Perämine külg

  • Muda Mari pajatus

    Koinirahaga ratsa rikkas
    Ma kuuli raadiost, et sügüsest omma meil kõik inemise rikka. Kõigil om pall’o rahha, a rahakotti olõ-i vaiagi, selle et tuud rahha olõ-i nätä.
    Moodulidsõh eesti keeleh üteldäs tuu kotsilõ virtuaalnõ raha, a inglüse keeleh koiniraha ja võro keeleh ettekujotõt raha. Egäl juhul piät inne…
  • Tossu Tilda pajatus

    Kuna lätt inemine hinda?
    Telepilt näüdäs’ uudist. Suurõtii ehitüsel tulli vällä inemise kundi.
    Tuu kotussõ pääl oll’ väega ammudsõl aol olnu kalmuaid. Perän kutsuti sinnä tiiehitüse mano ka egäsugumaisi ammõtnikkõ, et as’a üle märgota.
    Pereimä ja pereesä, kes uudissõsaadõt uman koton kaiva, naksi kah arru pidämä. Pereesä ütel’:
    «Inemise…
  • «Tagunu lasku»

    Saiõ viieaastadsõs, ku ristiesä Aotähe Nikolai kinkse mullõ sünnüpääväs karmaniväidse. Oll’ uhkõ tunnõ külh. Väits löüdse umalõ kotussõ pindsagukarmanin.
    Ütel suvõpääväl avasti, et väits oll’ karmanist jalga lasknu. Alomistõ karmaninukka oll’ tä perrä jätnü mulgu. Tuju läts’ muiduki väega halvas ja tuu asi es jää imäl katõ…
  • Õhvakõsõ bussisõit kokkoostu

    Õhvakõsõ bussisõit kokkoostu

    Mu tutva Krantsiku Madis kõnõl’ mullõ, kuis taa lugu juhtu. Usu vai är usku, a siski om tõtõstõ sündünü.
    Umal…
  • Maolda nali

    Hää palsam
    Vanamiis ja vanamutt omma sannan. Vanamiis löüd andsagu pudõli. Küsüs, mis tuu om. «Seo om palsam,» vastas vanamutt.
    Vanamiis uur viil pudõlit ja pitsitäs säält tsipa peo pääle.
    «Noh, tulõ siiä, ma palsameeri su är!»
  • Muda Mari pajatus

    Taha umma rahha tagasi
    Ma kuuli raadiost, et tuu massulda bussisõidu raha tulõ massumasja tengelpungast. Et kor’atas kõiki inemiisi käest massu kokko ja sõs jaetas vahtsõst bussisõidu iist lakja. A ku ma sukugi bussiga sõida-i, sõs kohe tuu mu raha jääs?
    Ma sõidassi külh kellä kümne aigu paar piätüsevaiht…
  • Tossu Tilda pajatus

    Kasaritsa miis ja võõramaa sõna
    Kasaritsa miis käve uma autoga ilma pite sõitman. Naanõ oll’ kah üten. Poolamaal müüdi elämiisi man värskit kurkõ, tomatit, marju – ütesõnaga säänest kraami, mis parhillatsõl aol pindre pääl ja puhman kasus.
    Säälsaman värtide ja sainu pääl näiva nä plakadi muudu silte, kohe…
  • Külänaisi umakohus

    Vinne aol otsõ rahvas iks parõmbat paika, kon tüüd, kortinat ja suurõmbat palka saanu. Liiguti ütest paigast tõistõ.
    Egä kõrd, ku küllä tull’ vahtsõnõ inemine, oll’ ka uurmist ja puurmist. Vahtsõnõ tulõja panti proovilõ ja avitõdi vai sis halvustõdi, ku oll’ põhjust.
    Üten Põlva maakunna peräpõrgun mõisa…
  • Latsõpõlvõ kassi

    Latsõpõlvõ kassi

    Mi olli sõsaraga ütevana, tuuperäst teimi latsõn kõiki asju kuun. Vahel õks kiusassi ja iksõ kah. Seo lugu sündü, ku mi olli…
  • Maolda nali

    Suvõl omma kõik mõistligu inemise maal ja puhkasõ
    Telefon kõlisõs. Küsütäs: «Kas Mona Lisa om koton?»
    «Ei,» vastatas. «Mona Lisa om maal.»
  • Muda Mari pajatus

    Kas jalgpall om parõmb ku seks?
    Kuuli raadiost, et jalgpall ollõv parõmb ku seks ja et naisilõ ei miildü jalgpall. Ku nuu kats tarkust kokko panda, sõs piät arvo saama, et naisi meelest om ihorõõm iks jalgpallist parõmb.
    Kas kiäki tiid kedägi, kiä tiid säänest naist, kellele miildü-i mehe?…
  • Tossu Tilda pajatus

    Sõaväkke minek
    Parhilla om jäl käen tuu aig, ku nuuri miihi kaitsõväkke kutsutas. Imä, kink poig pia Eestit tiinmä lätt, kõnõl’ mälehtüse umast nuurusaost.
    Aastanummõr oll’ sis 1984. Püssä ala kor’ati ka tudõngi. Sügüsedse võtmisõ aigu jäi näide edimäne kursus nuurist miihist peris tühäs, õnnõ kats mehepoiga jäeti…
  • Hanna ja sarviga

    Kaika Lainõ kõnõl’ mullõ ütskõrd säändse jutu.
    Tä oll’ matussil, kon matõti tihkõt talupernaist. Ku koolnut hauda lasti, oll’ kirstust visanu sinist savvu ja havva veeren tä kõgõ umatsõmba olli hanna ja sarviga.
    Lainõ oll’ viil küsünü keriguopõtaja Jürjo käest, kas timä ka näkk’ toda.
    Jürjo oll’ tuu…
  • Jumala liha

    Mi inemise omma väega tõsidsõ. Ei taheta sukugi nall’a ja naaru. Ega tuuperäst, et elo rassõ ja rahha vähä, ei piä viil naarmist är unõtama.
    Jaanipäiv sai müüdä, suur suvi käen. Õdagus tahassi määnestki lihha kütsä. Sõida Põlvahe Selverihe. Mõtlõ, et täämbä võta letist vallalist lihha. Mu iin sais…
  • Pinivargus

    Pinivargus

    Seo jant juhtu sõs, ku kolhoosi olli joba lakja lännü ja Vinnemaa veeren kaivõti küläteid läbi, et õkva siiä- ja sinnäpoolõ ei saasi…
  • Maolda nali

    Kõrralik külämiis vargit ei pelgä
    Ütel külämehel om ehitet väläkemmerg, kon iin olõ-i ust.
    Istus tuu miis sis ütspäiv sääl, ku naabrinaanõ juhtus müüdä minemä. Tuu pand kõrraga tänitämä:
    «Kuis sa saa-i ust siiä ette, nii ilõdu om kaia. . . .»
    «Minkjaos uss? Ma joht ei usu, et kiäki siist midägi varasta taht,»…
  • Muda Mari pajatusõ

    Eesti-Läti 1:1
    Ma kuuli raadiost, et Lätih om määnegi taud vallalõ päsnü. Koolnuid om jo nii pall’o, et ei mahu inämb Lätimaalõ är ja piät osa mi mano tuuma.
    No ku Eestimaalt viiäs viin ja olu Lätti, sõitva viinaostja sinnä perrä.
    Sõs ku Lätimaalt tuvvas koolnu är Eestihte, tulõva ka…
  • Tossu Tilda pajatus

    Tundmalda kaup
    Memm ja taat tei uma ostu iks liinan suurõn poodin. Tuun külän, kon vanapaar elli, oll’ külh üts väiku poodikõnõ, a liin es olõ kah kavvõl. Mis muud ku lüü massinalõ käük sisse ja vähämb ku poolõ tunniga olt peräl. Nii tetti ka seokõrd.
    Rahvast oll’ pall’o,…
  • Ingeri naasõ Oravilt lehmä otsman

    Lugu juhtu päält sõta, ku sakslanõ oll’ minemä lüüdü ja elu Vinnemaal väega vilets. Ingerimaalõ Leningradi külle ala oll’ jõudnu teedüs, et Eestin elu edenes, a valitsus võtt ülearutsit eläjit är.
    Kats nuurt Ingerimaa naist, kelle mehe olli sõan kaonu, jätivä uma tsill’ukõsõ…
  • Kährik mängse kährikut

    Kährik mängse kährikut

    Tuust om müüdä umbõs viis aastat, ku tei jaanipäävä paiku lauda man muro pääl sannavihtu. Vihtu tegemine oll’ kohki poolõ…
  • Maolda nali

    Hiussõlõikaja ja ämm
    Miis om hiussõlõikaja man. Tuu küsüs: «Kas sul ämm kah om?» «Iks om,» vastas miis. «Kuis ämmä tervüs ka om?» küsüs hiussõlõikaja. «Ei olõ vika.» «Kas ämm kah vahel hiussõlõikaja man käü?»
    Miis saa vihatsõs: «Mille sa mu ämmäst kõik aig kõnõlõt!»
    «Sul nõsõsõ hiussõ pistü egä kõrd,…
  • Muda Mari pajatus

    Tervüsele hää bussisõit
    Ma kuuli raadiost, et kuiki katõ maakunna pääle om üts Kagu transpordikeskus tettü, ei saa iks kõrvalmaakunnast tõistõ massulda sõita. Ku Leevi inemine taht Võrro sõita, sõs piät piledi ostma. Piledi piät ostma vähämbält Leevilt Paidra piätüseni. Sääl astus tä bussist maaha ja tulõ vahtsõst…
  • Tossu Tilda pajatus

    Siil silla pääl iin
    Üten Võromaa külän oll’ talo pernaasõ juubõl. Külälidse jõudsõ pidomajja õigõl aol. . . . pääle üte kutsudu. Tuu miis uma provvaga astõ ussõst sisse pia tunn aigu ildamba.
    «Kallis pernaanõ, es jõvva kuigimuudu innembä. Siil oll’ silla pääl iin,» kahjats’ miis umma ildasjäämist. Pidorahvas, kiä oll’…
  • Sugulanõ käve tõsõlt puult tagasi

    Taa jutu kõnõl’ mullõ ildaaigu üts naabrinaanõ, kiä om jo katsõkümne ligi. Tä ütel’, et noorõmban külh sääntseid asju es usu, a nüüd juhtu hendäga.
    Suvõl näkk’ tä unõn umma velle, kiä jo ammu koolu om. Tuu oll’ käünü naidõ latsõpõlvõkotun üte huunõ ussõ…
UMA Leht