Perämine külg
-
Vankriratta tõiva hädä kaala
Nii kuuma suvvõ es olõ inne perämäst ilmasõta tükk aigu nättü. A vili kasvi illus. Rükä oll’ jo tükk… -
Tossu Tilda pajatusõ
Vanaimä ja hiire
Vanaimä tarõst kostõ paprõkrõbinat. Pojatütär trehväs’ tuud ussõ takan kuulma ja juusk’ vällä vanaesä mano, kes muro pääl vikatit pinse.
«Vanaesä, vanaesä, vanaimä tarõn omma hiire. Krõbistasõ mis jälle,» kaivas’ lats.
«Peläku-i midägi, latsõkõnõ,» trüüste vanaesä. «Vanaimä vaht Ameeriga siipi ja sääl man jõhkatas kompvekke süvvä.… -
Kuis vorst kätte saia
Nakas’ tulõma mu vanaimä sünnüpäiv. Nigu õks, olli suurõ valmistamisõ ussõ iin. Poodist oll’ vaia tuvva saladikraami, puuvilju, midägi soolast ja makõt kah.
Nii läts’ki vanaimä liina puuti. Ütest poodist võtsõ üte as’a, tõsõst tõsõ.
Lõpus jäi viil üts puut, kost tull’ osta lihakraami ja saladi… -
Kõva seeneline essüs mõtsa är
Ütel aastal oll’ sääne lugu, et mi külä rahvas läts’ peris bussiga mõtsa siinde. Mõtsan oll’ siini pall’o ja korjajit kah. Egäüts nakas’ hindäle parõmbat kotust otsma.
Nii juhtugi, et imä läts’ pall’o kavvõlõ mõtsa är. Vilist’ ja hõigas’, a kiäki es hõika vasta.
Imä… -
Seenenkäük ja nutitelefon
Taa sääne nall’alinõ lugu juhtu mukka timahavva ümbre jaanipäävä. Üits vana sõbõr, kiä eläs joba aastit Soomõn, lubasi küllä tulla.… -
Kül oll’ üts kipõ Kala
Mu põhikooli kunstioppaja priinimi oll’ Kala. Külänt suuperäne, nii et kiäki es viisi tälle määnest tõist nimme vällä märki.
Kala oll’…
