Perämine külg
-
Parm tsuskas: kanaimäpäiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Aomassinaga mädäsuuhu
Ma kuuli raadiost, et mi suukraavi tulõ kinni aia ja kuivõndõdu põllu- ni mõtsamaa tagasi vii ala jättä. Sõs saa luudusõh inämb esi liike hindäle elopaiga. Tulõ vällä, et kõik mi edevanõmbidõ talodõ saamisõ aigu maiõ parõmbas tegemine om tett ilma as’anda, ku kõgõlõ lastas nüüd… -
Tossu Tilda pajatus
Lobasuu-Linda
Lobasuu-Lindal oll’ koolin ikäv. Tä es olõ rahul, et inämb es laulda ilosit pioneerilaulõ Stalinist. Stalini kumardaminõ naas’ joba müüdä saama, kuigi generalissimusõ pilt oll’ iks viil mi koolin saina pääl.
Vahel pruuvsõ Linda kuulmeistre käest küssü, kas Stalinilõ iks miildünü, ku tä tiidnü, et inämb ei olõki… -
Kanavaras
Ellimi viil imä ja esä puul. Mu veli oll’ kõva jahimiis. Es lää päivägi müüdä, ilma et tä, püss säläh ja pini üteh, jahih olõs käünü.
Püssälaskminõ oll’ täl selge. Mõnikõrd tõi kodo iks jänese vai rebäse, nuid oll’ vanastõ väega pall’o. Nuu rebäse käve kanno hiilmäh ja veivä vahepääl… -
Krutskilinõ tsiga
Vanal Võromaal Räpomõtsa küläh elli vanastõ vanõmb naanõ Mari, kes oll’ vaihtõpääl krutskilinõ ja timä juttu saa-s kõgõ tõtõ päähä võtta. Ilmast… -
Parm tsuskas: munapühä
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Ameeriga avastaminõ
Ma kuuli raadiost, et kõgõ tähtsämb vällämaa-uudissõ teemä om Ameeriga presidendi hiussõ. Tuu jaos, et nuu mõstus saasi, tulõ sääl maal viitorrilõ trukki mano käändä. Maailm om nii väikus jäänü: egä lausõ, mis tõõsõl puul maakerrä vällä üteldäs, om kõrraga kõigilõ nätä. Mi võimi jo naarda… -
Tossu Tilda pajatus
Märküse läti keelen
Imä tõi poiskõsõ kuuli edimäste klassi. Tä tiidse, et poiskõnõ om püsümäldä ja päähäkääntäv, tuuperäst ütel’ tä oppajalõ, et panku tuu kõik poisi pahandusõ päivikulõ kirja, kül tä sis koton poiskõist oppas, vits ja piits omma olõman.
Poiskõnõ oll’gi koolin püsümäldä. Tä hiilse vahepääl tunnist vällä… -
Lambasuu Parts tull’ jo munnõga…
Ritsiku õigõusu kerikun käü jumalateenistüs. Esä Semjon, paiklikulõ rahvalõ Semmen, astus viirugipanniga õkva Lambasuu Partsi nõna alt läbi,… -
Parm tsuskas: kunn tii pääl
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Imäkeele ilo
Ma kuuli raadiost, et põllumehe saa es talvõ lõpuh viil lautu mant põllurammu nurmi pääle vitä ja pasahoidusõ aiva üle veere. Tuu as’aluu seletämises pruugiti säänest romantilist sõnna nigu «lägalaguun». Sõna «laguun» om peri Itaaliast, täpsembält Veneetsiäst, kon tuuga märgitäs merest eräle olõvat viijako. Nii või… -
Tossu Tilda pajatus
Leningradi kampsipoodin
Ku ma Leningradi koolin käve, oll’ ütiselämise kõrval üts vana puut, kon müüdi koetuisi kampsõ. Lätsi kah ütskõrd sinnä kampsõ sälgä pruuvma.
Äkki tull’ rõivakabiini üts miis sisse. Mul oll’ kamps sälgä pant, timä nakas’ tuud ja minno kaema. Ütel’, et ma ollõv timä naasõga ütte mõõti,… -
Üts ammunõ päiv
Oll’ illus keväjäne pääväkene. Mu inde ja tuukõrd viil hää tervüsega meheimä jaos oodõt päiv. Estonian oll’ kavan hinnadu sädeinemise Erich Loidi nuuri viiuldajidõ ansambli kontsõrt. No ei saa jo kodu jäiä, ku ütel umal latsõl om kah õnn sääl tõisi hulgan mängi.
Rongiliiklus oll’ jo olõman. Bussiga… -
Itaalia padi
Ma õnnõ naarahti ja naarahti. Lõvva jäivä õkva kangõst. Kissõ undrukku, miä oll’ vaihõpääl üles nõsõnu, jälki uma kotusõ pääle. Õga ma määnegi… -
Parm tsuskas: Võro ajo
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Trump om hark
Ma kuuli raadiost, et otsitas Eesti trumpi. Otsitas vahtsõt välläpäsemist 21. saandi edimädse veerandi välläkutsõtõlõ. Või saata ummi arvamiisi, miä om tuu kimmäs asi, mis meid siin eloh hoit vai kuis elo parõmbas läässi. Vai kuimuudu hääd pöörähüst mitte raisku laskõ.
Om pakut, et mi… -
Tossu Tilda pajatus
Aprilinali eläjäriigist
Oll’ illos varrakeväjäne aig. Lätsi lehetoimõndustõ tüüle ja kai kallõndrist, et õkva tulõ edimäne mahlakuud. Sis kirotõdi iks lehte edimädse aprili puhul egäsugumaidsi nal’ajuttõ ja ma sai arvo, et piäsi kah üte jutu kirotama.
Mõtligi vällä luu, miä sündü eläjäriigin, ja kõik tegeläse olli eläjä, ahvi ja… -
Hukkalännü aprilinal’a
Säitsmekümnendil, ku ma viil koolipinki nühkse, miildü meile õks kõgõ tetä aprilinall’a.
Koolih võtimi tahvli mant kriidi ja värvsemi kivi kriidiga valgõs. Tuu sai sõs kriidi asõmõlõ pantus. Uutsõmi, et oppaja «kriidiga» kirotama naanu, et sis hõigada «Aprill!». A võta näpust, es lääki nii. Kuulmeistre kas… -
Tsianaha vidämine
Kõikilõ tutva laulusõna ütlese, et Haani miis vidi lubjakivve, vidi õkva kolm päivä Võrolõ. A tiidjämbä mehe omma kimmä sõnaga vasta kostnu,… -
Parm tsuskas: imä koolin üten
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Võro keele palvõkiri
Ma kuuli raadiost, et inemise saava ala kirota tugõmisõlõ, et lõunõeesti keele lääsi vahtsõhe keelesäädüsehe nigu piirkunnakeele. Et riik toessi säädüsega noidõ kiili, ka võro keele kaitsmist, pruukmist ja edendämist.
Säädüse omma hää, a egä võrokõnõ piät iks esi umma kiilt hoitma. Päälegi om viimätsel aol… -
Tossu Tilda pajatus
Perämädse lumõ võistlus
Mu latsõpõlvõn olli talvõ väega lumidsõ. Tuul aol peeti edimädse ja perämädse lumõ võistluisi. Ja lummõ jäi viil ülegi!
Mi kõgõ kõvõmba naissuusataja olli ütiskomandon, kon olli Võro ja Vahtsõliina naasõ. Võistluspäävä hummogu tull’ vällä, et üts suusanaanõ om tulõmada jäänü. Kiäki es tiiä, mis oll’… -
Sannapäiv
Jutt vanaesä elust
«Tsahh-suss,» tegi sanna keris, ku kapatävve vett pääle vissi.
«Vanaesä, misperäst su kõrvan suur mulk om? Kas sa tahat punkaris nakata? Sinnä… -
Juliusõga Kadrioroh
Ku ma Koidula piätüseh trammi pääle tahtsõ minnä, sis imehti, et nuu trepiastmõ omma nii korgõ, et parõmp uuta vahtsõt trammi.…