Perämine külg
-
Tossu Tilda pajatus
Olõmi valmis kaitsõs!
Vinne ao üts tähtsämbit värke oll’ tsiviilkaitsõ. Aig-aolt käve Tal’na korgõ ammõtnigu kah rajoonõn kaeman, kuis tan oldas valmis kaitsõs. Es päse aolehetoimõndus kah.
Ütel pääväl tull’ mu kabinetti pääliina miis kaema, ku häste leht tsiviilkaitsõpropagandat om tennü. Ildaaigu oll’ kongi olnu tsiviilkaitsõoppus ja lehen… -
Kodo jõudnu luudusõlats
LAANEKIVI ÕIE
(25.12.1934 – 28.03.2020)
Mahlakuu 2. pääväl saadõti Kolepi kooli mälestüskivi mant Nogopalo kalmuaida Laanekivi Õie. Timä aig sai ümbre.
Umal… -
Parm tsuskas: üts ummamuudu viirus
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Vanatütrik sannan
Vanatütrik om (arvada koroonaviirust peläten) sanna kütnü. Istus lava pääl ja pess vihaga jalgõvaiht. Esi pomisõs:
«Näh! Võta! Noorõst pääst lihha es taha, no pakutas õnnõ salatit!»
Karantiinin arvuti (periselt sündünü lugu)
Seo Uma Lehe nummõr om kokko säet arvutin, miä ei olõ ilmavõrku ühendedü. Ku ilman käü viirus ümbre,… -
Muda Mari pajatus
Hoidkõ kundsavaiht!
Ma kuuli raadiost, et ku inemise kotoh omma, sõs nakkasõ inämb latsi tegemä. Ma arva vastapite, et timahava ei sünnü Eestimaal jõulõ aigu üttegi last. Tuu jaos, et lats sünnüsi õkva jõulus, tulõ tä urbõkuul valmis tetä. A kuimuudu sa latsi tiit, ku valitsus om kimmähe… -
Tossu Tilda pajatus
Kas kaubapõud jäl vaivaman?
Vinne ao lõpun jäi poodi väega tühäs. Ku midagi müüki tull’gi, ostõti õkva är. Kes ildas jäi, tuu ilma jäi. Üts sääne kaup oll’ peldigu- ehk vetsupapõr. Nüüd, ku koroonaviirus ründämä naas’, om tuusama lugu. Miilde tull’ üts vana nali.
Üle mitmõ ao oll’… -
Kes mu kotun laamõndasõ?
Taa lugu juhtu inne, ku tsiakatsk mõtsu seen vallalõ pässi. Lõigassi vellege mõtsan mõtsakuivi ja tuulõgõ mahasadanuid puid. Sael sai küte otsa. Oll’ vaja bensupaak ja õlipaak täüs panda. Ku saag õi tüütä, sõs nakkasõ kõrva kuulma mõtsaelänikõ hellü ja silmä nägemä liikmist.
Joba kostugi kõrvu… -
Lehmä ja kelläaig
Seo asi oll’ jo väega ammu. Sis olli viil Põlva kolhoos ja Aarna suurfarm. Ma käve ka sinnä lauta tüüle – olli… -
Parm tsuskas: imäkeelepäiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Tutva politsei
Vanõmb paar sõit autoga pääliina. Naanõ om roolih. Inne Tal’nahe joudmist pidä politsei nä kinni. A naanõ om kõva kuulmisõga.
Politsei küsüs dokustaatõ. Naanõ küsüs mehe käest: «Mis tä ütel’?» Miis seletäs, et paprit taht kaia.
Kaes politsei paprit ja kõnõlõs: «Jaa, Võru. . . . Elu kõige halvemat seksi olen ma… -
Muda Mari pajatus
Rahvaperäne arstminõ
Ma kuuli raadiost, et rahvaperäne ravitsõminõ om iks kõgõ parõmb ka katõkümne edimädsel saandil. Näütüses lambavilladsõ suka ja hanirasvaga määrmine. Ma tiiä-i, mille sõs noidõ rohopuutõ kinnipandmisõ ümbre nii pall’o larmi om. Ega sääl müvvä-i hanirasva. Ja suka piät iks vanaimä esi kudama.
Mul tull’ viil üts… -
Tossu Tilda pajatus
Viipütün pidolõ
Kamp küläpoissõ tahtsõ Vinne aol tutva sünnüpääväle minnä, a tii sinnä oll’ pikk. Nä sai kaubalõ viipütü (veetsisterni) juhiga, kes üüses autot tüükua mano vei.
Luuk massina pääl tõugati kõrvalõ ja ütstõõsõ takan hüpsi poisi tühjä püttü sisse. Luuk kinni ja läts’ki sõidus. Kõik olõs laabsalõ… -
Riian naati hussõ mõskma
Minevä nätäl loi kirävika, miä või võrokõisilõ peris nal’akas paistu. ERRi portaalin oll’ kirän niimuudu: «Riia veoettevõte on alustanud pealinna husside, trammide ja trollide täiendavat pesemist ja desinfitseerimist.»
Tiiä-i õnnõ, kas tuust luudusõlõ midägi hääd kah tulõ, ja arvada või, et hussilõ sääne mõskminõ sukugi miiltmüüdä… -
Kuis ma aoluku tei
Jo latsõn miildü mullõ aolugu ja kai pall’o filme, mis kõnõliva tuust, mis ammu aigu juhtunu. Mu sõa aigu elänü vanavanaimä kõnõl’… -
Parm tsuskas: vabariigi aastapäiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Ilm om hukah
Ma kuuli raadiost, et ma olõki ei hää inemine. Ma olõ uma edimädse tiidmise elo kotsilõ saanu Vinne aol. Mitte õkva verevist parteikongresse paprist, a päämidselt kotost ja koolist, koh kõnõldi ka peris õigõt juttu. Tuust aost om miilde jäänü ütlemine, et egä inemine piät… -
Tossu Tilda pajatus
Koroona tõi nuurusõ tagasi
Haani turismitalu peremehel oll’ väiku juubõl. Nigu õks, olli hää sõbra küllä tulnu.
Abielopaar Kasaritsast võisõ hinnäst tollõlõ perrele uma tütre perrä eski sugulaisis pitä. Ku oll’ süüdü ja juudu, ütel’ peremiis koroonalavva poolõ kaiõn: «Testi tan koroonaviirust. Ilman ei tiiä, määndsest maailma nukast… -
Briljantnõ võit
Egäsugutsid reklaamõ tulõ ussõst ja aknõst – üts iks parõmb ku tõnõ. Pääle tuu omma viil naasõ ja mehe, kiä kõlistasõ sullõ… -
Parm tsuskas: koroonaviirusõ hirmun
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Kats ijäkahru kõrbõn
Kats ijäkahru omma kõrbõn, jalotasõ.
«Kae, tan piät kül maru nilbõ olõma, et nii hulga liiva maaha om pantu,» seletäs üts tõõsõlõ. -
Muda Mari pajatus
Murõ raha käkmisega
Ma kuuli raadiost, et pia saava kõik uma pensioniraha samba seest är kodo viiä. Tuu uudissõga tull’ mul miilde aig aastakümnit tagasi, ku mi uulidsa pääle edimädse rahaautomaadi panti. Sõs oll’ kah pall’o inemiisi är hirmutõt, et näide raha videles saina seeh. Võtiva uma rassõ… -
Tossu Tilda pajatus
Elotarkust praktikandilõ
Brikatiirikursusõ mano käve ka katõnädäline praktika. Liinatütrik pidi uma praktika tegemä Eesti kavvõmban otsan kolhoosi suurfarmin. Sääl arvati, et noorõl inemisel olõs hää ka kuunolõkist ossa võtta. «Opit elotakust,» arvas’ esimiis.
Suurfarmi kuunolõkil arotõdi tüüasju. Keskiäline naanõ, kes eläjile süütä ette vidäsi, pidi rassõt kärro tõukama. Käro… -
Mu oppaja
Ma kirutõ umast esäst, kelle oppaminõ om minnu läbi elu vidänü.
Pääle sõta tulli kolhoosi ja imä pidi tüüle mineme. Esä jäi sõan üte käege, selle tedä es aetõ. Tä tallit’ kotun eläjit ja kamand’ aiamaa pääl. Ma tilbõndi suvõl kogu aig esäl takan ja uursõ, mille om mõni asi… -
Kuis vanaimä maada saassi?
Latsõpõlvõst tulõ miilde üts lugu. Vanaimä kõnõl’ iks juttõ, ja peris pall’o. Täämbädses pääväs omma nuu saanu tävveste vahtsõ mõttõ…