Latsiaiaoppajidõ laululuumispäiv
Minevä puulpäävä tulli Parksepä latsiaida kokko keelepesä- ja muusigaoppaja esi Vana-Võromaa latsiaidust, et luvva ütenkuun vahtsit võrokeelitsit latsilaulõ. Kokko märgiti koolituspääväl vällä kuus laulu.
«Väiku keele man kurdõtas sakõstõ, et ei olõ matõrjaalõ. Ei olõ jah, a sis tulõ matõrjaalõ luumisõga kostki pääle naada,» löüd…
«Väiku keele man kurdõtas sakõstõ, et ei olõ matõrjaalõ. Ei olõ jah, a sis tulõ matõrjaalõ luumisõga kostki pääle naada,» löüd…
Läti käsitüü välläpanõk
Vana-Võromaa kultuurikuan om puulpääväst valla läti rahvuslidsõ käsitüü välläpanõk päälkiräga «Meie».
Kultuurikotta jõudsõ õnnõ väiku jago näütüsest, miä oll’ Riian välän minevä suvi lõunõnaabridõ laulu- ja tandsupido aigu. Suurõst näütüse-veimevakast veidü tähendäs siski peris pall’ot: imehtellä saa paarisaa meistri luudut ligi 700 tüüd. Kõik…
Kultuurikotta jõudsõ õnnõ väiku jago näütüsest, miä oll’ Riian välän minevä suvi lõunõnaabridõ laulu- ja tandsupido aigu. Suurõst näütüse-veimevakast veidü tähendäs siski peris pall’ot: imehtellä saa paarisaa meistri luudut ligi 700 tüüd. Kõik…
Mooste Elohelü kuts muusikit
5.–6. hainakuul peetäs Moosten rahvamuusigatüütlüisi festivali Mooste Elohelü. Muusikit ja muusigahuviliidsi kutsutas kokko, et tähistä festivali 25. sünnüpäivä.
Timahavadsõ festivali teema om Eesti luudus ja inemise läbikäümine luudusõga. Katõ festivalipäävä seen om Mooste mõisa täüs muusikat ja mõnusat folgiõhkkunda, kontsõrtõ, tüütarri, matkamist. Festivali lõpõtas võistluskontsõrt.
2024.…
Timahavadsõ festivali teema om Eesti luudus ja inemise läbikäümine luudusõga. Katõ festivalipäävä seen om Mooste mõisa täüs muusikat ja mõnusat folgiõhkkunda, kontsõrtõ, tüütarri, matkamist. Festivali lõpõtas võistluskontsõrt.
2024.…
Suhvli keskus
Võro müüblivabriku majan Räpinä maantii pääl tetti vallalõ Suhvli keskus, miä avitas alalõ hoita ja tutvas tetä seo kandi müüblitüüstüse aoluku. Välläpanõgi mõtõ om näüdädä, kuis Võromaal om mõistõtu puumatõrjali müüblis tetä. Suhvlin om kaemist – näütüses kas vai kunagi perädü populaarnõ Wermo sektsioon –, a saa ka…
Üts raamat, mitu mäntlit sälän
Üts sant, sada mäntlit. Säänest mõistatust om vanastõ küstü ja vastus om: kapstapää. Ummi esi kihistüisiga kannatas aholämmi Reimann-Otsaru Nele raamat «Vanaimä pääs’okõsõ» kapstaga võrdlõmisõ är külh.
Kõgõpäält om tego mälehtüisiraamatuga. A nipp om sääne, et mälehtüisi kirotas lats, kõkkõ nätäs raamatun latsõ silmi korgusõlt.…
Kõgõpäält om tego mälehtüisiraamatuga. A nipp om sääne, et mälehtüisi kirotas lats, kõkkõ nätäs raamatun latsõ silmi korgusõlt.…
Võinu ka hullõmbalõ minnä
Inemise kõlistasõ ja kaibasõ, et es miildü näile tuu kultuuripääliina vallategemise pido. Et õigõt pidotunnõt es tulõ tuud kaiõn pääle.
Ma nii kriitiline es olnu. Olõ optimist ja piä tunnistama, et olõs saanu õks hulga hullõmbalõ kah tetä. Mu jaos om tähtsä, et vallategemise pidol oll’…
Ma nii kriitiline es olnu. Olõ optimist ja piä tunnistama, et olõs saanu õks hulga hullõmbalõ kah tetä. Mu jaos om tähtsä, et vallategemise pidol oll’…
Võinu ka hullõmbalõ minnä
Inemise kõlistasõ ja kaibasõ, et es miildü näile tuu kultuuripääliina vallategemise pido. Et õigõt pidotunnõt es tulõ tuud kaiõn pääle.
Ma nii kriitiline es olnu. Olõ optimist ja piä tunnistama, et olõs saanu õks hulga hullõmbalõ kah tetä. Mu jaos om tähtsä, et vallategemise pidol oll’…
Ma nii kriitiline es olnu. Olõ optimist ja piä tunnistama, et olõs saanu õks hulga hullõmbalõ kah tetä. Mu jaos om tähtsä, et vallategemise pidol oll’…
Kuis ma elä?
Hää sõna ja sõbralik naaratus om meil kõigil
umast käest võtta, olõt sa vaenõ vai rikas
Näie kinon kävven umma vanna naabrinaist, kes küsse, kuis ma elä. Ütli, nigu kombõs, et nii nigu kõik tõsõki.
Tulli kodo ja naksi märgotama, kas ma iks elä nii nigu tõsõ. Võla omma mul jah…
umast käest võtta, olõt sa vaenõ vai rikas
Näie kinon kävven umma vanna naabrinaist, kes küsse, kuis ma elä. Ütli, nigu kombõs, et nii nigu kõik tõsõki.
Tulli kodo ja naksi märgotama, kas ma iks elä nii nigu tõsõ. Võla omma mul jah…
Iks ilmast
Meil kirutõdas sõast, kultuurist, vahel sekkä ka tehnikast ja muust. Viist õnnõ sis, ku sääl eläs määnegi bakter, mia sund aig-aolt põsõ patja vaotama. Ah jah, turismist kah, viimätsel aol harva. Om jo maru küll, ku saat ilmaroidussiide päält nii pall’u tiini, et esiki joogivesi tulõ poodist ja…
Tõsõ kundi otsast. Targa kihä kullõminõ
Olõ pruuvnu ellä plaani perrä. Ego um sundnu taad kihhä, mis mullõ seon elun sõidus um antu, iks inämb takast sundma.
Mõni aastak tagasi võti hindäle välläkutsõ, et sõida aastan suusõga vähembält 1000 kilomiitret. Edimäne aasta läts’ häste: sai 1111 kilomiitret. Tõnõ aasta…
Mõni aastak tagasi võti hindäle välläkutsõ, et sõida aastan suusõga vähembält 1000 kilomiitret. Edimäne aasta läts’ häste: sai 1111 kilomiitret. Tõnõ aasta…
Kiri Taimaalt
Piir mi ilma ja vaimõ maailma vaihõl
Ku tai kultuuriga lähkümbähe kokko puttu, sis nakkas silmä üts esimuudu nättüs – nimelt ei olõ vaimu ja kummitusõ siin sukugi tsill’okõnõ teema. Usk üleloomulikku mäng seoh kultuuriruumih ja inemiisi mõttõmaailmah väegagi suurt rolli. Piaaigu kõik sõbra, kinka ma olõ kummituisi ja vaimõ olõmaholõmisõ teemal kõnõlnu, omma tävveste ütel meelel, et midägi kõhhet üüpümehüseh sünnüs ja egäsugumaidsi olõndiid või sääl ümbre hulki.
Tai inemiisi, esieräle nuuri jaos om…
Ku tai kultuuriga lähkümbähe kokko puttu, sis nakkas silmä üts esimuudu nättüs – nimelt ei olõ vaimu ja kummitusõ siin sukugi tsill’okõnõ teema. Usk üleloomulikku mäng seoh kultuuriruumih ja inemiisi mõttõmaailmah väegagi suurt rolli. Piaaigu kõik sõbra, kinka ma olõ kummituisi ja vaimõ olõmaholõmisõ teemal kõnõlnu, omma tävveste ütel meelel, et midägi kõhhet üüpümehüseh sünnüs ja egäsugumaidsi olõndiid või sääl ümbre hulki.
Tai inemiisi, esieräle nuuri jaos om…
Aasta kodotütär: egä päiv ma suurõn liinan ellä es jõudnu
Kaitsõliit tunnust’ minevä kuu lõpun parõmbit priitahtlikkõ üle Eesti. Noidõ hulgan kuulutõdi aasta kodotütres KETSI KAROLIINA Põlva ringkunnast. Uurimi aasta kodotütre käest, kiä tä om ja midä mõtlõs.
* * *
Sait aasta kodotütres, pall’o õnnõ! Midä tuu tiitli Su…
* * *
Sait aasta kodotütres, pall’o õnnõ! Midä tuu tiitli Su…
Liu pikkus om tähtsämb ku kiirus
Ilm tükis tihkõ olõma. Satas maha ilmadu pall’u lummõ ja külmätäs. Sis sulatas pea enämbüisi kõik ärä, tulõ uus lumi ja jäl otsast pääle jo mitu kuud. Tii omma nilbõ, raadiost ja telekast kuulõt ütest tüküst, et kaegõ sõitõn ette. Tuu vast omgi mõnõl kotsil ainukõnõ tiihooldus, ku suul ja lumõtoukajal bents otsan. Kiä tuud ettekaemise ja hillä sõitmise juttu kullõs, kiä ei, om joba esiasi.
Ildaaigu oll’ vaija peris…
Ildaaigu oll’ vaija peris…
Kolga Raimondi luulõtusõ
Täämbä, 2024. aastaga 8. radokuul, om Saru küläst peri kiränigu Kolga Raimondi 100. sünnüaastapäiv. Avaldami tan mõnõ timä luulõtusõ kogomigust «Peo pääl elu hõpõ».
Õnnistegijä
Õdak om õnnistegijä,
kis halva ärä võtt.
Elu ja unõ piiri pääl…
Õnnistegijä
Õdak om õnnistegijä,
kis halva ärä võtt.
Elu ja unõ piiri pääl…
Priinime lugu: Tuusis
Nimel Tuusis om Eestin 42 kandjat. Tusis – katõssa kandjat, Tuzis – alla kuvvõ. Viimäne näist või olla ka lätläse nimi.
Eestin panti vanan kiräviien Tusis priinimes katõn kotussõn, a õnnõ üte kotussõ nimi om alalõ püsünü. Tuu oll’ Urvastõ kihlkunna Kärgula mõisa üts Kiitski talu, nime saaja olli Hanni Aadama Jüri latsõ ja latsõlatsõ. Mille nä säändse nime saiva, ei paistu koskist vällä.
Tõnõ kotus oll’ Mäetaguse mõisa Jõhvi kihlkunnan Virumaal. Sääl…
Eestin panti vanan kiräviien Tusis priinimes katõn kotussõn, a õnnõ üte kotussõ nimi om alalõ püsünü. Tuu oll’ Urvastõ kihlkunna Kärgula mõisa üts Kiitski talu, nime saaja olli Hanni Aadama Jüri latsõ ja latsõlatsõ. Mille nä säändse nime saiva, ei paistu koskist vällä.
Tõnõ kotus oll’ Mäetaguse mõisa Jõhvi kihlkunnan Virumaal. Sääl…
Latsõ kõnõlõsõ, ku kana kusõsõ
Olli peris väiku, ku velega kuun uursõmi, kuna nuu kana kusõlõ nakkasõ. Tuu olõs nüüdsel aol ollu peris uurmisõtüü teema. Läts’ aigu mis läts’, a tuu saimi kül teedä, et kana ja kikas ei kusõki. Kas tuu tähend’ sõs toda, et latsõ kõnõlda…
Tossu Tilda pajatus
Oppajidõ streik
Oll’ 1993. aasta, ku peeti edimäst kõrda oppajidõ streiki. Mullõ tetti aolehe man kohussõs tuust kirota. Ma väega murõhti, selle et es olõ innembä säändsest teemast kirotanu.
Jõudsõ keriguplatsi mano ja kuuli, et koolimajast tulõ kõvva muusikat. Lätsi majja sisse, oppajidõ tarrõ. Sääl oll’ väega vaiknõ. Oppaja jõiva kohvi, aknõ pääl oll’ näil vallalõ leht, kon juttu oppajidõ streigist. Küsse oppajidõ käest, kas näil om määndsitki nõudmiisi. «Ei, meil ei olõ nõudmiisi.…
Oll’ 1993. aasta, ku peeti edimäst kõrda oppajidõ streiki. Mullõ tetti aolehe man kohussõs tuust kirota. Ma väega murõhti, selle et es olõ innembä säändsest teemast kirotanu.
Jõudsõ keriguplatsi mano ja kuuli, et koolimajast tulõ kõvva muusikat. Lätsi majja sisse, oppajidõ tarrõ. Sääl oll’ väega vaiknõ. Oppaja jõiva kohvi, aknõ pääl oll’ näil vallalõ leht, kon juttu oppajidõ streigist. Küsse oppajidõ käest, kas näil om määndsitki nõudmiisi. «Ei, meil ei olõ nõudmiisi.…
Muda Mari pajatus
Elorikkusõst mitondpite
Ma kuuli raadiost, et planeedi Maa pääl piät hoitma elorikkust. Tuu tähendäs, et midä rohkõmb om mi ümbre esinäoliidsi asju, tuud rikkamba mi olõmi. Selle ei tetä liinauulitsit lumõst puhtas, et lumi talvõl om jo harv ja elorikkust piät hoitma. Minevaasta oll’ liikmisaasta ja suur lumi tull’ õnnõ kasus. Läbi lumõ roniminõ ja lumõlapjuga kaibminõ om iholõ väega hää. Ja kuimuudu saagi lummõ liinast är viiä, ku lummõ om nii pall’o,…
Ma kuuli raadiost, et planeedi Maa pääl piät hoitma elorikkust. Tuu tähendäs, et midä rohkõmb om mi ümbre esinäoliidsi asju, tuud rikkamba mi olõmi. Selle ei tetä liinauulitsit lumõst puhtas, et lumi talvõl om jo harv ja elorikkust piät hoitma. Minevaasta oll’ liikmisaasta ja suur lumi tull’ õnnõ kasus. Läbi lumõ roniminõ ja lumõlapjuga kaibminõ om iholõ väega hää. Ja kuimuudu saagi lummõ liinast är viiä, ku lummõ om nii pall’o,…
Parm tsuskas: vastlalivvu vunk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
