Perämine külg
-
Maolda nali
Väega hää unõrohi
«Kuis nuu kündle mõosõ, mis ma sullõ unõrohos vällä kiroti?» küsüs tohtri ravialodsõ käest.
Ravialonõ kitt vasta: «Umbõ häste! Jõvva-i viil näppugi tagaotsast vällä tõmmada ku joba maka!» -
Muda Mari pajatusõ
Takastperrä tarkus
Ma kuuli raadiost, et võit terve eloiä oppi, a koolõt iks ullina. Esieränis ku taha-i oppi tõisi vikost, a piät esi kõik läbi tegemä.
Vaivalt nätäl pääle suurt tormi arvas’ üts kabinetimõtlõja, et kipõstõ tulõ terve Eestimaa raudtiirongi elektri päält käümä panda. Jo tuu suur mõtlõja es… -
Tossu Tilda pajatus
Midägi hääd kah!
Kõva tuulõhuug vei minevä kuu pühäpääväl Võro alajaama päält katussõ ni eelektri kattõ Võro liinast ja maakunnast. Liinan tull’ tä tagasi vasta üüd. A mitu tunni pümmen olla oll’ inemiisile midägi vahtsõt. Tuust kõnõldi iispäävä egäl puul. Latsiaian kah.
Vanõmba rühmä latsõ olli eelektriunodõ pääle pahanu,… -
Pudõr tarakannõga
Üts vinne vanamiis viidi vägüsi haigõmajja. Es olõ tä sääl millegagi rahul ja helist’ kodo, et tulkõ no perrä.
Saadõti tälle üts noorik küllä, et tuu panõssi papilõ mõistust päähä ja aigu viidässi. Papi sai süäme puhtas kõnõlda.
A sis tull’ õdagusüük. Papi kai ja imeht’: vai jummal, taa… -
Vussilännü sandinkäük
Mul om antsak kullõlda marti-juuskmisest. Mehkamaal käüti ja käüdäs mardi- ja kadrisandin. No kink iist vai takan sa joosõt? Liina uulitsõid piten viil, maakotusõn tulõ kävvü ja hoita, et silmä pähä jäänü.
Taa lugu juhtu 1953. aastaga mardiõdagul. Mi kandin oll’ Nõukogudõ Armee kolhoos, ja egän… -
Massulda sõit
Mineväaastaga 16. märdikuul käve Tarton silmäarsti man. Arsti man läts’ häste: seo silm, mis vahepääl näüdäs’ musta ja karvast pilti, nakas’ vahtsõst nägemä.… -
Parm tsuskas: pümme liin
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Nõglaravi sällävalu vasta
Periselt sündünü lugu: üts miis oll’ kuuldnu, et sällävalu vasta avitas umbõ häste kadajavihaga vihtminõ.
Tekk’ sis kadajaviha, vihtsõ hinnäst hoolõga sannan ja saigi parõmb. Viha pand’ tä õkva kerese kõrvalõ kuioma.
Järgmädsel puulpääväl kai, et viht om viil kõrralik, ja läts’ jäl vihtma, a vihta… -
Muda Mari pajatus
Võxit om läbi vai?
Ma kuuli raadiost, et nii Võro liin ku terve Võromaa taheti Eesti riigi külest är lõigada. Tuu käve peris kipõstõ: kõgõpäält oll’ liin pümme ja poodi panti kinni, sõs es saa mõskõ ega kusta, pia es saa ka kõlista ja oll’gi Võxit tettü.
Sääl Inglüsmaal… -
Tossu Tilda pajatus
Kuul om ullõ jaos
Küläkoolin es tulõ poiskõnõ kuuli. Ku puuduminõ pikembät aigu kestse, läts’ oppaja koolilatsõlõ kodo.
Poiskõsõlõ oll’ sääl antu umajago tüüd. Maal aja jo üts tüü tõist takan, lõppu ei tulõki.
Oppaja küsümise pääle, mille poiss kuuli ei tulõ, oll’ poisi imäl vastus varnast võtta: «Kuul… -
Kummut, kolmõ poolõga kapp ja Stirlitz
Tutva lugu, et vana tulõva kunagi tsõõriga tagasi ja omma jälki vahtsõ.
Näütüses mullõ es miildü uman latsõpõlvõkotun üts vana kummut, mille täämbä katõ käega tagasi võtassi.
Ku liina kolisi ja tüüle naksi, ostsõ n-ü kolmõ poolõga kapi, mis noil kuvvõkümnendil aastil moodun oll’… -
Santõ vargus
Oll’ märdisandiaig. Päivä tüü man naas’ Alli ajamõ, et läämi Tagulalõ santma. Tä oll’ säält peri ja tundsõ toda rahvast häste.
Õdagu võtsõ Alli… -
Parm tsuskas: uma mekk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Järgmäne minejä
Vanapaar om kotoh. Naanõ tohkõndas köögih ja miis lugõ tarõh lehte.
Miis hõikas naasõlõ: «Lehte om pantu, et naabrinaanõ om är koolnu.»
«Mis täl viga oll’?» küsüs naanõ.
Miis vasta: «Olõ-i pantu.»
Naanõ ohkas: «No sõs olõ ma järgmäne.» -
Muda Mari pajatus
Vilepuhkminõ kaitsõ ala
Ma kuuli raadiost, et võetas vasta puhkpilliorkestridõ kaitsmisõ kõrd. Tuu om õigõ külh. Ma olõ iks nännü, kuimuudu nuu orkestrijuhi vehkvä vihatsõlõ katõ käega pillimiihi iih, vits käeh. Võiolla mõni om eski kässiga külge lännü. Selle om näid iks vaia kaitsa.
A ma sai arvu, et… -
Tossu Tilda pajatus
Bussijutt
Kats mutikõist istva kõrvuisi bussin ja ajava juttu.
Bussi moodor mürises. Ja egas vanal inemisel kõrvakuulminõ olõ-i inämb tuu, mis täl noorõn oll’.
Üts mutikõnõ kitt: «Mul kasvi seo aasta kurgi nii pikäs ja tomadi nii suurõs!» Tä näütäs kässiga kurgi pikkust ja katõs kokkopitsitedü ruskuga tomadi suurust.
«Midä?»… -
Närdsuseto küläh
Seo lugu juhtu umbõs minevä aastasaa kuvvõkümnendil aastil, ku viil närdsoseto vai kausiseto, kuis kiäki kutsõ, ilma piteh hobõsõga rännäs’. Tä kor’as’ närtsõ ja noidõ iist andsõ vasta saviliudõ vai pottõ. Arvada vei sõs närdso Räpinä paprõvabrikohe.
Külli pääle oll’ säädüse puult sõna saadõt, et õga inemine piät… -
Kes andsõ kõrraldusõ?
Oll’ 2015. aasta rehekuu 16. päävä hummok. Tei uma toimõtusõ tarõn är ja lätsi muru pääle puid lahkma ja riita pandma.… -
Parm tsuskas: sõaväkke minek
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Köögitütrigu riiki juhtma
Ma kuuli raadiost, et sada aastat tagasi üles tõmmadu kihotuskirä tulõva jälki muudu. Ku Vinnemaal taheti köögitütrigu riiki ja panku juhtma panda, sõs Eestimaal nakkas mahlakuust tuu aig, ku ärimehe inämb ärri tetä ei tohe.
Rohopuuti võiva edespite pitä õnnõ aptiikri esi. Tuust es saa ma… -
Tossu Tilda pajatus
Elo nigu kino
Ütel ilosal suvõpääväl istsõ ma kohvikruusiga rõdu pääl. Paistu jupp ello, mis oll’ nigu kino.
Vastanmajast om nätä Tsirgutädi, kes puistas aknõlavva pääle terri. Tälle miildüse väiku tsirgu. Kõgõ omma jaol ka nälädse tuvikõsõ. Noid tsirkõ tädi ei kannata. Tä pand tähele, et mõnõ tuvi lösütäse… -
Vinne nimega kuuk
Sõbranna käve rätsepäkooli kokkotulõkil Tal’nan Vinne restoraanin. Läbielämise ei püsü inemise seen, nii tä mullõ tagasitii pääl rongist kõlist’ ja nakas’ noid jagama. Noh et kes ja kuis ja pall’u limbas’. . . .
«A vot tuu süük Vinne restoraanin! Kõgõ inne tuudi puravikkõga supp. No es olõ supi näku.… -
Veriora süküstorm
1961. vai 1962. aastal oll’ Veriora kandin seo ao rängembit sügüsetormõ, kon ma näi tuulõ murrõtuisi jämehit ku piinit puid risti-rästi hektäride viisi. Tuu oll’ vist tromb kuun piksega.
Mu esä oll’ tuul aol maaparandusõn tüül. Tull’ kodo ja ütel’, et läämi toomi 3–4 rummi ärpalanuisi kuusõ… -
Pistä kinni!
Ma elä suurõh kortõrmajah ja naabris om Mamastõ latsiaid. Ütel pääväl tulli uma tutva puult. Latsiaia väretin saisõ latsõkõnõ. Tä uutsõ kodominekit, jäimi…