Süküslaada tävven huun
Sügüsene laadu-aig om käümä lännü. Minevä puulpäävä oll’ mihklilaat Sulbin, a tulõman om viil mitu suurõmbat laata.
Sulbi mihklilaada pääle oll’ timahava tulnu kauplõjit inämb ku varatsõmbil aastil: kogoni 350 ümbre. Ka ostjist es olõ puudus ja kõrraldaja olli ette valmistanu kirivä laadakava. Üts müüjä tiidse…
Sulbi mihklilaada pääle oll’ timahava tulnu kauplõjit inämb ku varatsõmbil aastil: kogoni 350 ümbre. Ka ostjist es olõ puudus ja kõrraldaja olli ette valmistanu kirivä laadakava. Üts müüjä tiidse…
Võromaa arõnduskeskus tunnust’ maakunna haridus- ja nuuritüütäjit
28. süküskuul tunnustõdi Antsla kultuurikeskusõn Võro maakunnan silmä naanuid haridusõ ja nuuriga tüüd tegejit inemiisi.
Aasta oppaja ja nuuritüütäjä valisi maakundlik konkursikomisjon vällä 47 kandidaadi hulgast, vällä anti 13 preemiät.
Võro maakunna kõgõ parõmba haridustüütäjä omma:
aasta latsiaiaoppaja…
Aasta oppaja ja nuuritüütäjä valisi maakundlik konkursikomisjon vällä 47 kandidaadi hulgast, vällä anti 13 preemiät.
Võro maakunna kõgõ parõmba haridustüütäjä omma:
aasta latsiaiaoppaja…
Kuu keskpaigani saa võistlusõlõ saata pühäpaiku pilte
Kooni 15. rehekuu süäüüni saa saata pilte ja lühkit videoid timahavatsõlõ Hiite kuvavõistlusõlõ. Võistlusõ teema om «Eestin ja muial maailman olõva pühäpaiga». Ütteviisi passisõ nii värske ku ka aastidõ iist üles võedu pildi.
Võistlusõ pääavvohind om 1000 eurot, hõimurahvidõ pühäpaiga avvohind ja Soomõ pühäpaiga avvohind mõlõmba 300 ja kooni 16aastaidsi nuuri avvohind 200 eurot. Päält noidõ om vällä pant viil hulga eräavvohindu.
Vana-Võromaa tunnõtumba pühäpaiga omma…
Võistlusõ pääavvohind om 1000 eurot, hõimurahvidõ pühäpaiga avvohind ja Soomõ pühäpaiga avvohind mõlõmba 300 ja kooni 16aastaidsi nuuri avvohind 200 eurot. Päält noidõ om vällä pant viil hulga eräavvohindu.
Vana-Võromaa tunnõtumba pühäpaiga omma…
Võrol tulõ konvõrents põlitsist ja rändäjist rahvist
27.–28. rehekuu pääväl tulõ Võro instituudi egäaastaganõ õdagumeresoomõ konvõrents, kon timahavva kõnõldas rändämisest. Inemiisi rändämist kaias innekõkkõ põlisrahvidõ ja keelesaari näütel: üte küle päält, kuis nä omma kujonu, tõsõ küle päält, kuis rändämine mõotas näide püsümist, muutumist ja är kaomist.
Tähelepandmisõ all omma nii õdagumeresoomõ väiku rahva ku ka tõsõ põlidsõ rahva ja põliskiili kogokunna ümbre Õdagumere ja kavvõmbal.
Konvõrendsi plenaarkõnõlaja omma arheogenoomika prohvesri Tarto…
Tähelepandmisõ all omma nii õdagumeresoomõ väiku rahva ku ka tõsõ põlidsõ rahva ja põliskiili kogokunna ümbre Õdagumere ja kavvõmbal.
Konvõrendsi plenaarkõnõlaja omma arheogenoomika prohvesri Tarto…
Tal’nan nakkas pääle võro keele algkursus
7. rehekuul nakkas Tal’nan rahvaülikoolin pääle võro keele algkursus. Tunni omma üle puulpäävä 7. ja 21. rehekuul, 4. ja 8. märdikuul ja 2. ja 16 joulukuul.
Ligemb teedüs: kultuur.ee/kursus/voro-keel.
UL
Ligemb teedüs: kultuur.ee/kursus/voro-keel.
UL
Otsa jutt ei saa!
Jäl om süküs käen ja jälki kuulutas Uma Lehe toimõndus vällä suurõ sügüsedse jutuvõistlusõ. Seo om sis joba 20. aastak, ku kutsumi üles põnõvit juhtumiisi võro keelen kirja pandma.
Taa aoga om mitusada inemist ummi juttõ lehetoimõndustõ saatnu. Omma tegünü kimmä kirotaja, a egä aasta tulõ ka mõni…
Taa aoga om mitusada inemist ummi juttõ lehetoimõndustõ saatnu. Omma tegünü kimmä kirotaja, a egä aasta tulõ ka mõni…
Oppaja jääs miilde
Hääd oppajidõ päivä! Kimmäs lämmi käepitsitüs egäle
oppajalõ, kiä mõist ja tihkas umma kiilt pruuki
Suurõmb jago inemiisi unõhtas är suurõmba jao noist asjust, midä koolin opati. Õigõ kah – ku hinne om vällä pantu, sis võit tuu as’a pääst vällä visada. Õgas pää olõ-i prügükast. Miilde jääs…
oppajalõ, kiä mõist ja tihkas umma kiilt pruuki
Suurõmb jago inemiisi unõhtas är suurõmba jao noist asjust, midä koolin opati. Õigõ kah – ku hinne om vällä pantu, sis võit tuu as’a pääst vällä visada. Õgas pää olõ-i prügükast. Miilde jääs…
Põlidsõ keele – kas hoita vai hiitä?
Käü põlitsidõ kiili aastakümme, miä ÜRO pääassambleel vällä kuulutõdi ja midä UNESCO iist vidä. Ka Eesti jää-i taast kõrvalõ. Jo mitu aastakka tagasi tett Eesti põliskiili kuuntüükogo käü õks aig-aolt kokko ja sääl jaetas väikuidõ kiil murõht ja rõõmu.
Kuuntüükogo mano om seo…
Kuuntüükogo mano om seo…
Tõsõ kundi otsast. Esieräline juhatus taipamisõ mano
Mõnõ ao iist oll’ mul ütel nädälil katõl pääväl Tal’nan tegemiisi. Nuu tegemise olli nii, et üts puhkõpäiv olõs jäänü katõ as’aajamisõ-päävä vahelõ. Lätsi kotost är mõttõga, et olõ Tal’nan kolm päivä. Kääni ussõ kinni, panni pinile topõld sööginormi…
Kiri Taimaalt
Võta aigu ja olõ õnnõlik!
Edimält, ku ma siiä Taimaalõ joudsõ, tundu külh kõik mi umast väikust Eestimaast tävveste tõistmuudu. Tõõnõ õhk, tõõnõ kiil ja inemiseki tundu nigu tõistmuudu mõtlõvat.
A aigupite olõ naanu nägemä ja är tundma seo maa inemiisih pall’o säänest, miä periselt kõiki inemiisi ümbre ilma köüt, a miä om egäh kultuuriruumih katõt uma kimmä kultuuriliidsist mõotuisist vällä kasunu kihiga, minkast piät hinnäst läbi murdma, inne ku nakkat naid üttemuudu asjo nägemä…
Edimält, ku ma siiä Taimaalõ joudsõ, tundu külh kõik mi umast väikust Eestimaast tävveste tõistmuudu. Tõõnõ õhk, tõõnõ kiil ja inemiseki tundu nigu tõistmuudu mõtlõvat.
A aigupite olõ naanu nägemä ja är tundma seo maa inemiisih pall’o säänest, miä periselt kõiki inemiisi ümbre ilma köüt, a miä om egäh kultuuriruumih katõt uma kimmä kultuuriliidsist mõotuisist vällä kasunu kihiga, minkast piät hinnäst läbi murdma, inne ku nakkat naid üttemuudu asjo nägemä…
Uma Lehe sügüsene jutuvõistlus
Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä Uma Lehe 20. jutuvõistlusõ.
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saatkõ tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2024. aastaga joosul lehen är.
Võistlusjuttõ sordi:
1.…
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saatkõ tuu Uma Lehe jutuvõistlusõlõ. Parõmbidõ kirätükke autori saava avvohinna ja hää jutu trükümi 2024. aastaga joosul lehen är.
Võistlusjuttõ sordi:
1.…
Orava kooli vilistläisi uma pido
Orava kuul pidi timahava 23. süküskuu pääväl juubõlisünnüpäivä.
Et kuul om olnu mitmõh kotusõh, alas’ sünnüpäiv mälehtüshetkega Hanikasõh, koh oll’ vana koolimaja. Osa majast om maaha lahutu ja 2007. aastast om sääl Hanikasõ küläkeskus. Sinnä om katskümmend aastat tagasi pantu mälehtüskivi.
Mälehtüskivi man panti palama…
Et kuul om olnu mitmõh kotusõh, alas’ sünnüpäiv mälehtüshetkega Hanikasõh, koh oll’ vana koolimaja. Osa majast om maaha lahutu ja 2007. aastast om sääl Hanikasõ küläkeskus. Sinnä om katskümmend aastat tagasi pantu mälehtüskivi.
Mälehtüskivi man panti palama…
Kangro-preemiä sai Kotjuhi Igor
Kangro Bernardi kirändüspreemiä vei hindäga timahava Võromaalt Paidõlõ üten Võrolt peri Ukraina juuriga luulõtaja, tõlkja ja kirändüstiidläne Kotjuhi Igor.
Preemiä sai tä seo aasta vällä tulnu aovaimolidsõ luulõkogo «Sireenid ja sähvatused» iist, kon tä pututas mi ilmanuka viimädse ao tummõmbat puult: koroonapuhahust ja sõta Ukrainan.…
Preemiä sai tä seo aasta vällä tulnu aovaimolidsõ luulõkogo «Sireenid ja sähvatused» iist, kon tä pututas mi ilmanuka viimädse ao tummõmbat puult: koroonapuhahust ja sõta Ukrainan.…
Russowi kroonika. 3. jagu
Sõas säädmine
Edespidine elu ja läbisaamine naas’ muutuma, kui vinläne katõst suurõst tatarlaisi khaaniriigist – Kaasanist (1552) ja Astrahanist (1556) – jagu sai ja nimä purus pess’. Sedämaid naati Liivimaa käest nõudma massu, mis küländ suur ja väega kahtlasõlt põhjendõt oll’. Küll vahetõdi mi puult läbikõnõlijiid, aga mis tuu avitas, ku mõlõmba ajava umma jorru.
Lõpus, suurõ targutamise perrä, löüti määnegi nummõr: massualudsõ inemise päält üts Riia mark ja Lüübeki killing.…
Edespidine elu ja läbisaamine naas’ muutuma, kui vinläne katõst suurõst tatarlaisi khaaniriigist – Kaasanist (1552) ja Astrahanist (1556) – jagu sai ja nimä purus pess’. Sedämaid naati Liivimaa käest nõudma massu, mis küländ suur ja väega kahtlasõlt põhjendõt oll’. Küll vahetõdi mi puult läbikõnõlijiid, aga mis tuu avitas, ku mõlõmba ajava umma jorru.
Lõpus, suurõ targutamise perrä, löüti määnegi nummõr: massualudsõ inemise päält üts Riia mark ja Lüübeki killing.…
Priinime lugu: Kool
Nimel Kool om Eestin 374 kandjat. Jaanuarin 2017 oll’ näid viil 405, nii et om olnu nime kahanõmisõ aig (ülekaalun ärkuulminõ, nime vahetus abielun), minkalõ hariligult tulõ otsa nime kasumisõ aig (rohkõmb sündümist). Nimel Kohl, midä Koolist lahuta saa-ai, om 16 kandjat.
Ku priinimmi panti, sõs hingelugõmiisi ja perekunnanimmi pandmisõ raamatidõ perrä panti tervelt 19 mõisan saksa kiräpildiga nimi Kohl [kool]. Katsan mõisan panti Kool, üten Kol ja üten Kooll. Tegemist om tüüpilidselt…
Ku priinimmi panti, sõs hingelugõmiisi ja perekunnanimmi pandmisõ raamatidõ perrä panti tervelt 19 mõisan saksa kiräpildiga nimi Kohl [kool]. Katsan mõisan panti Kool, üten Kol ja üten Kooll. Tegemist om tüüpilidselt…
Pääliina siil
Olõ-i kuulnu, et tõisil kah nii korgidõ tahtmiisiga siil käü ku mul. Piässi õkva mõnõga arro pidämä.
Keväjä panni ma laube põrmandulõ pinke ala vaibakõsõ, et jalgul lämmämb vai pehmemb olõssi. Kõik klapsõ väega akuraat, nika ku sügüseni. Sis panni tähele, et mi aia siilikene jätt egä…
Keväjä panni ma laube põrmandulõ pinke ala vaibakõsõ, et jalgul lämmämb vai pehmemb olõssi. Kõik klapsõ väega akuraat, nika ku sügüseni. Sis panni tähele, et mi aia siilikene jätt egä…
Teebuõli
Suvi kaos käest nigu unõnägu, süküs vinüs nigu villanõ lang. Pikil ja pümmil õdakil om pall’u aigu pildikasti takan istu.
Ütel pääväl kõnõldi teebuõlist. Kiteti hirmsalõ, ku hää tä om, kuis tä või meid avita. Kulssi ja mõtli, et tuud õlli om mullõ õkva vaia. Ku poig läts’ liina minemä, tei tälle selges: taha teebuõlli kimmäle indäle saia.
Ku poig tagasi jõudsõ, joosi nigu nuur tütärlats teebuõlli otsma. Näi, et midägi om viltu. Poig põrut’, et…
Ütel pääväl kõnõldi teebuõlist. Kiteti hirmsalõ, ku hää tä om, kuis tä või meid avita. Kulssi ja mõtli, et tuud õlli om mullõ õkva vaia. Ku poig läts’ liina minemä, tei tälle selges: taha teebuõlli kimmäle indäle saia.
Ku poig tagasi jõudsõ, joosi nigu nuur tütärlats teebuõlli otsma. Näi, et midägi om viltu. Poig põrut’, et…
Tossu Tilda pajatus
Suurõ ja valgõ
Kolhoosiaigu kutsuti sügüsedse kardohkavõtmisõ aigu abiliisi, noid kutsuti sehves. Kõgõpäält tulliva koolilatsõ ja sõduri, a ku iks jäi osa võtmada, panti lehte kuulutus, et om vaia kardohkavõtjit. Tasus pakuti sehvele, et päävä lõpun saa egäüts koti kardokat hindäle kodo üten võtta.
Üten kolhoosin tulliva samal aol sehves partei- ja täitevkomitee inemise ja turuvarblasõ. Parteirahvas pruuvsõ põllu pääl turuvarblaisist iks nii kavvõndalõ hoita ku võimalik. Viil oll’ parteirahvas tõistmuudu tuuperäst, et nä…
Kolhoosiaigu kutsuti sügüsedse kardohkavõtmisõ aigu abiliisi, noid kutsuti sehves. Kõgõpäält tulliva koolilatsõ ja sõduri, a ku iks jäi osa võtmada, panti lehte kuulutus, et om vaia kardohkavõtjit. Tasus pakuti sehvele, et päävä lõpun saa egäüts koti kardokat hindäle kodo üten võtta.
Üten kolhoosin tulliva samal aol sehves partei- ja täitevkomitee inemise ja turuvarblasõ. Parteirahvas pruuvsõ põllu pääl turuvarblaisist iks nii kavvõndalõ hoita ku võimalik. Viil oll’ parteirahvas tõistmuudu tuuperäst, et nä…
Muda Mari pajatus
Korgõ ja madala massina
Ma kuuli raadiost, et pääliina inemise pelgäse massinamassu. A midä näil pelädä om, ku bussi ja trammi sõitva kõik aig edesi-tagasi. Eski piletit piä ei ostma, õnnõ rohilidsõ kaardiga vehkmä. Muidoki omma liinainemiisi massina egä aastaga suurõmbas lännü. Mõnõ liinainemise auto om joba nii korgõ, et varjas trammi ja bussigi är. Säändsele massinalõ tulõgi mass pääle panda. Midä korgõmb massin, tuud korõmb mass.
A maainemiisi käest võissi massinamassu võtta tuu…
Ma kuuli raadiost, et pääliina inemise pelgäse massinamassu. A midä näil pelädä om, ku bussi ja trammi sõitva kõik aig edesi-tagasi. Eski piletit piä ei ostma, õnnõ rohilidsõ kaardiga vehkmä. Muidoki omma liinainemiisi massina egä aastaga suurõmbas lännü. Mõnõ liinainemise auto om joba nii korgõ, et varjas trammi ja bussigi är. Säändsele massinalõ tulõgi mass pääle panda. Midä korgõmb massin, tuud korõmb mass.
A maainemiisi käest võissi massinamassu võtta tuu…
Parm tsuskas: hääd oppajidõ päivä!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
