Perämine külg
-
Mõro meele nätäl
Kuuli raadiost, et pääle om naanu mõro keele nätäl. Ma lätsi piigli ette, ai keele vällä ja kai iks ütelt puult ja tõõsõlt puult. A es näe midägi esierälist. Hummogu jõi külh mõrro kohvi, a sei makõt kuuki mano ja es saa arvugi, et kiil mõro olõs.
Nä… -
Raha hoitmisõst
Ku ollimi latsõ, sõs peimi iks vanõmbidõ inemiisi kombit, nigu märdi- ja katrisandin käümine.
Külä latsõ tulli iks inne kokko ja sis… -
Tossu Tilda pajatusõ
Koi es olõ süüdü
Valimiisi pääväl koolimajan jäivä kats memmekeist pääle helü andmist saali saina viirde istma. Aig oll’ kah niikavvõl, et suurõmb jago inemiisi olli uma kodanigukohussõ täütnü. A iks tull’ üts ku tõõnõ, et valimiskabiini minnä. Silmä jäi, et kabiinõl es olõ iin aknõrõivast, nigu… -
Maolda nali
Baltimaiõ sõprus
Kuulutus oll’ tulba pääle üles pant. «Eesti, Läti ja Leedu sõprusõ nätäl!» saisõ sääl pääl. Pääle tuu kuupäävä ja muu tarvilinõ teedüs.
«Ja mitte päivägi inämb!» oll’ kiäki tarkpää viil kuulutusõ pääle umalt puult tävvendüses kirotanu. -
Vahtsõnõ viirustõbi
Kuuli raadiost, et Eestimaal om vahtsõnõ viirustõbi vallalõ päsnü. Ku eläjil om tsiakatsk ja tsirkõl gripp, sõs inemiisile om külge naanu nahistaminõ.
Nahistõdas egäl puul – kotoh ja tüül, liinah ja maal. A kõgõ kimmämbä nahistaja sõitva viil Eestimaalt välläpoolõ ja nahistasõ lämmäl maal.
Üts miis ollõv eski… -
Kuis ma latsiga koolist poppi tei
Üts üü, ku uni oll’ lännü, tull’ miilde patt, midä piässi kuulutama, et sis vast saa andis. . . .
Olli 80. aasta ja mitte koskilt es olõ midägi saia. Sitsigi müüdi paari miitre kaupa, a tollõst ei saa midägi tetä! Palitit ja kuhtõ es olõ ja pidurõiva… -
Haabsaarõ tüükua man
Naa luu juhtu 1980. aastil Haabsaarõ tüükua man ja näütäse, kuis ülembä omma iks lihtsäst tüümehest targõmba.
Lahkikülmänü mootor
Oktoobrikuu. Jaanis kutsuti tuud… -
Tossu Tilda pajatusõ
Vesi võtt jala nõrgas
Külän elli kolm lõbusat sõpra: Ruudi, Volli ja Kusti. Näile miildü viinakõist visada. A är es vao nä külh kunagi. Säändse truksa Eesti mehe.
Ütskõrd sügüse, ku kardokavõtja lõunatunni pei, olli kolm sõpra äkki kaonu. Ku tüü jäl edesi läts’, olli mehe vahtsõst platsin… -
Maolda nali
Ei saa rummi juvva
Om joba küländ üü, ku väsünü pidolinõ kõrtsi astus.
«Ma taha kokaga rummi juvva!»
Kõrdsimiis lätt kohegi taadõpoolõ ja tulõ pia tagasi.
«Ei saa!»
«Mille?»
«Kokk om joba kodo är lännü.» -
Õnnõ uulidsa viin
Viil kuuli raadiost, et Lätist viina vidäjä omma nii pall’o rahha kokko saanu, et omma no naanu tugõma Eesti kõgõ rohkõmb kaetut saadõt televisioonih. Ja tuu iist saava nä umma ärri inemiisile päähä määri.
Ku muido viil kõik pensionäri es tiiä, et viina piä-i poodist ostma, a… -
Lakjaajamisõ säädüs
Kuuli raadiost, et kokko elämine keeletäs är. Riigikogo taht tuu säädüse, minka inemise kokko ellä võiva, är keeldä. Kae ku pall’o säädüsest üle astjit sõs meil om!
Pall’okõnõ sõs parhilla noid ammõtlikult paari pantuid om. Inämbüs eläse niisama kokko. A ku tuu om säädüse vasta, mis… -
Ettearvamisõ peräst kattõ mõõk
Taa jutu kõnõl’ Harglõ murdõ kirjapandjailõ päält kolmõkümne aasta tagasi Uibu Ella Mõnistõ vallast Kuutsi küläst, kiä oll’… -
Tossu Tilda pajatusõ
Õigõ supp
Üten Võromaa taloperren kasvi suurõmbidõ latsi kõrval sääne poiskõnõ, kiä es taha suppi. Tä nurisi, mille hää praat är tsurgitas ja ülearvo pall’o vett patta pandas.
Imä kah kai lavvan poja taldrigu pääle suppi nõstõn, et supp olõs rohkõmb sakõ. Esä sääl kõrval lõmpsõ supiliimi.… -
Maolda nali
Midä eläjä söövä?
«Võiukriis» tulõtas miilde luu Võro koolioppajast, kiä küsse algklassi latsi käest niimuudu: «Kar’amaal seivä lehm ja lammas võidu. Midä nä seivä?»
Õigõs vastussõs lugi, et haina. Esi oll’ tä uma küsümüsega väega rahul ja arvas’, et võrokõisist koolilatsõ ei saa eestikeelitsest sõnast «võidu» õigõlõ arvu ja… -
Ostami põrssa kotih?
Kuuli raadiost, et inne valimiisi keeletäs kandidaatõ päähämäärmine är. A kuis saa är keeldä tuud, mis olõ-i viil alanu? Vai mille ma tohe-i tiidä, kedä valli? Vahtsõ valla omma ilmadu suurõ. Parhilla olõ-i ma nännü viil kõiki kandidaatõ nimmigi. A kedä nännü olõ, sõs nuu omma… -
Sügüsene kardohkavõtt
Meil Aakrõ külän elli miis nimega Oskar, kutsuti Ossis. Sääne muhhe miis. A nüüt om koolnu. Tä oll’ häste avitaja, käve kõik aig küsümän, kas om api vaia.
Ossil oll’ traktor ja olli Laine, Taimo, Malle, Elve ja Kaja maalapi, kon tull’ avitaman kävvü. Keväjä kardohkavirksit ajaman,… -
Lats kaonu
Tuu asi juhtu 1976. aasta sügüse. Mu tütär Kati oll’ sis poolõtõsõ-aastanõ. Mu esä elli ütsindä Oravil kotoh. Ma sõitsõ egä nädäli kodo.… -
-
Tossu Tilda pajatusõ
Kae ette astmiisiga!
Vinne aol sõidi üte Võro perre esä ja imä umalõ ammõtkundligulõ kokkotulõkilõ Eestimaa kavvõmbalõ otsa.
Latsõkõsõ, kes olli viil küländ tsill’okõsõ, veivä nä tuus aos maalõ sugulaisi hoita. Ega latsil sääl hätä es olõ: puhas õhk ja kõrralik maasüük.
Väega suurt huvvi paki liinalatsilõ eläjä. A… -
Maolda nali
Kõgõ parõmb auto
Mehe vaidlõsõ, määne om kõgõ parõmb auto.
«Saksa auto omma kõgõ parõmba. Jupi omma odava ja saia, ku midägi remonti vajja,» ütles üts.
«A Jaapani auto omma viil parõmba. Noid ei piäki remontma,» om tõõnõ tõist miilt.
«Ah, mis ti vaidlõti. Kõgõ parõmb auto om iks ammõdiauto,» om kolmas… -
Majandus om kur’ast?
Kuuli raadiost, et jälki om Eestimaal elo vussi lännü. Kuimuudu ka valitsusõ as’apulga vasta ei punni, majandus kasus ku mühises. Õnnõ tuust ei saa ma arvu, mille tuu majandusõ kasuminõ halv om.
Ku minevä sügüse Rõiva valitsus maaha võeti, sõs panti näile süüs, et majandus kasus ülearvo… -
Hää, kui mudso kipõlt tüütäs
Tuu oll’ Vinne aigu, ku koolilatsõ pidi sügüse kooliaost mõnõ päävä koloosin kardulit võtman käümä.
Ega tüü üle jõu es käü. Pidi õnnõ kipõstõ uma maajupi päält karduli är korjama, inne ku traktor vahtsõ tsõõriga virkse valla aiõ.
Ma es tulõ tuu päälegi, et sääne jõhkataminõ,… -
Kolmõ naasõ soejaht
1964. aastaga süküskuu mu kotun Haavistun. Oll’ ütlemelde illus päiv. Mi imäga võtsõmi kartlid.
Säälsaman kodusöödü pääl pedäsivä lehmä lõunauinakut ja… -
Tossu Tilda pajatusõ
Brežnev Kasaritsan sannalava pääl
Ilosal põimukuu pühäpääväl sai suguvõsa kokko Kasaritsan põlistalon. Süüdi-juudi ja aeti juttu. Egälütel oll’ määnegi vahva mälestüs edevanõmbidõ talost.
Häste lätsi jutu tuust, kunas tan edimäne kõrd om käütü. Naanõ, parhilla mitmõ latsõlatsõ vanaimä, kõnõl’, kuis tä mõnõ aasta vannusõn üten imä ja esä…
