Perämine külg
-
Tossu Tilda pajatusõ
Hiina seene
Tütretütär tull’ talvõl uma tõõsõpoolõga vanaimäle küllä. Kostis tõi tä üten paki Hiina siini.
Paki pääl oll’ opat, kuis näist hää suust saa. Määnestki suurt kunsti sääl es olõ, olku pääle, et Hiina seene. Külmäkapin külmä vii all tunn aigu leota, perän kupata ja katski… -
Maolda nali
Haiguisi ravi
«Vanaesä, kas sul Twitter om?»
«Ei olõ! Noorõst põlvõst kunagi oll’, a ma ravitsi tuu ilostõ vällä.»
* * *
«Mis ma sullõ tuu?» küsse naanõ, kiä hinnäst vällämaa kuurorti puhkama sõitma säädse.
«Tuu mis tuut, täämbädsel aol om võimalik kõik kõrraligult vällä tohtõrda,» kost’miis vasta. -
Järgmäne haldusreform vii mere mano
Raadiost kuuli, et Vanal-Võromaal oodõtas joba järgmäst haldusreformi.
Kuis parhilla ka valdu kokko ei pantasi, iks mere viirde ei jõvva. A järgmädse ümbrekõrraldamisõga om luutust, et ka meil vallapiiri mereni vällä läävä.
Nii käveki Võro maakunna vallajuhi Vormsi saarõ pääl opmah, kuis olõs mere veereh… -
Nal’anummõr
Vinne aigu oll’ poliitkasvatus väega tähtsä. Võro tehnikumih oll’ seo tunni jaos säetü suurõ saali püüne pääle oppamisklass. Sääl oll’ tähtsämbit asju Lenini kipsist pää vai büst, mis saisõ vineerist kasti otsah.
Poiskõsõ tahtsõva nall’a tetä. Nä nõstiva pää oppaja lavva pääle ja käändsevä kasti ümbre.
Üts kõkõ väiksemb… -
Kassi õnnõtus
Olli vahtsõ Eesti edimädse aasta. Eläsimi tuukõrd mehe ja pojaga Antslan üürimajan. Meil oll’ paar pinni ja kassi. A üüse vahel iks… -
Tossu Tilda pajatusõ
Jalaga astõn ja ratta sälän sõitõn
Tutva miis kõnõl’, kuis tä Võro liinan kats kõrda pidi jalgratta ala jäämä.
Kõgõpäält ilosal suvõõdagul, ku tä astõ kodo poolõ. Tii oll’ küländ lagja, a keskelt konarliganõ. Tuuperäst hoit’ miis veere poolõ, mis oll’ sille. Äkki käänd’ täst sälä takast müüdä… -
Maolda nali
Kats küsümüst Mulgimaa kotsilõ
1) Kas tiiät, määndse Mulgimaa liina nimi kõnõlõs ütest väega tunnõtust spordialast?
2) A tuud tiiät, mille Tõrva liinan ei olõ õigõusu kerikut?
Vastussõ:
1) Loomulikult om tuu Karksi-Nuia, miä kõnõlõs saibaga hüppämisest.
2) Iks tuuperäst, et kiäki taha-i olla Tõrva papp. -
Teritedüisi suusõga olümpiäle
Kuuli raadiost, et viil ütessä kuud inne talvitsit olümpiämängõ olõ-i Haani suusatiimil määrdemiihi. Nuu omma mehe, kiä pandva suusõ ala tavoti muudu asja ja sis triikvä tuud niikavva, ku tsärisemä nakas ja suusa häste nilbõs saava.
A vahepääl nurisõsõ iks suusataja spordireportõrilõ, et suusa olli… -
Vussilännü külä pääl käümine
Tullimi poiskõisikooriga esinemäst. Jõudsõmi intrahe ilda, kotost koolihkäüjä pidimi kah är jaotama tarri vahel. Kellelgi tull’ mõtõ minnä tõsõ kõrra pääle tütrigõ mano.
Lätsimi kõgõ suurõmbalõ tarrõ, kiäki pandsõ tulõ palama. Iistlaulja kisksõ türigõl tekke päält. Tütrigu karksiva üles ja naksiva vasta ründämä. Tooli… -
Joosun tsumadan
Elo om parhilla sääne, et loet-kullõt uudisit, kon inämbähe iks röövitäs, varastõdas vai kogonistõ lüvväs maaha. Naksi sohvanukan mõlguhtama, ammu’s tuu ausa… -
Tossu Tilda pajatusõ
Lõhnaõli ja poliitiga
Valla sotsiaalammõtnik läts’ tutva provva mano. Tuu oll’ sääne provvakõnõ, kinkalõ miildü pall’o küssü. Seokõrd tahtsõ tä tiidä:
«Mis tollõ odekolonniga vallalõ om?»
Ammõtnik ai kõrva kirki. Tä es saa küsümisest arvu. A vanaprovva lassõ edesi nigu kuulipritsist:
«Mis nä timä ümbre kisklõsõ?»
Asi oll’ segätsest segätsemb.… -
Bussiga asku vidämä
Ma kuuli raadiost, et pääliina inemisil lätt elo põnõvas. Üts ja sama firma nakkas nii asku ku inemiisi vidämä.
Tuu näge vällä sõs nii, et ku oodat bussipiätüseh ja tulõ buss, saat bussi pääle minnä, ja ku sääl asu kõrval ruumi om, saat istu kah. A… -
Maolda nali
Pini ja pähkmä
Üts vanamutt, ku bussi pääle tull’ ja piledi ost’, pakk’ bussijuhilõ kotikõsõ pähkmit kah. Niimuudu kümme aastakka egä kõrd. A ütskõrd inämb es paku.
Bussijuht es tihka kõrraga küssü, a uudishimu oll’ suur ja lõpus küsse, mis juhtunu om.
«Oi, pojakõnõ, halv asi om juhtunu. Mu pinikene… -
Soss-sepp John
Ütskõrd oll’ mu vanalesäl vaia kraavi kaiba. Kutsõ sõs appi tüümiis Johni, kes ollõv kõva kraavikaibja.
Vanaesä tsusas’ kraavi ütte otsa puuroika ja köütse kabla üte otsa roika külge. Tõmmas’ kabla sirgõlõ sinnä, kohe tahtsõ kraavi kaiba, ja ütel’ Johnilõ, et kaibku kraav täpsele sinnä, kost lätt kabõl.
Et kabõl… -
Kuis ma sitasitikalõ hädätappu tei
Lugu juhtu 1950. aasta paiku, a om seonimaani selgele meelen. Elli sis imä ja vanaimäga Rõugõ lähkül Hinu külän ja käve Rõugõ kooli edimädsen vai tõsõn-kolmandan klassin.
Tiidse hädätapust – eläjäl ei või laskõ vaivõlda. A noid rumala nimega sitikit sibasi sakõst lauda ussõ… -
Võrumaa vägi
Oll’ Tartun arstõ man käümise päiv.
Kõgõpäält oll’ aig kinni pantu silmäarstilõ. Sääl uutmist pall’u: järekõrran saisi ilmatu aig, sõs kontrolliti nägemist, sõs uutsõ… -
Tossu Tilda pajatusõ
Müräk ja päkädsi
Kiirabi sõit’ välläkutsõ pääle haigõ mano. Sõitja olli kats tohtrit ja abitohtõrdajast tudõngipoiss, kink käen ka autoruul.
Tohtri võti uma uurmisõ ala tõbidsõ perreimä. Tudõngipoiss pand’ tähele, et ussõprao vaihõlt hiilvä tedä kats paari silmi.
«Tere!» hõigas’ poiss silmile. Tõõsõst tarõst asti vällä kats tsill’okõist perrepoiga.… -
Vemmalvärss
Imäkeele oppaja and’ latsilõ kodotüüs kirota üts värss, luudusõst vai eläjist. Parõmbil kästi ette kah lukõ.
Üts tragi tütrik, näost verrev, lugi: «Kitsõl kellä, oinal muna, sokul kõkõ parõmba.»
Oppaja nimi oll’ kah Sokk. Tõõsõ naksiva naarma, a oppaja Sokk ütel’: «Ärke naarkõ – seo om vemmalvärss.»
Oleski Villem -
Maolda nali
Kats lühküt luku
Mailma kõgõ lühemb kolmõ rahva lugu: eestläne, vinläne, sakslanõ ja Ruitlanõ.
Viil üts lühkü lugu täämbädsest poliitikast: idioot ollõv Sesteri Sveni kutsnu Ligi Jürgenis. -
Ärtegemise aig
Kuuli raadiost, et kõiki kutsutas är tegemä. Et Eestimaalt pääle nakanu ärtegemine om jo üle mailma lakja lännü.
Tiiä-i, kuis muialpuul om, a Eestih mõistõtas kül häste är tetä.
Mito aastat om kõnõldu, et meil om puudu suurõst ideest. A kos määnegi suurõmb mõtõ tulõ, sõs lövvüs kõrraga… -
Hädäh rahaga
Mis om eloh kõgõ tähtsämb? Vanõmba ütlese kinmähe – tervüs. Noorõ ei tiiä luuvalust midägi, näile tulõ edimädsenä miilde raha. Omge nii –… -
Tossu Tilda pajatusõ
Kaubamajan kontrolli küüdsin
Andropovi aigu pidi kõik tüütegijä ummi tüükotussidõ pääl püsümä. Ei määnestki ümbrehulkmist!
Patutsit püüti egä päiv. Tuu jaos oll’ terve kari kontrolljit tüüle võet. Kes nä olli ja kost tulli, tuud es tiiä kiäki.
Ütel pääväl oll’ Tarto kaubamaja uss seestpuult lukku pantu. Kaubamajan nigu kõgõ… -
Õgalütel uma hais
Oll’ kullanõ Vinne aig, ku inemine oll’ viil inemisele inemine. Liiso plaanits’ hummogu liina sõita, tekk’ hindä kõrda, kipas’ ka parra topsi õukat ja jalot’ bussi pääle.
Järgmädsen piätüsen tulli pääle kats kar’atalitajat, kinkal kah oll’ liina asja. Sai sis buss tsipa sõita, ku üts kar’anaanõ kuulut’: «Maimu,… -
Maolda nali
Midä tetä miljoniga?
«Midä sa teesi, ku võidassi lotoga miljon eurot?» küsüse tüülise Navi suurõtalonigu Timmi Mardi käest.
Mart jääs mõttõlõ. Mõtlõs tükk aigu, ja mõtlõski vällä.
«Väetüst ostassi.»
