Perämine külg
-
Parm tsuskas: hukan ilm
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Blondiin susi
Kuna saa susi arvo, et om paras blondiin?
Sis, ku tä raudu jääs ja pääle kolmanda jala läbijürämist avastas, et om iks viil lõksin. -
Muda Mari pajatus
Tagasi keskaigu
Ma kuuli raadiost, et eläjäkaitsja tulliva vällä viimädse kahueläjide kasvandusõ vasta. Ega säändse jaanipäävädse ilmaga talvõl olõ-i karvakaskit vaiagi. Pakladsõst hammõst om viländ.
Edespite ommaki ainumadsõ rõiva, midä sälgä panda saat, kas linadsõ vai lambavilladsõ. Nigu keskaol. Muu kraam om jo poodih naftast tettü ja kliima lämmäs… -
Tossu Tilda pajatus
Ilo es kõlba istmisõs
«Kõik tooli koton omma vana, sääne illos toolikõnõ kõlbasi külh üten osta,» arot’ miis, kes oll’ tulnu naasõga maalt vahtsõ poodi vallategemisele. Tuu jo vana kommõ, et vahtsõst poodist ostmalda är ei mintä. Naasõlõ miildü kah sääne moodulinõ ilostuisiga istõ. Ega tä väega otav… -
Rebäne liinah
Suvõl kuuli, et Tarto liinah olõvat rebäst nättü. Mis jutt tuu om, pall’oge, midä kõnõldas. Mõni näge punatsõmba karvaga pinni ja arvaske, et rebäne. Kõnõlõs sõbralõ, tuu umalõ sõbralõ. Sedäviise võlssjutu tulõvage.
Ma elä Tarto Annõliinah. Näe egäl pääväl, kuis lemmikpinnega jalotõdas jalgtii pääl, rihma otsah muidoge. Pini juuskva… -
Kas puu otsast allatulõk om selge?
Naksi raamadu- ja ka tõisi elun vaia mineviid tarkuisi opma Kaika 8klassilidsõn koolin. Tuudaigu oll’ kooli direktri Meiterni… -
Parm tsuskas: põrmanduküte
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Hääd vahtsõt kullõmisõ aastat!
Ma kuuli raadiost, et latsõ taha ei inämb lukõ. Tuud juttu ma ei usu. Mu meelest om vastapite. Latsõ tahtva nii lukõ ku kirota, pääasi, et näile nutivitin kätte andas. Latsil omma eski säändse esimuudu pässä, millega saa umbõ kipõstõ kirota. Ja ku kiäki… -
Tossu Tilda pajatus
Kuis õnn Võro naasõlõ üskä sattõ
Tuu es olõki nii ammu, ku meil oll’ suur kaubapõud. Vet egälütel olõs kõnõlda, kuimuudu tä üte vai tõõsõ as’a tuul aol sai. Mõnikõrd läts’ niimuudu, et õnn sattõ uutmalda üskä. Niimuudu juhtu mullõ tutva Võro provvaga Tal’nan 70ndide aastidõ keskel.
Kuunolõk lõppi… -
Hää oppaja
1965. aastal tull’ Misso kuuli mi klassijuhatajas pedagoogilidsõ haridusõga nuur oppaja Kolga Tiiu. Väke täüs, sõbralik, helkävide silmiga ja naarulinõ neio. Tedä näteh hüpsi klassi latsõ rõõmust. Kunagi es pahanda kuulmeistre opilaisiga. Ku kiäki koerust tekse, klaarsõ tä hääga as’a är.
Tiiu mõistsõ kõik tunni põnõvas tetä. Eesti keele… -
Nõiatütre needüs
«Kaevasin kraavõ kodumaa mulda
neiukõsõ südäme iist. . . .»
Nigu tuun laulun kaibsimõ Jaanigõ kraavõ kodumaa mulda Rakvere maaparandusõn. Jaan üte, ma tõsõ kopa pääl. Mõlõmbal… -
Parm tsuskas: pässäpikk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Tsiapääd ei olõ
Vanamutt lätt inne jõulu lihapuuti, küsüs tsiapääd.
«Pääd ei olõ, a ma või sullõ põskõ anda,» ütles müüjä. -
Muda Mari pajatus
Ketipini ja tõõsõ nägemäldä eläjä
Ma kuuli raadiost, et aastavaihtusõl pidi Vinnemaa puult innenägemäldä külm tulõma. Jo sõs tuu suurõ külmä iist pakõsõgi egäsugumadsõ sitka. Nigu laulusalm ütel’, et sitika ja satika ja lutiku ja täi, Vinnemaa puult tulliva ja raputiva päid.
Tiiä-i, kuis täiuga, a lutigu omma külh… -
Tossu Tilda pajatus
Päkädsi vimka
Inne ku jõuluvana uma suurõ kingitüisi täüs kotiga üle tarõläve astus, toimõndasõ timä abilidsõ päkädsi. Latsõ säädvä aigsalõ aknõlavva pääle sussi, mille sisse tsill’okõnõ päkäts pand midägi hääd – kas kompvegi, vehverkoogi vai mõnõ väiku as’akõsõ.
Nelä-aastanõ Emma kai egä hummogu uma sussi üle. Ütte-tõist oll’ sääl… -
Mu arsti man käügi
Käü iks suurõ kaariga arstõst müüdä. Pall’u kaibat, saat nahuta, vähä käüt, saat kah nahuta.
1. jagu. Lätsi Tartuhe kõrvakliinikumi, et aparaat nigu logisõs. Illus nuur abilinõ istõ tõsõl puul lauda ja küsse probleemi. Ma sis kõnõli, et kaegõ, lugu um tuu, et ku kiäki naard, ma… -
Kirvõkuninga aasta
Uma Lehe 2019. aastaga jutuvõistlusõ võidujutt
Ku aastalõpp nakkas lähküle tulõma, sis kaias iks aon takkapoolõ ja mõtõldas ettepoolõ tulõviku pääle kah. Nii… -
Parm tsuskas: nilbõ huulits
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Jõvvu veenü vanadus
Üts vanamiis kitt tõsõlõ:
«Ku ma viil nuur olli, oll’ mul nii kõva riist, et vaivalt jõudsõ katõ käega alla tsurmi!»
«A kuis sis nüüd om?» küsüs kullõja.
«Kah’os olõ-i inämb kässi seen säänest rammu,» jääs uhkustaja kurvas. -
Muda Mari pajatus
Roti veivä kapstaravva är
Ma kuuli raadiost, et roti seivä är riigi tähtsä juhtmõ. Nii es saa inemise inämp puutriretseptiga rohtõ osta.
Nüüd olõs valitsusõl paras aig tetä üts tüükogo, kiä kaessi üle, midä nuu võhru iks kõrda saadiva. Äkki saassi nälädse roti saata noidõ inemiisi mano, kiä tüküse… -
Tossu Tilda pajatus
Märdikuu tsukõlus
Seo jutu kõnõl’ mullõ tutva Kasaritsa naanõ. Ütel nädälivahetusõl käveva nä mehega kotost tsipa kavvõmbal välän. Kodo tagasi sõitõn vei tii Lasva järve mano. Nä mõtli ujoma minnä.
Ujomisrõivit üten es olõ, a sai ilma kah. Vesi tundu edeotsa jahhe, a vii seen kattõ külmätunnõ är.… -
Musta värvi ülikunnast
Mu miis Uunu lõpõt’ 1967. aasta jõulukuun EPA kooli. Tuukõrd oll’ ontlik, et aktusõlõ papõrd kätte saama minti mustan ülikunnan.
Ostsõmi jupi musta rõivast ja Uunu vei tollõ joba septembrikuun rätsepä kätte. Sai viil kõvastõ kittä, et mõni ullikõnõ tuu rõiva paar päiva varõmb ja taht ruttu… -
Üle väidseterä
Mu edimäne tüükotus oll’ Luutsniku koolin. Sääl tüüt’ tuukõrd pall’u nuuri. Tuu oll’ illus aig: kõkkõ sai tettüs süämest tävve rinnaga. Takastperrä… -
Parm tsuskas: katrõsandi
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.