll’ taksojuht. Ku tull’ mar’an käümise aig, oll’ Ants uma autoga platsin ja uutsõ suu päält tulõjit. Mutikõsõ tulli ja Ants paksõ hinnäst appi näid kodo viimä. Mutikõsõ vehksevä kässiga, et olõ-i takso jaos rahha. Ants trüüste: «Anna peotäüs marju ja saat kodo.» Nii jakku Antsul… -
Viiking Põh’a-Eestist
Vigurit om egäsugutsit. Tuuperäst mõtli säändside inemiisi pääle, kink viguri omma õnnõ timäle hindäle nal’alidsõ. Nii naksi mu pääh kujju võtma… -
Parm tsuskas: puuma
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Vikost tulõ oppi
Ma kuuli raadiost, et kõik inemise omma targa. Mõnõ ette, a mõnõ takkaperrä. Joba vanastõ kõnõldi nal’aluku talomehest, kiä pallõl’ koolioppajat: «Pai oppajaherrä, oppa mu poig ette nii targas, nigu mu naanõ takkaperrä om!»
Umõhtõgi ei olõ kõik takkaperrä oppust võtnu. Ku pall’o kiroti oppaja ja… -
Tossu Tilda pajatus
Televisioon jäi ildast
Vinne aol tetti egä suvõ lõpun rajoonilehti aokiränige kokkotulõkit. Tuu sündü maal mõnõn sovhoosin vai kolhoosin ja inne, ku pidos läts’, käüti põllutüün kah abis: kas sis kardohka- vai kapstapõllu pääl, tüüd maal jakku. Mi kandin peeti säändsit kokkotulõkit Haanin. Kokkotulõgi olli vaeldusõs rassõlõ aokiränigutüüle,… -
Võimalus tull’ kodo kätte
Opsõ ülikoolih soomõ keele häste är, a olõ-i olnu väega pall’o võimaluisi tuud pruuki. Internetih om külh hulga lukõ ja kullõlda, a kõnõlda tahas iks kah. A ütskõrd tull’ mullõ võimalus soomõ kiilt pruuki kodo kätte.
Oll’ vahtsõaastaga edimädse päävä innelõuna ja ma isti kotoh arvutih,… -
Hüdsihand
Vanaimä Marin olõssi nigu ümbre tettü. Ei sõnnagi kapstaloomõst, ei peedipindreide kitskmisest, ei porknõidõ harvõndamisõst. Tuu paistus jo kavvõndõlõ, et täämbä omma täl… -
Parm tsuskas: Tere, kuul!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Herevüse vasta avitas mõts
Ma kuuli raadiost, et inemiisi herevüs om nii suur, et mõista-i inämb kuikimuudu auru vällä laskõ. Vot sõs tulõ mõtsa minnä. Mis sõs, et kikkasiini kokko ostmisõ hind om alla lännü. Mõtsa tulõ minnä mitte raha, a hindä peräst. Pall’o parõmb om samblõ pääl… -
Tossu Tilda pajatus
Ütskõrdüts läts’ suvõl meelest
Suvõvaheaig naas’ läbi saama. Kats nädälit inne kooli alostust olli latsõ kutsutu koolimajja, et tetä plaanõ ja ettevalmistuisi kooliaasta alostusõ aktusõs.
Klassijuhataja kai koolimajja tulnuid uma klassi latsi ja täl tull’ mõtõ perrä uuri, kas latsõ kõrratabõlit, ütskõrdütte iks viil mäletäse, vai om tuu näil… -
Ullitohtrõ käsk
Tüüti päält 30 aasta tehnikumi raamadukogon. Et niisama istu olnu ikäv, sis ma koi kõgõ. Koolilatsõ opsõva kah mu kõrvalt kudamist ja kirju, hallõmbilõ poiskõisilõ anni niisama suusasukkõ ja -mütse.
A et ma sai tüü aol midägi hindä jaos tetä, tõi sääne asi kadõhust kah. Ütskõrd, ku saisi… -
Põlvõpikku poiskõnõ
Eläsi ütskõrd väigukõnõ põlvõpikkunõ poiskõnõ. Timäl oll’ õnnõlik latsõpõlv. Timä ümbre oll’ häädüs ja huul. Imä sünnüt’ puja, ku oll’ esi… -
Parm tsuskas: maasigamemm
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Puhka kotoh!
Ma kuuli raadiost, et elo om nii hääs lännü, et tüüd taha-i suvõl inämb kiäki tetä. Kõik tahtva õnnõ ilota ja puhada. A puhkama piät kotoh, saa-i kavvõndahe sõita.
Rongijuhtõst om nii suur puudus, et rongi jääse saisma ja võit läbi Eestimaa õnnõ bussõga sõita. A parhilla… -
Tossu Tilda pajatus
Vannotütrigõ lämmä üühammõ
Ellivä kats vannatütrikku, kiä olli suurõ sõbranna. Üts aasta tull’ sääne sõnnom, et mõlõmba saava viil inne aastalõppu mehele. Otsusti sis sõbranna, et tegevä ütstõõsõlõ ütesugumadsõ kingitüse, lämmä üühammõ, läbi ummõldu ja kirä pääl.
Üte sõbranna pulma olli inne ja tõõnõ kinksegi tälle kokkokõnõldu üühammõ. Tõõsõl… -
Vigurinõ Juuli
Olli nuur, iks imäl kah abin egä tüü man nii kolhoosipõllu pääl ku ka tsigalan, koh mu imä tüüt’. Brikatiir tull’ naisi mano ja tahtsõ, et kõik kirotanu uma nime taadõ allkirä. Kõik kirotiva iks õigõhe, nigu piät. Anti sõs papõr Kikka Juuli kätte. Timä lugi uma… -
Vilustõ Villi sünnüpääväplaani
Bussijaamah mar’a- ja seenekokkoostu uutminõ om sama põnnõv ja huvitav, ku vanastõ oll’ autolahvka uutminõ. Inemise tahtva aigu,… -
Parm tsuskas: puuk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Sääne-määne suvi
Ma kuuli raadiost, et külmä ja likõ keväjä peräst om seo suvi nätä väega veidü lipkit. Võissi jo arvada, et üte mutuga kõik, a kiholaisilõ omma säändse ilma miilt pite. Nüüd saiva takkaperrä munast vällä tulla kõik kiholasõ, kiä viimätside põvvatsidõ keväjidega elolõ es päse.
Sõs om… -
Tossu Tilda pajatus
Pätile päti palk
Seo lugu juhtu 1980. aasta laulupido aigu. Sääl oll’ Võrosuu kuul kah ossa võtman ummi lauljidõ ja tantsjidõga ja pillimehe olli kah pundin.
Oll’ viimäne õdak ja Balti jaaman säädse erirong tagasi sõitma. Hummogus pidi Võro liinan olõma. Inne tull’ läbi sõita kõik Lõuna-Eesti kotusõ. Osa… -
Midä sa hobõsõlõ kingis?
Täämbädsel pääväl, ku vaihõpääl tundu, et maailm om ullis lännü ja uudissist tulõ õnnõ halva, om väegä tähtsä, et eloh olõs võimalus süämest naarda. Mul om sääne tüü, et putu kokko hulga mitmõsugumaidsi inemiisiga ja näidega saa iks pall’o nall’a kah – ma olõ nimelt… -
Vitsa tehnigahuvi peräst
Joba varatsõst latsõpõlvõst om mul olnu huvi egäsugumaidsi massinidõ ja muu tehniga vasta. Rogosi mõisa hoovi liivakastin sai mängitüs koolidire… -
Parm tsuskas: timahavadsõ suvõ grill
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.