Perämine külg
-
Talinah pidol käümine
Taa lugu om mu sõbrost ja juhtu 1960. aastaga sügüse. Mõlõmba sõbra omma jo taivaidsi teie pääl, näide jutt om mul… -
Maolda nali
Inneskinõ ja tulõvanõ eksnaanõ
Sõbra istussõ kuun. Üts kaibas, et tä eksnaanõ ai Soomõn autoga kassi ala ja no nõudas tuu lõikusõs 4000 eurot. «Kost sa seo raha no eksnaasõ jaos võtat?» omma sõbra murrõn. «Ja midä su tulõvanõ eksnaanõ tuust arvas?» tävvendäs üts sõbõr umalt puult. -
Muda Mari pajatus
Om nii va?
Ma kuuli raadiost, et koskil Eestimaal omma viil postkontori olõmah. Ja no pandas osa noist kinni. Ma olõ jo är unõhtanu, miä tuu postkontor om. Kõik as’a saami aia umah küläpoodih. Ku vanastõ postkontor viil tüüt’, sõs läts’ kõgõ segi, mis päiv ja mis kelläni… -
Tossu Tilda pajatusõ
Edimädse kuluva
Tutva naistõrahvas kõnõl’ umist edimäidsist firmapüksõst. Tuu oll’ aig, kon säänest moodukaupa oll’ ilmadu rassõ saia. A nuur inemine iks taht moodulinõ olla. Sünnüpääväkingitüses saadu raha iist õnnahtugi peräkõrd püksi är osta. Firma oll’ Lee Cooper ja massiva sada ruublit. Liinatütrik oll’ väega uhkõ.
Tull’ suvi… -
Laulutsirk
Krabi kandin Paganamaal omma egä aasta Paganamaa päävä. Tuu aasta olle ilm vihmanõ ja rahvast väega es liigu. Nii pidivä tegeläse esi hindäle aoviidüst löüdmä.
Kats velle, kelle perrenimi olle Tuvikene, ronisiva Paganamaa torni ja laulsõva tävvest kõrist Paganamaa valssi.
Tuu pääle kostu ütlemine: «Kiä ütel’, et tuvikõnõ… -
Piimäpukk
Olli kolhoosi viimädse aasta. Mi saimi hindäle talukotusõ Viitka taadõ mõtsa viirde. Naksimi sääl eläjit pidämä. Meil oll’ tuukõrd kolm lehmä, a midä es olõ, oll’ piimäpukk. Suuri kardu oll’ rassõ autu pääle vinnada.
Miis mõistsõ häste puutüüd ja mõtõl’, et mis tuu sõs om – teemi är. Prussõ… -
Hädäh märdisantõga
Seo sandiõdak võisõ olla umbõs 1958. vai 1959. aastagal Rammukal. Ma olli sõs 4–5-aastanõ. Tuul aol elli küllih väega pall’o nuuri… -
Maolda nali
Miä või juhtuda sis, ku sügüsedsel aol maja küttesüstem katski lätt
«Ott, tulõ ruttu kodo, radiaator tsilgus!» kõlistas naanõ rallimiis Tänaku Otilõ. -
Muda Mari pajatus
Elo perän perismunnõ
Ma kuuli raadiost, et Eestist piät saama nutiriik ja mahheriik. Tuu om jumala õigõ. Tah Kagu-Eestih om tuuga joba pääle naatu. Ku mõtõlda munnõ pääle. Vanno kanakasvatuisiga om lõpp, kana viiäs är tapalavalõ. A vahtsit kanalautu saa-i ehitä, selle et inemise omma joba marru aedu.
Taa… -
Tossu Tilda pajatusõ
Sannapidol ilmast
Minevä aastasaa 70–80ndil aastil oll’ egäl hindäst luku pidäväl asotusõl kongi vii veeren uma sann, kon sai korgit küläliidsi vasta võtta vai sis kambakõisi pito pitä.
Ei olõ täpsele meelen, kas oll’ kinkagi juubõl vai mõni muu ettevõtminõ, a jäl oll’ põhjust sanna küttä ja söögi-viina… -
Kõrralik keretäüs
Lelläl olle üts väega huvitav riistapuu, minka tä topsõ tubakat pabirossihülsi sisse. Ma olli tuust väega huvitõt ja õks nõnnapiten man.
Päält kooli lätsi viil mõnõs tunnis karja. Põllu olli koristõdu, sõs oll’ karja kah kergemb kaitsa. Ma võtsõ köögikapi suhvlist peotävve pabirossõ kah üten, et sõs… -
Lehmä puhtõ
Seo lugu juhtu 1986. aastagal Rammuka küläh. Tuul aol tüüdi ma liinah, a imä tädiga elli maal ja pei ka muidogi lehmä. Nädälivahetusõl… -
Maolda nali
Ei taha massa
Maamiis om liinan söögikotussõn ja küsüs, midä täämbä söögis pakutas.
«Kas ti massa tahati?» küsüs söögiandja.
«Massa ma taha, a massa ei taha,» kost maamiis, ku söögipordsu hinda näge. -
Muda Mari pajatus
Lõikuspühä
Ma kuuli raadiost, et talomehe tegevä viil rehekuul haina. Kuiki om suur süküs käeh ja põimupühä ussõ iih. Seo imelik aasta om kõik pää pääle käändnü. Külbmise- ja põimuao omma segi.
Niisama omma viimädse nädäli jõudsahe seemend külbnü poliitigu, a saaki saama nakkasõ nä viil keväjä. Suurõmb osa… -
Tossu Tilda pajatusõ
Rongisõit
Memm ja taat olli maainemise ja elli raudtii lähkün. Ku oll’ vaia liina minnä, sõidi nä sinnä rongiga. Tuukõrd käve viil Petseri-Tarto vahet rong.
Ütskõrd olli nä jäl Tarton käünü ja sõidi joba kodo poolõ. Taadikõnõ oll’ Tarton õllõga kiilt kastnu. Rongi ütetoonilinõ mürrin pand’ taadi magusahe… -
Oi, määne häbü!
Mu imäl oll’ kats täditütärd. Üts elli Võrun, tõnõ mi kodukülän. Ku liinasõsar maalõ küllä tull’, käve nä vahel ka meid kaeman.
Tuukõrd juhtu ma kah kotun olõma. Ku külälise tulli, naksi mi imäge piagi sahvri ja köögi vahet vuur’ma. Küläkosti tuudi jo kah ja söögilaud paistugi peris… -
Salaperäne pästjä
Lugu juhtu mu uno Albertiga, kes oll’ joba ammuki täüsmiis ja tüüt’ uma esä (mu vanaesä) talon Rõugõ vallan Paborissa külän.… -
Maolda nali
Raamadupoodin
Kiränik Traadi Mats lätt raamadupuuti, küsüs müüjä käest, midä tä osta soovitas.
«Ostkõ Traati!»
«No nii mats ma kah ei olõ, et raamadupoodist traati küsümä nakka,» kost kuulsa kiränik vasta. -
Muda Mari pajatus
Rahvaga tulnu ausalõ kõnõlda
Ma kuuli raadiost, et Eesti 200 ei taha avaligult üteldä, ku pall’o näid om ja kiä nä omma. Tuu om umbõs nigu vabamüürläisil. Sääl kah olõ-i tiidä, kiä nuu liikmõ omma ja pall’o näid om. A ku Eesti 200 taht hindäle inemiisi mano saia,… -
Tossu Tilda pajatus
Esä unõjutt
Õdagu tullõn oll’ imä kodotöiest ja latsiga rahmõldamisõst väega är väsünü. Vähämbä latsõ unõjutulda magama minnä es taha, tuu jäi esäle kõnõlda.
«Kasahstani! Kasahstani!» hõiksi nä esäle, inne ku tuu suu vallalõ jõudsõ tetä. Ja esä kõnõl’gi toda juttu, midä latsõ olli ei tiiä mitutõist kõrda joba… -
Pommiähvärdüs ja «surmapudõr»
Olli tuukõrd, kuvvõkümnendide algusõn, maalri Räpinä keskkooli huunõ ehitüse man. Õdakide läts’ meil, tütärlatsil, vahepääl igäväs. Tiidsemi, kon torumehe üümajal omma, ja ütskõrd tull’ kellelgi mõtõ näile kolli tegemä minnä.
Voltsõmi paprõst linnugi, kirotimi tsiiva pääle, et viie minodi peräst lindas maja õhku, ja… -
Lasõ su maha, raisk!
«Naka astma! Katõkümne sammu peräst lasõ su maha, raisk!» kärät’ vanõmbleitnant, haard’ kabuurist pistuli ja tõugas’ kaitsõriivi maaha. Iin oll’ kitsas… -
Maolda nali
Imeasjoga keksmine
Minevä aastasaa katsakümnendil aastil naas’ Eestimaalõ trehvämä õks inämb suumlaisi. Nä uhkõndi eestläisi iin: «Meil om mõstav tapeet!»
«A meil om Gustav Naan!» es jää eestläse kah võlgu. -
Muda Mari pajatus
Ja päsemigi är
Ma kuuli raadiost, et kelläle ei mõo käändmine häste. Esieränis sügüse, ku piät tseieri tagasi krutma. Inemiisil om kergemb är harinõda, nä olõ-i jo massina.
Tuu om muidoki õigõ, et tseieride edesi-tagasi käändlemine är lõpõtõdas. Elo om edesi lännü, tuu, mis minevä saandi jaos oll’ mõistlik…