Perämine külg
-
Tossu Tilda pajatus
Armsa koolioppaja mälestüses
Kõnõlõ oppajast, kes ei olõ mullõ üttegi koolitunni andnu. Tä opas’ säksa kiilt, a ma opsõ keskkoolin inglüst. Perän oll’ tä õdagukooli direktri, a tuu kuul es putu mullõ. Hää lugõja saa muidoki aimu, et jutt om Vijardi Õitsest.
Mu kooliaol alas’ süküskuu kolhoosin kardokit võttõn.… -
Kavala internaadipoisi
Väimelän ellimi, oll’ üü ja helisi telefon.
Miis võtsõ vasta ja helistäjä oll’ miilitsäkõrrapidäjä. Moraali lugõdõn selet’, et meil sääl inernaadin kõrda ei olõ. Poisi omma Võru liinan kinni peetü ja uutva perrätulõmist.
Miis Priit oll’ opialajuhataja ja vastut’ sis õdagiidsi asju iist kah.
Tä võtt’ katõ kabiiniga… -
Võikijuuskminõ surmaga
Kõik kaos – tuu om inemiisipere igäväne õdagulaul ja tuu omgi kõgõ nii. A tõnõkõrd, ku õnnõs lätt, võit midägi viil… -
Maolda nali
Pinivorst
Miis om tulnu poodist kotitävve söögikraamiga, naanõ sort kotti ja pist tänitämä: «No midä sa jälki kokko ostnu olõt? Tuud, midä vaia, sa osta ei mõista, a egäsugutsit ull’uisi külh! Mis seo om? Lemmikeläjä vorst! A meil jo ei olõki lemmikeläjät!»
«Ah, mis sa haugut!» -
Muda Mari pajatus
Paradiisivärehti omma vallalõ
Ma kuuli raadiost, et Eesti riik omgi paradiisi poolõ minemäh. Poliitigamiis Talviku Artur lubasi tetä uma vahtsõ eräkunnaga Eesti säändses riigis, koh kõik inemise omma rahul. Säänest riiki muidoki siiämaani maa pääl viil olõmah ei olõ. Vast õnnõ taivah. A paradiisih kah es olõ kõik… -
Tossu Tilda pajatusõ
Arvamisfestival
Keskiän abielopaarilõ miildü suvõl kävvü välän tiatrin, kontsõrtõl, laatu pääl ja muiõl kokkosaamiisil, midä suvitsõl aol om pall’o. Inämbältjaolt kutsutas säändsit rahva kokkokutsmiisi festivalõs.
Väega kavvõlõ ei saa minnä, selle et bents mass kah rahha. Niimuudu jäi käümäldä arvamisfestivalil Paidõn, kukki huvvi olõs olnu. A ütski… -
Kuis sõbra nõu perrä talitõn puhada saa
Seod luku kuuli ma uma äiäpapa Zilmeri Viktori käest. Asi juhtu nõuka-aol, koskil säitsmekümnendide aastidõ keskpaiku, tuuaigsõ Valga rajooni Tahe sovhoosi Harglõ osakunnan. Sääl oll’ üts miis (nimme olõ õi illos nimmada, selle et tuud miist ei olõ inämb elävide kirän) moido… -
Tuhat säidsesada nelikümmend neli
Tuu olle 2013. vai 2014. aasta sügüse (täpsele tõtõstõ olõ-i meeleh), ku tundsõ, et olõminõ vanah tüükotussõh olle… -
Maolda nali
Naasõvõtt
Poig ütles imäle: «Mi läämi Mariga paari.»
Imä lätt hindäst vällä: «Mis sa kõnõlat?! Kon ti elämä nakkati?»
Poig vasta: «Mari om maailmavalo käen vaivlõja emo, timä ei tahaki ellä.» -
Muda Mari pajatus
Pall’o hää olõ-i hää
Ma kuuli raadiost, et vanastõ oll’ inemiisil kats vainlast: riikevaihõlinõ imperialism ja neli aastaaigu. A tulõ vällä, et näil es olõki õigus. Minevä saandi inemise es olõ säänest suvvõ nännü ja mõtli, et tuu kuum suvi olõs väega hää. Oodõtas iks tuud, midä kätte… -
Tossu Tilda pajatusõ
Kihnu Virve rossitas
Vanainemise korjasõ uma tiidmise tuust, minkast raadio kõnõlas. Ku silmänägemine lupa, siis kaesõ ka telepilti.
Vana naasõ sai jäl kokko ja märgoti, mis om maailman uudist. Üts kuulut’, et raadio oll’ kõnõlnu: Kihnu Virve rossitas.
Tõõnõ tuu pääle, et olõ-i ime, Virve jo ütessäkümmend vana.… -
Unõhtamalda kokkosaaminõ
Uma kolmkümmend aastat tagasi ollimi perrega Antslan laadal. Toda peeti liinan uulitsidõ pääl.
Saisimi latsõkõisiga keset platsi ja peime plaani, kohepoolõ edesi minemä naada.
Kõrraga karas’ mu ette üts päältnätä teismeline poiskõnõ. Tsusas’ mullõ paprõlehe peio ja ütel’: «Naa omma mu luulõtusõ!»
Kai tuud lehte, kon olliva… -
Ku piät tuksi minemä, sis lätt
Ma võti taa kirätükü kirotamisõs õks hää hulga aigu huugu. Muido vast ei olõs pruuvnugi, a loi Umast Lehest… -
Maolda nali
Kuis saia miljonääris?
Kas om võimalik, et naanõ tege mehest miljonääri?
Om õks. A õnnõ tuul juhtumisõl, ku miis om inne olnu miljardäär. -
Muda Mari pajatus
Koinirahaga ratsa rikkas
Ma kuuli raadiost, et sügüsest omma meil kõik inemise rikka. Kõigil om pall’o rahha, a rahakotti olõ-i vaiagi, selle et tuud rahha olõ-i nätä.
Moodulidsõh eesti keeleh üteldäs tuu kotsilõ virtuaalnõ raha, a inglüse keeleh koiniraha ja võro keeleh ettekujotõt raha. Egäl juhul piät inne… -
Tossu Tilda pajatus
Kuna lätt inemine hinda?
Telepilt näüdäs’ uudist. Suurõtii ehitüsel tulli vällä inemise kundi.
Tuu kotussõ pääl oll’ väega ammudsõl aol olnu kalmuaid. Perän kutsuti sinnä tiiehitüse mano ka egäsugumaisi ammõtnikkõ, et as’a üle märgota.
Pereimä ja pereesä, kes uudissõsaadõt uman koton kaiva, naksi kah arru pidämä. Pereesä ütel’:
«Inemise… -
«Tagunu lasku»
Saiõ viieaastadsõs, ku ristiesä Aotähe Nikolai kinkse mullõ sünnüpääväs karmaniväidse. Oll’ uhkõ tunnõ külh. Väits löüdse umalõ kotussõ pindsagukarmanin.
Ütel suvõpääväl avasti, et väits oll’ karmanist jalga lasknu. Alomistõ karmaninukka oll’ tä perrä jätnü mulgu. Tuju läts’ muiduki väega halvas ja tuu asi es jää imäl katõ… -
Õhvakõsõ bussisõit kokkoostu
Mu tutva Krantsiku Madis kõnõl’ mullõ, kuis taa lugu juhtu. Usu vai är usku, a siski om tõtõstõ sündünü.
Umal… -
Maolda nali
Hää palsam
Vanamiis ja vanamutt omma sannan. Vanamiis löüd andsagu pudõli. Küsüs, mis tuu om. «Seo om palsam,» vastas vanamutt.
Vanamiis uur viil pudõlit ja pitsitäs säält tsipa peo pääle.
«Noh, tulõ siiä, ma palsameeri su är!» -
Muda Mari pajatus
Taha umma rahha tagasi
Ma kuuli raadiost, et tuu massulda bussisõidu raha tulõ massumasja tengelpungast. Et kor’atas kõiki inemiisi käest massu kokko ja sõs jaetas vahtsõst bussisõidu iist lakja. A ku ma sukugi bussiga sõida-i, sõs kohe tuu mu raha jääs?
Ma sõidassi külh kellä kümne aigu paar piätüsevaiht… -
Tossu Tilda pajatus
Kasaritsa miis ja võõramaa sõna
Kasaritsa miis käve uma autoga ilma pite sõitman. Naanõ oll’ kah üten. Poolamaal müüdi elämiisi man värskit kurkõ, tomatit, marju – ütesõnaga säänest kraami, mis parhillatsõl aol pindre pääl ja puhman kasus.
Säälsaman värtide ja sainu pääl näiva nä plakadi muudu silte, kohe… -
Külänaisi umakohus
Vinne aol otsõ rahvas iks parõmbat paika, kon tüüd, kortinat ja suurõmbat palka saanu. Liiguti ütest paigast tõistõ.
Egä kõrd, ku küllä tull’ vahtsõnõ inemine, oll’ ka uurmist ja puurmist. Vahtsõnõ tulõja panti proovilõ ja avitõdi vai sis halvustõdi, ku oll’ põhjust.
Üten Põlva maakunna peräpõrgun mõisa… -
Latsõpõlvõ kassi
Mi olli sõsaraga ütevana, tuuperäst teimi latsõn kõiki asju kuun. Vahel õks kiusassi ja iksõ kah. Seo lugu sündü, ku mi olli… -
Maolda nali
Suvõl omma kõik mõistligu inemise maal ja puhkasõ
Telefon kõlisõs. Küsütäs: «Kas Mona Lisa om koton?»
«Ei,» vastatas. «Mona Lisa om maal.»