Perämine külg
-
Maolda nali
Sugulasõ mualumbin
Naanõ ja miis sõitva auton, tülütsese. Jõudva ütte küllä, kon kats tsika püherdäse mualumbin. Tülü om nii suurõs lännü, et naanõ näütäs tsiku pääle ja ütles:
«Kae, nuu omma su sugulasõ!»
«Kae, ommaki!» jääs miis nõuhtõ. «Nuu omma mu ämm ja äi.» -
Minevädse suvõ perämäne reliikvia
Tahtsõmi üten kõrvalidsõn tarõn remonti tetä. Tapeedi vahetimi joba är, järgmädses pidi vahtsõnõ põrmand saama.
Tuu jaos oll’… -
Maolda nali
Kellässepä tüü
Naasõ aroti, et vibraator läts’ katski, piäs vahtsõ ostma. Tuud juttu kuulsõ päält vanõmb naistõrahvas, kiä oll’ harinu, et katskilännü as’a remonditas iks är. Tä naas’ mõtlõma, et ku sääne asi katski lätt, kohe tuu tulõs parandustõ viiä. . . .
Kängsepp vast joht ei paranda. Vai om tuu hoobis… -
Muda Mari pajatus
Vahtsõ napsi oppus
Kuuli raadiost, et kotoh ei tohe esi puskarit vai handsat aia. Tuu ollõv salaviin. A sama hääd juuki saa kotoh tetä võiuleemest. Võromaal saat tuud joba poodistki osta.
Kraati tuul joogil muidoki olõ-i, a ku eelmidse õdagu om kõvastõ handsat pruugitu, om võiuliim õkva tuu õigõ… -
Milles õks murõta
Tere. Mu nimi om Hundu. Mitte et ma ollu määnegi mõtsasusi, aga peremehe jutu perrä mu vanavanaesä ollõv ollu Vinnemaalt. Vanaesä tull’… -
A papa oll’ jo siin!
Mu esä, kedä latsõlatsõ papas naksi kutsma, elli ligi 87aastadsõs. Ku tä uma kolm last kasvi, oll’ tä Tsiberin vangilaagrin säidse… -
Maolda nali
Kruvikäändjä avitas
Kiirabi saa vabariigi aastapääväl kõnnõ:
«Üts niildse mi pidolavvan punnivinna ala. Tulkõ kipõstõ!»
«Sõidami vällä. A seeni ku mi jõvvami. . . .»
«Seeni proovimi kruvikäändjäga pudõli vallalõ saia.» -
Muda Mari pajatus
Vaesusõ ärkaotaminõ
Kuuli raadiost, et ku mi riik om sada aastat vanas är saanu, sõs saava pia kõik Eesti inemise riigi priileevä pääle. Olõ-i vaiagi inämp maad katõs lõigada, et eräle rikkide pääliinas ja vaesidõ Eestimaas jaka.
Ku kõik eestläse omma kinnimajja är pantu ja riik kolm kõrda pääväh… -
Tossu Tilda pajatusõ
Keeletsukõlus
Üten liinaasutusõn, kon tüül käve eestläisi ja vinläsi, küsse üts vinne miis uma eesti tüüseldsilidse käest aig-aolt eesti keele sõnnu. Mehe esi ütli tuud asja keeletsukõlusõs.
Tuu vinne mehe tõõnõpuul oll’ kah sääl asutusõn tüül ja timä oll’ kah väega huvitõt eesti keelen kõnõlõmisõst.
Ütspäiv küsse… -
Võlss raha
Naksi ütskõrd poodin kassan masma, taheti 14 euri. Andsõ kümnelidse paprõraha ja ütli, et uutkõ, ma otsi viil manu. Kassapedäjä ütel’, et seost om joba ülearu, tiä and mullõ siist viil rahha tagasi. Kaiõ sis, mis raha tiäl näpu vahel om, ja naksi hädäldämä, et oi-oi, andkõ tuu… -
Lugu, midä es juhtu
Ku taa suur sotsialismus oll’, es kõnõlda ärist midägi. A midägi iks äriti ja tetti ja olli kontrolliki, et noid asju är hoita.
Olõ iks mõtõlnu toda talvõ, ku Armeenian tuu suur maavärrin oll’. Sis panti üles uudis, et nakatas orbõ Armeenia latsi tuuma Eestihte ja… -
Kriuhka riisõit
Ma olli küländ tsill’okõnõ lats, ku imä-esäga võtiva nõus ütel talvitsõl pühäpääväl kopsõ tuuluhta ni üle Tamula järve kõndi.
Minno pakiti kah kõrdapiten… -
Maolda nali
Aastapäiv tulõkil
Muusigaoppaja astus klassi ja näge, et timä tuul om kaonu.
«Kon mu tuul om?»
Kõik omma vakka.
«Hää külh. Sis om nii, et saistakõ ti ka kõik pistü. Täämbä har’otami terve tunni hümni laulmist. Vabariigi aastapäiv tulõ jo pia.» -
Muda Mari pajatus
Valitsusõ kittüses
Kuuli raadiost, et valitsusõl om valmis plaan, kuis viina ja ollõ müümisest puudu jäävät massu tagasi saia. Riigikassa täütmise jaos nõstõtas pensionnõ.
Midä suurõmba omma pensioni, tuud rohkõmb saa pensionääre käest tulumassu võtta. Tuu om väega hää ja ettenägejä plaan.
Vet egä päiv kõnõldas uudissih, kuis… -
Tossu Tilda pajatus
Lahja äriprojekt
Latsirahha naati mano masma. Üte suurõ perre imä oll’ väega õnnõlik tuu 33 euro üle, mis timä arvõ pääle lisas sattõ.
«Ütskõrd tunnõ, et latsist om kassu,» kitt’ tä. Riigitüül tä latsi peräst jo pall’o kävvü es saa.
Latsõ omma aastidõga suurõs kasunu, kõgõ noorõmb viil sõkk koolitiid.… -
Mis tõsõn ilman sünnüs
Tsõdsõ Hilda elli Tartu liinan. Ku tä maalõ käümä tull’, tundsõ ma, tütärlatsõtirts, häädmiild: tä tõi üten liinanänni ja pall’u rõõmu.
Egä hummugu lei tä uma huulõ vereväs, mul kah, puudõrd’ nõnna, mul kah, käändse hiusilõ krunnõ, mullõ kah, pandsõ kaartõ ja jutt juussõ kipõstõ. Noid… -
Kõõks
Kolhoosi algaastil pidivä tuksambõ koloosniku talvõl mõtsatüü normi täütmä. Karla Ruudigõ es olõ koloosniku. Nä tüütivä suvõl turbaraban. Et näil talvõl midägi tetä es… -
Maolda nali
Taht, a om vaiki
Ütsik meesterahvas ja ütsik naistõrahvas sõitva rongin üten kupeen. Peräkõrd miis tüdines vaiki istmisest ja pruum naasõga viisakalõ juttu tetä: «Mille sa nii vaiki istut?»
«A vot taha ja olõ vaiki.»
«Jummal hoidku! Ku sa tahat, mille sa sõs vaiki olõt?» -
Muda Mari pajatus
Perimüskultuuri aasta
Ma kuuli raadiost, et Euruupah om perimüskultuuri aasta ja pallõldas kõigil inemiisil pruuki kõnõlõmisõl vannosõnno ja rahvaliidsi ütlemiisi.
Hääd iinkujjo omma tuuh as’ah näüdünü joba mi riigikogolasõ ja ministri.
Nä õnnõ tarvitasõ tuu jaos võõramaist sõnna – metafoor.
Eesti rahval om pall’o egäsugumaidsi ümbre nuka ütlemiisi, millest egäüts… -
Tossu Tilda pajatus
Pinsipäivä jõvva-i är uuta
Tull’ vahtsõnõ aasta vahtsidõ lubaduisiga. Egä aasta olõmi kuulnu pensionnõ nõstmisõst. Seo aasta kah. A vahtsõt oll’ niipall’o, et tüül käüvil pensionäärel tulõ määnegi osa rahast är anda. Ja tuu asi pand’ nä vihatsõlõ üürgämä. No midä! Riik hoolitsõs, et kiäki ülearvu rikkas ei… -
Kiusaminõ kanakar’an
Koolikiusamisõst omma vast kõik kuulnu, halvõmbal juhul tuud uma naha pääl tunda saanu. Põhjusõs hariligult kehvä rõiva vai vällänägemine.
Päält sõa, mu kooliaol, olli pia kõik viletsäle rõivin ja koolin tuust suurt nummõrd es tetä, a tull’ vällä, et kanakar’an külh.
Latsõpõlvõkotun olli mul kõik kana «ristitü». Üts… -
Horoskoop ei võlsi
Oll’ talvinõ aig. Vällän sattõ tassakõistõ lakja lummõ. Haardsõ uma kepi ja lätsi posti perrä. Tundsõ häädmiild lumõ üle ja unõti hindä peris är. Kõrraga kattõ jala alt ja olli käpile lumõhangõn. Imesti: kuis ma maaha sattõ, mul ju kepi toes käen.
Kotun lei aolehe lakja ja loi… -
Ijäpurigu
Ku mi tütär vai timä miis es saa mõnikõrd peräst tüüd umalõ tütrele latsiaida perrä minnä, sõs vanaesä vai papa käve iks latsõlast kodu tooman.
Tuukõrd oll’ latsõlats joba katõaastanõ ja näil lasti piaaigu egä päiv paprõ pääle tsehkendä, perän anti latsilõ üts pilt kodu üten.
Vanõmbõ oodi näid iks… -
Tsiga ijävangin
Kolhoosi aigu oll’ nii, et ku lehmäl oll’ pulli vaia, tull’ autu kodu ja asi sai kõrda. Aga tsiagõ pidit esi kolhoosi…
