Priitahtligu kõnõlõsõ suvõl umma luku umast liinast
«Mu liin, mu kiil» – säänest nimme kand turismikõrraldaja Mustmaa Ulvi vällämärgit ettevõtminõ, miä tuu seo suvi 40 priitahtlikku kõnõlõma huviliidsilõ uman keelen umast liinast ja ummist tegemiisist. Plaan om sääne, et 13. piimäkuust kooni põimukuu lõpuni tulõ egä…
Taloturupäiv Ihamarun
Minevä puulpäävä peeti Ihamarun Viia-Jaani talo man taloturupäivä.
Kümmekund müüjät oll’ päämidselt talokraamiga kauplõma tulnu ja ostjit liiku kah nii parasjago, et kõik aig oll’ platsi pääl kümmekund ostjat. Päävä kõrraldaja Täpsi Aivar (pildi pääl kural) selet’, et turupäiv kõrraldu nigu esihindäst. «Paikligu tuutja tahtsõva umma…
Kümmekund müüjät oll’ päämidselt talokraamiga kauplõma tulnu ja ostjit liiku kah nii parasjago, et kõik aig oll’ platsi pääl kümmekund ostjat. Päävä kõrraldaja Täpsi Aivar (pildi pääl kural) selet’, et turupäiv kõrraldu nigu esihindäst. «Paikligu tuutja tahtsõva umma…
Kalkuna Mari sääd kokko uibuaia-plaati
Muusik Kalkuna Mari sääd Viitinä kandin uman kodostuudion kokko vahtsõt lühküt helütsõõri «Õunaaia album».
«Tollõ salvõsta ma uma vanaimä pianiino pääl ja ka välän aian. Vii taa klavõri uma talo vanna uibuaida, kon filmimi plaadikontsõrdi kah üles,» seletäs muusik.
«Seo projekt es olõ mul plaanin, a ku koroona tull’, sõs tekkü äkki aigu ja oll’ tunnõ, et saa-i peris aidnikus naada, piä esi hindäle vahtsõ loomingulidsõ tsihi vällä…
«Tollõ salvõsta ma uma vanaimä pianiino pääl ja ka välän aian. Vii taa klavõri uma talo vanna uibuaida, kon filmimi plaadikontsõrdi kah üles,» seletäs muusik.
«Seo projekt es olõ mul plaanin, a ku koroona tull’, sõs tekkü äkki aigu ja oll’ tunnõ, et saa-i peris aidnikus naada, piä esi hindäle vahtsõ loomingulidsõ tsihi vällä…
Vahtsõliina laat jäetäs timahava är
Vahtsõliina maarahva laadu kodoleht and teedä, et timahava 20.–21. piimäkuus plaanit laat jääs är. Seo aasta olõs olnu kauplõjilõ ja ostjilõ 26. kõrd Vahtsõliina kokko tulla.
Laadusõbrul tulõ nüüd uuta vahtsõt aastat: kodolehe www.maarahvalaat.ee pääl kirotõdas, et järgmäne laat tulõ 19.–20. piimäkuul 2021.
UL
Laadusõbrul tulõ nüüd uuta vahtsõt aastat: kodolehe www.maarahvalaat.ee pääl kirotõdas, et järgmäne laat tulõ 19.–20. piimäkuul 2021.
UL
Verioja kevväi
Kuusõossõ pääl pikutõllõn om hää kullõlda, kuis keväjäne Verioja hulisõs. . . .
Ku tarõ ümbre om tuud ja taad ja elät aastit paiga pääl, sõs kaet, õt mõni suun vai kundikõnõ nakas nigu hindä poolõ vidämä. Ildaaigu tõmmas’ minno Verioja org. Kogo taa lumõlda talvõ sai sääl veere ja mäekaldõ…
Ku tarõ ümbre om tuud ja taad ja elät aastit paiga pääl, sõs kaet, õt mõni suun vai kundikõnõ nakas nigu hindä poolõ vidämä. Ildaaigu tõmmas’ minno Verioja org. Kogo taa lumõlda talvõ sai sääl veere ja mäekaldõ…
Ellä vai mitte – tollõn om küsimus
Ma ei olõ umma passi inämb niiväega uurnu, aga umavannudsõ tunnõt õks är, kasvai näo perrä. Kui sis näide ilmanägemist jutu sisen uurma nakkat, tulõ vällä kats erisugust suhtumist.
Üte ütlese, et nimä määnestki suurõmbat tüüd ette ei võta, et nigunii elupäivi inämb…
Üte ütlese, et nimä määnestki suurõmbat tüüd ette ei võta, et nigunii elupäivi inämb…
Tüü õks inemise päst!
Ku umal aol koolilatsi keväje ja sügüse kolhoosi vai sovhoosi tüüle aeti, tõnõkõrd mitmas nädälis, sis oll’ meil kommõ hauku, et tüü jo tegegi ahvist inemise. Arvada om, et ahv jääs õks ahvis, tekke, mea taht, aga tuu om külh õigus, et inemise päst igävüsest…
Tuhat teno konkursi kõrraldajilõ!
AIGU OM. . . ..
. . . .et aolehti kaia,
. . . .et Umma Lehte lukõ,
. . . .et näpotüüd nokitseda,
. . . .et sõbralõ kingikotti kõpitsõda,
. . . .et kõnõtraati piten sõbra murõ är kullõlda,…
. . . .et aolehti kaia,
. . . .et Umma Lehte lukõ,
. . . .et näpotüüd nokitseda,
. . . .et sõbralõ kingikotti kõpitsõda,
. . . .et kõnõtraati piten sõbra murõ är kullõlda,…
Tunnustõt kiränik Häniläne
Kiränik Häniläne sai ildaaigu joba tõist kõrda kirändüsaokirä Looming aastaavvuhinna. Avvuhind anti aokirän minevä aasta ilmunu võrokeelitside luulõtuisi iist. Ütega noist luulõtuisist oll’ Häniläne ka timahavadsõ Juhan Liivi avvuhinna nominent.
Häniläsel om ilmunu neli raamatut. Kõik nuu raamadu omma olõman Võro ja Põlva maakunna koolõn…
Häniläsel om ilmunu neli raamatut. Kõik nuu raamadu omma olõman Võro ja Põlva maakunna koolõn…
Hädä ots iks inemist. Katsas jago
Stress
Kes meist ei olõ tundnu stressi? Stress (vaotus, vaivanolõk) om mi egäpääväelo päsemäldä osa. Tuud ei saa är hoita, a saat kergendä. Vaotusõ ja pitsüse (depressioon) vaihõl om väega väikene vahe.
VAOTUSÕ tunnismärgi:
• vihatsõs saaminõ asju pääle, mis innembä es sekä elämist,
• läbipalaminõ tüül,
• viha, agressiivsus, herevüs, hirm,…
Kes meist ei olõ tundnu stressi? Stress (vaotus, vaivanolõk) om mi egäpääväelo päsemäldä osa. Tuud ei saa är hoita, a saat kergendä. Vaotusõ ja pitsüse (depressioon) vaihõl om väega väikene vahe.
VAOTUSÕ tunnismärgi:
• vihatsõs saaminõ asju pääle, mis innembä es sekä elämist,
• läbipalaminõ tüül,
• viha, agressiivsus, herevüs, hirm,…
Priinime lugu: : Timmi ja Timmo
Nimel Timmi om Eestin 61 kandjat. Nä omma uma nime saanu päämidselt Haani mõisa Meelaku küläst. Priinimmi pandmisõ aigsõlõ Rõugõ keriku personaalraamatulõ panti Meelaku Jakapi ja Piitre perrätulõjilõ kõgõpääst kirja: Timmosk. 1826. aasta mõisa hingerevisjonni panti hoobis: Timo. 1831. aastal alustõdulõ personaalraamatulõ om egä perre pää – esä vai latsõga tütrik – manu kirotõt Timmusk, a alanõvidõ ritu pääle naasõ ja latsi manu Timmi.
Keila kihlkunna Vääna mõisan oll’ Timmiste…
Keila kihlkunna Vääna mõisan oll’ Timmiste…
Kanakar’ussõ
Tull’ mul miilde üts suvi, kona mi sõsaraga kannu pedi hoitma. Joba varra keväje kävve kana õks aiamaa pääl sapitsõman. Tuul aol väetadi aiakraami õigõ väega, tuuperäst kasvi sääl hää maa pääl liimikide tõttu ilusa kapsta ja ronguli. Kana tahtsõ neid hullustõ, aga mi pedi neid säält…
Kiusaja karistaminõ
65 aastat tagasi käve ma 4-klassilidsõh algkoolih. Koolih umavahelist takahkiusamist ja narmist es olõ, vällä arvatu üts Nikolai-nimeline, istmajäänü, meist hulga vanõmb.
Ku mängsemi rahvastõ palli, sis pelksimi tedä. Tä lei palli nii kõvva, et mõni lats nakas’ õkva ikma. Millegipäräst kiusas’ Nikolai esieränis mu naabripoissi Jaaku. Ütskõrd läts’ Jaak välävetsu istma «suurõlõ as’alõ». Nikolai kussi väläst läbi katskidsõ aknõ Jaagulõ pääle. Jaak tulle vetsust vällä, nõrõt’ kusõst, a ikma es…
Ku mängsemi rahvastõ palli, sis pelksimi tedä. Tä lei palli nii kõvva, et mõni lats nakas’ õkva ikma. Millegipäräst kiusas’ Nikolai esieränis mu naabripoissi Jaaku. Ütskõrd läts’ Jaak välävetsu istma «suurõlõ as’alõ». Nikolai kussi väläst läbi katskidsõ aknõ Jaagulõ pääle. Jaak tulle vetsust vällä, nõrõt’ kusõst, a ikma es…
Tossu Tilda pajatus
Kuis Korea sõda läbi sai
Lubasi minevä kõrra umast kar’ankäümisest pajata. Tuu oll’ sis, ku imä otsust’ majapidämiste lehmä võtta. Kar’amaa jäi kodo lähküle turbasuu viirde. Läbi turbasuu sai liinast kah tulla, nii oll’ sääl vahel inemiisi liikman.
Ütskõrd näi rata pite tulõman nuurt miist. Tä näkk’ minno kah, jäi saisma ja naas’ sis üle mättide hüpelden mu poolõ tulõma. Välimäne karman timä puusa pääl hüpel’ nal’akalõ üten.
Ku miis mu mano jõudsõ, võtsõ tä…
Lubasi minevä kõrra umast kar’ankäümisest pajata. Tuu oll’ sis, ku imä otsust’ majapidämiste lehmä võtta. Kar’amaa jäi kodo lähküle turbasuu viirde. Läbi turbasuu sai liinast kah tulla, nii oll’ sääl vahel inemiisi liikman.
Ütskõrd näi rata pite tulõman nuurt miist. Tä näkk’ minno kah, jäi saisma ja naas’ sis üle mättide hüpelden mu poolõ tulõma. Välimäne karman timä puusa pääl hüpel’ nal’akalõ üten.
Ku miis mu mano jõudsõ, võtsõ tä…
Muda Mari pajatus
Ildas jäänü kar’alaskmisõpäiv
Ma kuuli raadiost, et mi riigi eräline sais lõppi är nii, et edimäne harilik päiv oll’ iispäävä. A vanast aost om jo tiidä, et iispäiv om halv päiv. Iispäivilde es tetä tähtsit töid, es alostõda üttegi pikembät tüüd. Eski kar’alaskmisõpäiv tougati edesi, ku tuu trehväs’ iispäiv olõma.
Ku nüüd inemise kar’aga vallalõ päsese, sõs piässi näid ka nõidusõga kaitsma nigu eläjit pääle pikkä talvõ. Et eläjä püsüssi terve, häste siginesi ja…
Ma kuuli raadiost, et mi riigi eräline sais lõppi är nii, et edimäne harilik päiv oll’ iispäävä. A vanast aost om jo tiidä, et iispäiv om halv päiv. Iispäivilde es tetä tähtsit töid, es alostõda üttegi pikembät tüüd. Eski kar’alaskmisõpäiv tougati edesi, ku tuu trehväs’ iispäiv olõma.
Ku nüüd inemise kar’aga vallalõ päsese, sõs piässi näid ka nõidusõga kaitsma nigu eläjit pääle pikkä talvõ. Et eläjä püsüssi terve, häste siginesi ja…
Maolda nali
Ullimaja basseinin
Ullimajan saa eriolokõrd läbi ja «kliendi» lastas jälki basseini. Nuu hüppäse korgõst tornist pää iin basseini. Üte käest küsütäs, kuis miildüs.
«Maru hää om. A hummõn om viil parõmb, sis lastas vesi kah sisse!» rõõmustas «klient».
Ullimajan saa eriolokõrd läbi ja «kliendi» lastas jälki basseini. Nuu hüppäse korgõst tornist pää iin basseini. Üte käest küsütäs, kuis miildüs.
«Maru hää om. A hummõn om viil parõmb, sis lastas vesi kah sisse!» rõõmustas «klient».
Parm tsuskas: kaonu Covid
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
