Ummamuudu liinan näüdäti ummamuudu maad
Võro liinapäivil sai puulpäävä õdagu keskplatsi pääl nätä vahtsõt võrokeelist muusigavideot «Ummamuudu maa», minka võro keele iistkõnõlõja ammõtit pidänü Kaha Kaido pruuv Vanna Võromaad ütte köütä. Põimukuu pümme taiva all helkävide tsõõrõ ala kogunõnu rahvas tervüt’ muuvi edimäst ettekandmist huugsa kässiplaksutamisõga.
Kaha sõnnu…
Kaha sõnnu…
Arvamisfestivali arotusõl murti mahhesöögi-müüte
11. arvamisfestivalil Paidõn oll’ 20 lavva päält 150 arotusõga. Noidõ hulgan Võromaa arõnduskeskusõ ja Tarto Ülikooli eetikakeskusõ kõrraldõt arotus «Müütiline mahepiknik».
Arotusõ kõrraldamisõ mõtõ sai härgütüst «Tarto 2024» projekti «Tarto maailmaülikuul» teemadõst. Arotust vidi Eesti põllumajandusõ-kaubanduskua nõvvokogo liigõ Pikkmetsa Mirjam…
Arotusõ kõrraldamisõ mõtõ sai härgütüst «Tarto 2024» projekti «Tarto maailmaülikuul» teemadõst. Arotust vidi Eesti põllumajandusõ-kaubanduskua nõvvokogo liigõ Pikkmetsa Mirjam…
Uma Pido tsihotsmisõ- ja mängopäivi sari
Uma Pido tsihotsmisõ- ja mängopäivi sari läts’ valla pühäpäävä, 20. põimukuu hummogu Võro liina keskplatsi pääl.
Päävä hakatusõs oll’ Hainsoo Meelika valinu seokõrd laulumängo «Mi läämi kaara põimma». Meelikat tugõsi segäkuur Claro ja Kääpä põhikooli vanõmb ja noorõmb tandsorühm. A ka tsihiotsmisõ-huvilidsõ…
Päävä hakatusõs oll’ Hainsoo Meelika valinu seokõrd laulumängo «Mi läämi kaara põimma». Meelikat tugõsi segäkuur Claro ja Kääpä põhikooli vanõmb ja noorõmb tandsorühm. A ka tsihiotsmisõ-huvilidsõ…
Võro ja seto nuuri festival saa jaku
Puulpäävä, 26. põimukuul tulõ Parksepä vabaõhulaval kolmas võro ja seto nuuri festival.
Plaanin om valla tetä mito tüütarrõ: kõnõldas savvusanna-kombist ja seto kultuurist, saa miili kunsti ja tandsuga virguta. Iin uutva kokkosaamisõ võro keele iistkõnõlõja ja Seto ülemb- ja nuursootskaga. Lavalõ tulõva Parksepä…
Plaanin om valla tetä mito tüütarrõ: kõnõldas savvusanna-kombist ja seto kultuurist, saa miili kunsti ja tandsuga virguta. Iin uutva kokkosaamisõ võro keele iistkõnõlõja ja Seto ülemb- ja nuursootskaga. Lavalõ tulõva Parksepä…
Rahvapillilaagri pidä juubõlipito
25. põimukuul kell 13 tulõ Võrol Kandlõ kultuurimajan kontsõrt, kon ast püüne pääle üle 100 rahvapillimängjä.
Kontsõrdiga tähistedäs toda, et 25 aastakka om Vana-Võromaa esi paigun peetü nii-üteldä Kat’a-laagrit. Laube Kadri alost’ laagridõ kõrraldamist sis, ku nakas’ Villändi kultuurikollõdþin rahvamuusikat opma ja tuust…
Kontsõrdiga tähistedäs toda, et 25 aastakka om Vana-Võromaa esi paigun peetü nii-üteldä Kat’a-laagrit. Laube Kadri alost’ laagridõ kõrraldamist sis, ku nakas’ Villändi kultuurikollõdþin rahvamuusikat opma ja tuust…
Viis väikut pakikõist
Säändse päälkiräga võrokiilse tükü kandsõ Puiga näütetsõõr Kääpä hooldõkodon ette 10. põimukuu pääväl. Tükü oll’ säädnü lava pääle juhendaja Vijardi Külli. Mängse Piirisilla Koit, Rannula Anneli, Miti Liina, Palmi Marget, Kõlli Irmen ja Taaberi Maret.
Seltskund mängse nigu peris näütlejä. Nal’ameistri Luts kirot’ seo tükü ammu, a…
Seltskund mängse nigu peris näütlejä. Nal’ameistri Luts kirot’ seo tükü ammu, a…
Iinsaisva sügüse tabatav ilo
Ja omgi süküskuu jo käega kumpi. Kuu aigu viil ja sis saa rahulidsõlt hingädä, selle et luudus ei ütle inämb niipall’o söögikaarti ette. Muidu täüdä kõik aig sotsiaalsõt telmist: nüüd saa rabarbrit pruuki, tulõ rabarbrikuuk tetä, no omma tikri valmi, tulõ üts tikrikuuk tetä.…
Allasõ Tiia: kodopaigast ammuta ma juurõjoudu
Seo süküskuu tulõ tõisildõ ALLASÕ TIIA jaos, kiä om pia 15 aastakka kõrraldanu Võro instituudi man võro keele oppusõ andmist Vana-Võromaa koolõn. Nüüd pruuv tä oppaja-ammõdi Võro Kreutzwaldi koolin esi perrä tsihiga köütä kas vai kirändüsoppust inämb seo kandi kirämiihi ja…
Armastus vai halõstus
Kes meist ei tahassi hindäle kodo lemmikut – pinikeist, kassi vai mõnda muud eläjät. Väikun omma nä nii armsa karvapalli, et mugu kallista ja kasvai mus’ota.
Mul olle herr spanjel, kes elli 12aastadsõs. Ja olõssi viil edesi elänü, a täl jäivä kopsu haigõs. Mugu köhisi ja lõpus jo roosat rökä.
Ma nii väega armasti ja hoitsõ umma pinikeist. Tä tull’ egä õdagu sängüjalotsihe mu mano magama. Pandsõ uma pehme karvadsõ sälä mino…
Mul olle herr spanjel, kes elli 12aastadsõs. Ja olõssi viil edesi elänü, a täl jäivä kopsu haigõs. Mugu köhisi ja lõpus jo roosat rökä.
Ma nii väega armasti ja hoitsõ umma pinikeist. Tä tull’ egä õdagu sängüjalotsihe mu mano magama. Pandsõ uma pehme karvadsõ sälä mino…
Kiri Võrolt. Põimukuu eleegiä tomatidõga
Ma armasta põimukuud timä rikkusõn, timä vialda perämädsen kimmüsen inne süküst, naid sumõrikkõ ritsikasaagmiisi ja tähti sadamist täüs öid.
Mõnõ nädäli iist osti väiku tükü maad Võro liina piiri pääle Võrokivilõ. Paika, minkast ma varrampa midägi es tiiäki. A ütspäiv kuuli säält üte…
Mõnõ nädäli iist osti väiku tükü maad Võro liina piiri pääle Võrokivilõ. Paika, minkast ma varrampa midägi es tiiäki. A ütspäiv kuuli säält üte…
Üts päiv ümbre-Eesti-tsõõri pääl
Põimukuu alostusõn rännäs’ müüdä Võromaad Eesti juuriga austraallanõ Reinpuu Indra. Seo oll’ üts jakk timä ettevõtmisõst «Tsõõr ümbre Eesti» («Ring ümber Eesti»). Matk lätt edesi ja täämbädses piäs matkamiis olõma jõudnu Saarõmaalõ. Kõgõ seo tiikunna joosul uut tä hindäga punti lüümä seldsiliidsi. Tsiht…
Luudus pand iks vasta ja inemiisil om egaütel uma paradiis
Tinavunõ kevväi ja jaanikuu näüti külh, et ei saa suurt medägi aiast ega mõtsast, aga tull’ likõ ja pümmevõitu juuli ja sääde veidü taad vaest olõkit. Olkõ no, et palukõid ja mustikõid om vääga harvalt, siski omma jo kõik,…
Priinime lugu: Tolmusk ja Tolmov
Täämbä om pärtlipäiv. Pühä Bartolomeusõ nimest om tulnu hulga egasugumaidsi edenimmi ja noist umakõrda priinimmi, näütüses Pärtel (465), Pertel (115), Pertelson (40), Pärtlas (8), Meos (259), Meus (94) jt, lisas om tuu viil alussõs osalõ nimmist Pärt ja Pert.
Üts tävveste eriline lisanimi, miä või olla Bartolomeusõ nimest saad, om Räpinä kandi Tolmo. Tuust saaduist priinimmist om kõgõ parõmbidõ levinü Tolmusk, minkal om Eestin 53 kandjat. Nimi Tolmusk panti Räpinä…
Üts tävveste eriline lisanimi, miä või olla Bartolomeusõ nimest saad, om Räpinä kandi Tolmo. Tuust saaduist priinimmist om kõgõ parõmbidõ levinü Tolmusk, minkal om Eestin 53 kandjat. Nimi Tolmusk panti Räpinä…
Tohtri käsi, jumala abi
Inemise elu om kirriv ku uahäiermäs ja ku inemisel olgõ pääl ütesäkümmend aastat, om johtunu ütte-tõist.
Mu esä eläsi Võromaal Krabi kandin, Paganamaa poiskõnõ. Tuul aol, kolmõkümnendide lõpun, es olõ kotun telehvonni egä autut, pikembä sõidu tetti hobõsõ ja mõnõl puul joba kah jalgpööräga. Asjatoimõnduisi aeti vallan…
Mu esä eläsi Võromaal Krabi kandin, Paganamaa poiskõnõ. Tuul aol, kolmõkümnendide lõpun, es olõ kotun telehvonni egä autut, pikembä sõidu tetti hobõsõ ja mõnõl puul joba kah jalgpööräga. Asjatoimõnduisi aeti vallan…
Elo oppas
Elli kõrd neläaastanõ Eeva. Tälle miildü hirmsahe puiõ otsan ronni, a vanõmba kiildse täl tuud tetä.
Ütel ilosal pääväl läts’ Eeva üten vanõmbidõga kirsse korjama. Vanõmba olli tälle mitu kõrda ütelnü, et puu otsast ärku minku kirsse otsma. Ku näil oll’ joba mõni tunn kor’atu, lätsi mõlõmba vanõmba puuti ijätüst ostma. Nä ütli Eevalõ: «Käümi õnnõ kõrras är, sa korja edesi.» Eeva jäi ütsindä kirsipuu mano. Tä näkk’ puu otsan ütte häste ilosat verevät marja.…
Ütel ilosal pääväl läts’ Eeva üten vanõmbidõga kirsse korjama. Vanõmba olli tälle mitu kõrda ütelnü, et puu otsast ärku minku kirsse otsma. Ku näil oll’ joba mõni tunn kor’atu, lätsi mõlõmba vanõmba puuti ijätüst ostma. Nä ütli Eevalõ: «Käümi õnnõ kõrras är, sa korja edesi.» Eeva jäi ütsindä kirsipuu mano. Tä näkk’ puu otsan ütte häste ilosat verevät marja.…
Tossu Tilda pajatus
Moodukaup
Viiekümnendide aastidõ lõpun es liigu Eestin viil parõmbat-muudsambat kaupa. Kongi Lätimaal oll’ naatu kruuduliidsi sukkõ tegemä. Nuu olli väega moodun.
Üts tütrik läts’ tandsupidolõ ja täl olli kah kruudulidsõ suka jalan. Täl oll’ hirmsalõ lüüki: poisi õnnõ tedä tandsma võtiki.
Komsomolitüütäjä oll’ pidol uma pruudiga ja pruut uursõ tütrigu käest, kost tä nuu suka om saanu. Tütrik ütel’, et vanatädi saatsõ Ameerikast pakiga. Periselt oll’ tä tušiga jalgu pääle kruudu joonistanu ja…
Viiekümnendide aastidõ lõpun es liigu Eestin viil parõmbat-muudsambat kaupa. Kongi Lätimaal oll’ naatu kruuduliidsi sukkõ tegemä. Nuu olli väega moodun.
Üts tütrik läts’ tandsupidolõ ja täl olli kah kruudulidsõ suka jalan. Täl oll’ hirmsalõ lüüki: poisi õnnõ tedä tandsma võtiki.
Komsomolitüütäjä oll’ pidol uma pruudiga ja pruut uursõ tütrigu käest, kost tä nuu suka om saanu. Tütrik ütel’, et vanatädi saatsõ Ameerikast pakiga. Periselt oll’ tä tušiga jalgu pääle kruudu joonistanu ja…
Muda Mari pajatus
Koorõga kardohka
Ma kuuli raadiost, et täämbä tiiä-i liinainemise inämb, miä omma kardohkakoorõ. Vai tõistpite üteldä: nä saa-i arvo, miä omma koorõga kardohka. Elo om lännü nii mugavas, et poodist ja turu päält ostõtaski joba kooridu kardohka. A ku söögioppusõh om kirotõt, et saladi tegemises piät kiitmä koorõga kardohka, sõs võetas külmäkapist rõõsk vai hapu kuur ja naatas kardohkit sääl seeh kiitmä.
Kolmkümmend viis aastat tagasi olli inemise valmi kasvai kardohkakuuri süümä, et uma…
Ma kuuli raadiost, et täämbä tiiä-i liinainemise inämb, miä omma kardohkakoorõ. Vai tõistpite üteldä: nä saa-i arvo, miä omma koorõga kardohka. Elo om lännü nii mugavas, et poodist ja turu päält ostõtaski joba kooridu kardohka. A ku söögioppusõh om kirotõt, et saladi tegemises piät kiitmä koorõga kardohka, sõs võetas külmäkapist rõõsk vai hapu kuur ja naatas kardohkit sääl seeh kiitmä.
Kolmkümmend viis aastat tagasi olli inemise valmi kasvai kardohkakuuri süümä, et uma…
Parm tsuskas: mol’ovihk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
