Ilmakuulsa Peppa-põrss naas’ võro keelen kõnõlõma
Minevä nädäli alostusõst näüdätäs telekanalin Kidzone TV tunnõtut latsimultikat Peppa-põrss võro keelen. Võrokeelidse helü piäs timahava saama ka mõni tõõnõ multikasari.
«Ku kaia meediä, latsi ja latsõvanõmbidõ hääd tagasisidet, om võrokeeline Peppa-põrss mi meelest väega lämmäle vasta võetu,» kitt latsikanali…
«Ku kaia meediä, latsi ja latsõvanõmbidõ hääd tagasisidet, om võrokeeline Peppa-põrss mi meelest väega lämmäle vasta võetu,» kitt latsikanali…
Kunstnik pruuv vanarahvatarkuisist arvo saia
Perämäst aastat korgõmban kunstikoolin Pallas skulptuuri eriala opval Võromaalt peri Kinna Gertrudil om Tarton valla tettü näütüs «Kodeeritud mälupildid», kon kunstnik pruuv hindä jaos valla seletä latsõpõlvõst kummitama jäänüid vanasõnnu ja ütlemiisi.
«Näütüs kõnõlõs mullõ latsõpõlvõn üteldüist vanarahvatarkuisist. Otsusti, et ku taha umma…
«Näütüs kõnõlõs mullõ latsõpõlvõn üteldüist vanarahvatarkuisist. Otsusti, et ku taha umma…
Latsikaitsõpäiv Karilatsin
Iispäävä, 1. piimäkuul peeti Karilatsi vabaõhumuusõumin latsikaitsõpäivä. Tetti tarkusõterri otsmisõ mängu, kon eri paiku oll’ är käkitü mõistatuisi vai väiksit ülesandit. Mängjä saiva teedä põnõvit asju tuust, kuis vanastõ eleti, tüüd tetti ja koolin käüti. Mängiti ka vanno mänge, kõnniti karkõ pääl ja tetti teomehe…
Vällä tull’ Kõivu Madissõ loomingust kõnõlõv kogomik
Trüküst om tulnu tunnõtulõ kiränikulõ ja filosoofilõ Kõivu Madissõlõ pühendedü artiklikogomik «Jalutuskäigud ja kohvijoomised». Kogomigu säädse kokko kiränik ja kirändüstiidläne Pilve Aare, vällä andsõ Underi ja Tuglase kirändüskeskus.
Kogomikun kirotasõ Kõivu Madissõ fenomenist kirändüse- ja tiatriinemise ja eri kuulkundõ…
Kogomikun kirotasõ Kõivu Madissõ fenomenist kirändüse- ja tiatriinemise ja eri kuulkundõ…
Rahvaluulõ arhiiv korjas koroonakriisi-aigsõt tervüseperimüst
Eesti kirändüsmuusõumi eesti rahvaluulõ arhiiv uut kaastöid inemiisi kriisiao kogõmuisist hindä vai ligimädse tervüse iist hoolõkandmisõl. Arhiivi kogomispaigan Kratt om vallalõ tettü lühkü ankeet, kon uuritas nii tervüsehätiga toimõtulõkit ku ka vaimsõ tervüse hoitmist karantiini tingimüisin. Sääl saa jaka ka lihtsäle ummi tundit, miä taa kriisi man tervüst silmän pidäden kõgõ inämb süäme pääl omma.
Ligemb teedüs internetist lehe kratt.folklore.ee päält.
UL
Ligemb teedüs internetist lehe kratt.folklore.ee päält.
UL
Väega imelik unõnägo
Ma näi imelikku und. Millegiperäst oll’ kalandus saanu Eestin väega tähtsäs majandusharos. Oll’ tegünü pall’o kalatüüstüisi, kon sai tüüd hulga rahvast. Poolõ Eesti viikogodõst olli riigi uma ja tuud majand’ riigivii majandamisõ keskus. Tõnõ puul oll’ eräumand, suurõmba viikogo olli kalatüüstüisiga köüdetüide firmadõ käen, a hulga…
Kas piät räüsäga kõnõlama?
Halvust as’ost saa kõnõlda ka vihalda ja ruskit vehken sõtta tormamalda
Mõnõ aasta iist saisõmi kuun politsei esieränis rassõhidõ kuritöie uurjaga liina lähkül mõtsanukan. Üle pää kasunun võpistigun, paigan, kohe kiäki naanõ oll’ jätnü uma õkvasündünü rõnnalatsõ. Õkvasündünü väiku inemine oll’ jäetü tarvitõduisi süstlide, mustõ…
Mõnõ aasta iist saisõmi kuun politsei esieränis rassõhidõ kuritöie uurjaga liina lähkül mõtsanukan. Üle pää kasunun võpistigun, paigan, kohe kiäki naanõ oll’ jätnü uma õkvasündünü rõnnalatsõ. Õkvasündünü väiku inemine oll’ jäetü tarvitõduisi süstlide, mustõ…
Mõtslooma karantiini!
Karoonalõ om aolehtin tegünü konkurent – kanapidämine. Nigu lehtin väega õigõlõ om kirutõt, päämine om rüüvluumõ- ja -lindõkindla pidämisruum.
Lihtne vällä üldä, aga pruuvkõ tetä! Ildaaigu vähänd’ mii kõgõ väiksemp kärplanõ – nirk vai miikeeli lasnits – mu 16päälise tibupoigõ kurna üte üüga poolõ pääle. Tollõ…
Lihtne vällä üldä, aga pruuvkõ tetä! Ildaaigu vähänd’ mii kõgõ väiksemp kärplanõ – nirk vai miikeeli lasnits – mu 16päälise tibupoigõ kurna üte üüga poolõ pääle. Tollõ…
Kiudutaminõ ja illus laul
Täämbä om Eesti lipu päiv, a veidü enämb ku nädäli peräst om üts hoobis tõistmuudu tähtpäiv. 1941. aasta suurõst kiudutamisõst saa tinavasta jo säitsekümmend ütesä aastaiga ja õigõ veidü om järgi nuid, kiä tuukõrdsõt külmäle maalõ viimist mäletäse.
Aga õmõta om sääntseid asju, medä perekonnan…
Aga õmõta om sääntseid asju, medä perekonnan…
Kiri Kapstamäelt. Moro hirm – võiulill
Tükis nii olõma, et tuud, midä kõrraga pall’o käen, ei mõistõta inämb hinnada. Nii om ka võimsa väega ravihain pall’odõ inemiisi jaos innembä kuurmas, kuigi võinu olla õnnistusõs.
Söögis ja ravis om seod lillikeist väega kavva tarvitõt, tedä või peris maapäälitses päivligus nimmada.…
Söögis ja ravis om seod lillikeist väega kavva tarvitõt, tedä või peris maapäälitses päivligus nimmada.…
Alevidõ kangõ rahvas
Eesti aasta suurpere avvunime sai timahava Võromaa pere Alev, kiä om pall’odõlõ tutva uma sokolaadivabriku ja kohvitarõga lillilidse nimega paigan Roosiku Antsla vallan.
Parhillatsõs kuvvõ latsõga pere tull’ Võromaalõ viis aastat tagasi Pärnomaalt. Päämõtõ oll’ löüdä elämises üts kinä kotus säändse köögiga, kon saa joba perrä…
Parhillatsõs kuvvõ latsõga pere tull’ Võromaalõ viis aastat tagasi Pärnomaalt. Päämõtõ oll’ löüdä elämises üts kinä kotus säändse köögiga, kon saa joba perrä…
Pindremaa päält Võro haigõmajja trehvämine
Teie kats pikkä päivä põllu pääl tüüd. Sügüse jäi maa kündmädä ja teno lämmäle talvõlõ olliva orashaina juurõ miitre-pikkudsõs kasunu. Tõmbsi virkse krabliga läbi ja kaki juurõ vällä, et kardokilõ kah kasumisruumi jäässi. Kartol maan, tulli käro ja tühju kastõga maja mano. Teie jo keldriussõ valla, et as’a är panda, ku tundsõ, nigu olõssi süä saisma jäänü. Silmi iin läts’ mustas ja rohkõmb ma midägi ei…
Hädä ots iks inemist. Perämäne jago
Näost haigusõ lugõminõ
Nigu ettekuulutaja lugõva käejuuni perrä minevikku-tulõvikku, um võimalik ka meedikil ravialodsõ näost mõndagi tervüse kottalõ vällä lukõ.
Mõnõ tähtsämbä tunnusõ:
• kõlladsõ silmävalgõ – massavaivusõ
• hiussidõ välläsadaminõ – immuunsüstemi nõrkus, vitamiine puudus
• kokkopitsitedü huulõ, kortsun kulmu, allapoolõ suunuka – valu…
Nigu ettekuulutaja lugõva käejuuni perrä minevikku-tulõvikku, um võimalik ka meedikil ravialodsõ näost mõndagi tervüse kottalõ vällä lukõ.
Mõnõ tähtsämbä tunnusõ:
• kõlladsõ silmävalgõ – massavaivusõ
• hiussidõ välläsadaminõ – immuunsüstemi nõrkus, vitamiine puudus
• kokkopitsitedü huulõ, kortsun kulmu, allapoolõ suunuka – valu…
Priinime lugu: Maask
Seod nimme kand Eestin 97 inemist. Kõiki jaos omma alostusõn Maas’ka Andrõs (koolnu 1787) ja timä kats poiga, Jaan ja Hannis. Maas’ka talu om Põlva kihlkunnan Tsolgon.
Priinimmi pandmisõ aigu pand’ Põlva vana Varts’ (J. G. Schwartz) nime Maask viil Himmiste Maasga Petri Ado läsäle, minnile ja pojapojalõ, a tuu poiss võeti 1826 kruunu är. Ka Vana-Koiola mõisa Miiastõ külä Maas’ka Jüri perrätulõja Käiso-Maas’ka (Keisomasga) talun saiva Vartsu puult sama nime…
Priinimmi pandmisõ aigu pand’ Põlva vana Varts’ (J. G. Schwartz) nime Maask viil Himmiste Maasga Petri Ado läsäle, minnile ja pojapojalõ, a tuu poiss võeti 1826 kruunu är. Ka Vana-Koiola mõisa Miiastõ külä Maas’ka Jüri perrätulõja Käiso-Maas’ka (Keisomasga) talun saiva Vartsu puult sama nime…
Huss-rästiku lugu
Innembi ravitsiva inemise pall’o haigusi ummi rohtõ ja sõnnoga är. Olli säändse hädä nigu kaehtaminõ ja roos, millele es olõki muud rohto. Inemise usksõva ja saiva iks terves.
Vana-vanaimä jutu perrä püüti hussõ inne jüripäivä, ku es olõ viil olnu piksevihma, selle et sõs olli neo ravitsõja mürki…
Vana-vanaimä jutu perrä püüti hussõ inne jüripäivä, ku es olõ viil olnu piksevihma, selle et sõs olli neo ravitsõja mürki…
Autolaahvkah
Minevä aastasaa umbõs kuvvõkümnendil käve Hinolõ viil vannatüüpi autolaahvka, koh luugist kaupa müüdi.
Ümbretsõõri oll’ pall’o küläsid ja nuu olli rahvast täüs. Esiki hulga hobõssit saisi poodi uutmisõ kotusõh.
Kõgõ rohkõmb ostõti laahvkast leibä, õks kats teräkotitäüt (20–30 pätsi) eläjile. Mehe muidogi autu tagaussõst olut. Kõik kaup oll’ tuudaigu karmani perrä.
Suvõl, koolivaheaol, sai käütüs imäga üteh leeväkottõ kodo vinnamah. Kulssi ka huviga tuud, midä vanõmba inemise arvasõ.
Kõngas’ sinnä Juula katõ suusakepiga (tuudaigu viil karkõ ja…
Ümbretsõõri oll’ pall’o küläsid ja nuu olli rahvast täüs. Esiki hulga hobõssit saisi poodi uutmisõ kotusõh.
Kõgõ rohkõmb ostõti laahvkast leibä, õks kats teräkotitäüt (20–30 pätsi) eläjile. Mehe muidogi autu tagaussõst olut. Kõik kaup oll’ tuudaigu karmani perrä.
Suvõl, koolivaheaol, sai käütüs imäga üteh leeväkottõ kodo vinnamah. Kulssi ka huviga tuud, midä vanõmba inemise arvasõ.
Kõngas’ sinnä Juula katõ suusakepiga (tuudaigu viil karkõ ja…
Tossu Tilda pajatus
Veidünõudja võrokõsõ
Poig tull’ pääle eriolokõrra lõppu maalõ vanõmbilõ küllä.
«Kuis eletü om?» tundsõ tä huvvi.
«Mis tan iks. Püssemi koton, nigu käsk oll’,» sellet’ imä.
«Ti jo Vinne-aigsõ inemise, sis kõik es päseki vällämaalõ. Parhilla omma vällämaa Vinnemaa ja Läti kah, sääl om nigunii käütü,» arvas’ poig. Ja maal om tüü kah tetä. Ku aigu om, võit juturaamatut lukõn, televiisorit kaiõn ja raadiot kullõldon miilt lahuta. Niimuudu ei lää elo müüdä.
Pojal oll’ hää…
Poig tull’ pääle eriolokõrra lõppu maalõ vanõmbilõ küllä.
«Kuis eletü om?» tundsõ tä huvvi.
«Mis tan iks. Püssemi koton, nigu käsk oll’,» sellet’ imä.
«Ti jo Vinne-aigsõ inemise, sis kõik es päseki vällämaalõ. Parhilla omma vällämaa Vinnemaa ja Läti kah, sääl om nigunii käütü,» arvas’ poig. Ja maal om tüü kah tetä. Ku aigu om, võit juturaamatut lukõn, televiisorit kaiõn ja raadiot kullõldon miilt lahuta. Niimuudu ei lää elo müüdä.
Pojal oll’ hää…
Muda Mari pajatus
Kats pluss kats ja igäväne hädä
Ma kuuli raadiost, et perämäne ots umast elost tulõgi taa viirusõga üteh ellä. Tuu tähendäs, et sääne hädäolokõrd jääs tiidmädä aos püsümä.
Hädäga piät kõgõ mõnõ sugulasõ ligi hoitma, et saassi uulidsa pääl katõkaupa ümbre kävvü. Ja tõisist inemiisist piät eloaig kavvõ kaariga ümbre käümä. Kuis muido tuud kats pluss kats käsku täüdät.
Vähä tuust, suurtii pääliina ja Tarto vaihõl om kah hädäolokõrra perrä kimmähe är otsustõt, et tulõ…
Ma kuuli raadiost, et perämäne ots umast elost tulõgi taa viirusõga üteh ellä. Tuu tähendäs, et sääne hädäolokõrd jääs tiidmädä aos püsümä.
Hädäga piät kõgõ mõnõ sugulasõ ligi hoitma, et saassi uulidsa pääl katõkaupa ümbre kävvü. Ja tõisist inemiisist piät eloaig kavvõ kaariga ümbre käümä. Kuis muido tuud kats pluss kats käsku täüdät.
Vähä tuust, suurtii pääliina ja Tarto vaihõl om kah hädäolokõrra perrä kimmähe är otsustõt, et tulõ…
Maolda nali
Võlss kiränigu mälehtüsmärk
Brežnev jalotas saatjidõga Moskva liina pite. Tii pääle jääs üts monument. Saatja seletäse, et seo om mälehtüsmärk kiränik Gorkilõ.
«Ah jah, tuu om tuu kiränik, kiä kirot’ jutu «Mumuu»,» rõõmustas Brežnev.
«Ei, «Mumuu» kirot’ hoobis Turgenev,» parandasõ saatja.
«Imelik,» jääs Brežnev märgotama. ««Mumuu» kirot’ Turgenev, a monument panti Gorkilõ!»
Brežnev jalotas saatjidõga Moskva liina pite. Tii pääle jääs üts monument. Saatja seletäse, et seo om mälehtüsmärk kiränik Gorkilõ.
«Ah jah, tuu om tuu kiränik, kiä kirot’ jutu «Mumuu»,» rõõmustas Brežnev.
«Ei, «Mumuu» kirot’ hoobis Turgenev,» parandasõ saatja.
«Imelik,» jääs Brežnev märgotama. ««Mumuu» kirot’ Turgenev, a monument panti Gorkilõ!»
Parm tsuskas: hää maasigaaasta
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
