Alost’ karmanihelü «Poodi man»
Mineväst tõsõpääväst läts’ käümä võrokeeline karmanihelü «Poodi man», midä vidävä noorõ võrokõsõ SAARÕ HIPP ja RAJU ELIISABET. Pia tunniaolist internetijutusaadõt saa kullõlda helüait.ee lehe päält ja saatit plaanitas tetä egä katõ nädäli takast. No kõnõlõsõ saatõ tegijä kõgõst lähkümpä.
* * *
Kuis tull’ mõtõ…
* * *
Kuis tull’ mõtõ…
Timahavadsõ Kangro-preemiä sai Reimanni-Otsaru Nele
Kangro Bernardi kirändüspreemiä sai timahava Reimanni-Otsaru Nele võrokeelidse mälehtüisiraamadu «Vanaimä pääs’okõsõ’» iist, kon tä kõnõlõs latsõsilmi perrä elost Vana-Võromaa Orava kandi Luuska külä Lätte talon 1960. aastil.
«Taa mälehtüisiraamat om pühendet mu vanaimäle ku helkväle küündlele esiki mu elotii pümehüseh,» ütles…
«Taa mälehtüisiraamat om pühendet mu vanaimäle ku helkväle küündlele esiki mu elotii pümehüseh,» ütles…
Jutupäiv avit’ mikandi luujil inemiisil ummi tegemiisi selgembäs märki
KOMMÕNTAAR • Minevä puulpäävä peeti Võro liinan Liiva uulitsan Ate moro pääl inspiratsioonifestivali «Loovus loob lootust». Kokko oll’ tulnu küländ suur hulk mi kandi luujit inemiisi, inämbüisi noorõmba põlvkunna rahvas. Kõrraldajidõ tsihis oll’ vahtsidõ asjo…
Sügüsedse rõõmu
Tei üts hummok ahjo tulõ. Otsõ tuujaos kuuri alt riidast väiku üsätävve lühembit kuusõhalgõ, et aholõ liiga es tennü. Õigõmb olnu vast lepäga küttä, a tuud es trehvä parasjago kätte. Et oll’ hummogunõ aig ja päiv es olõ viil korsnapitsi kuumas kütnü, naas’ ahi ilosahe tõmbama ja…
Kokkohoitmisõst mitmõ nuka alt
Kõgõ parõmb om eloratta pääl püssü kokko hoitõn, mitte õnnõ majanduslidsõn
mõttõn, a ka perekunnan, kogokunnan, sõpruskunnan, tüüseltskunnan.
Ildaaigu sünnüpäiva pidänü illosheng ja viiemeistri Pärdi Arvo om ütelnü, et maailm vaivlõs tuu käen, et egäüts tedä muuta taht, a muuta saa inemine õnnõ esihinnäst. A misperäst…
mõttõn, a ka perekunnan, kogokunnan, sõpruskunnan, tüüseltskunnan.
Ildaaigu sünnüpäiva pidänü illosheng ja viiemeistri Pärdi Arvo om ütelnü, et maailm vaivlõs tuu käen, et egäüts tedä muuta taht, a muuta saa inemine õnnõ esihinnäst. A misperäst…
Peräkõrd om õks võro keele opiraamat lavva pääl
Kavva oodõt «Võro keele opiraamat edimädsele kooliastmõlõ» näkk’ valgõvallu joba minevä aasta lõpun, a seonimaani olõ-i tuust kah’os kõnõld ja kirotõt. Muidoki olõs võinu tuu raamat joba paarkümmend aastakka varramba vällä tulla, a parõmb ilda ku ei kunagi. Raamadu and’…
Kiri Võrolt. Vahtsõ alostusõ
Süküskuun om kõik vahtsõnõ. Timahavvatsõn süküskuun om tunda joba kliimamuutusõ mõjjo, egä päiv vii veeren ja tsuklõman käümine tuu miilde süküskuu Vahemere veeren. Mu peräst võinu meil kah sääne lämmi kooni joulukuuni jakkuda.
Egänädäläidsi pruuvõ naas’ jäl tegemä segäkuur Hilaro, joba 34. huuaigu. Mi koori…
Egänädäläidsi pruuvõ naas’ jäl tegemä segäkuur Hilaro, joba 34. huuaigu. Mi koori…
Tiatritõvõ põdõja Saamo Airika
Ummi tegemiisi sisse tulõ usku, tetä kõkkõ süäme ja armastusõga ja mitte laskõ hinnäst kriitikast segädä. Niimuudu löüd Sulbi külätiatri vidäjä SAAMO AIRIKA, kiä päält tiatritegemise om teküs küläelo kõrraldamisõ man.
Sulbi külätiatri vahtsõnõ tükk «Kuidas me röövisime Triinu baari» om muutunu nii suurõs hitis,…
Sulbi külätiatri vahtsõnõ tükk «Kuidas me röövisime Triinu baari» om muutunu nii suurõs hitis,…
Kümme koto. Viies kodo
Lätsi Tarto vannokotto tüüle ja saiõ säält ammõdikortina Ujula uulitsalõ. Tuu oll’ 20 ruutmiitre suuru küüktarõ. Elli sääl ummi latsiga.
Oll’ pikk katõ kõrraga maja, kon 12 kortinat, kõik küüktarõ. Vanastõ ollõv sääl telefonka (kontrollaparatuuri tehasõ) ütiselämine olnu.
Ellimi edimädse kõrra pääl väläussõ man. Tarõl oll’ harilik vineerist…
Oll’ pikk katõ kõrraga maja, kon 12 kortinat, kõik küüktarõ. Vanastõ ollõv sääl telefonka (kontrollaparatuuri tehasõ) ütiselämine olnu.
Ellimi edimädse kõrra pääl väläussõ man. Tarõl oll’ harilik vineerist…
Imä lugu
2. Kooliaig
Vana-Roosa koolin
Jäi ütes talvõs Leo poolõ, noil oll’ tütär Linda sündünü ja ma olli latsõhoitja. Säält käve edimäst talvõ koolin kah, oll’ mõni kolm kilomeetrit minnä.
Krabi koolin
Tõnõ aasta lätsi är mamma manu ja naksi Krabi koolin käümä. Koolijuhataja oll’ mu velle suur sõbõr Tsoorust. Sääl olli magamistarõ põrmandu pääl õnnõ koti. Oppaja oll’ poissmiis, tuul oll’ kolm tarrõ. Tä kutsõ minnu ütskõrd hindä manu ja küsse, kas ma paari-kolmõ sõbrannaga es tahtnu ellä…
Vana-Roosa koolin
Jäi ütes talvõs Leo poolõ, noil oll’ tütär Linda sündünü ja ma olli latsõhoitja. Säält käve edimäst talvõ koolin kah, oll’ mõni kolm kilomeetrit minnä.
Krabi koolin
Tõnõ aasta lätsi är mamma manu ja naksi Krabi koolin käümä. Koolijuhataja oll’ mu velle suur sõbõr Tsoorust. Sääl olli magamistarõ põrmandu pääl õnnõ koti. Oppaja oll’ poissmiis, tuul oll’ kolm tarrõ. Tä kutsõ minnu ütskõrd hindä manu ja küsse, kas ma paari-kolmõ sõbrannaga es tahtnu ellä…
Priinime lugu: Toode
Seod nimme kand Eestin 138 inemist. Vanan kiräviien nimme kujuga Tode kand alla kuvvõ inemise. Nimä võiva olla hoobis alguperätse tõsõ nime Toodo (Todo) perijä.
Toode (Tode) pandmisõ kotussit oll’ kolm. Moostõ mõisan panti Toodõ Juhani Jaani ja Piitre perrilõ Tode. Säält mõisast om peri ka Toodesson ~ Todeson. Edevanõmbat, kink perrä nimi olõssi pantu, nätä olõ ei, a joba 1688 elli Kauksin Tode Peep.
Rõugõ mõisa Matsi külän panti Tode, hingelugõmisõn…
Toode (Tode) pandmisõ kotussit oll’ kolm. Moostõ mõisan panti Toodõ Juhani Jaani ja Piitre perrilõ Tode. Säält mõisast om peri ka Toodesson ~ Todeson. Edevanõmbat, kink perrä nimi olõssi pantu, nätä olõ ei, a joba 1688 elli Kauksin Tode Peep.
Rõugõ mõisa Matsi külän panti Tode, hingelugõmisõn…
Nahhaal
Ollõ üts ilmatuma illos varanõ suvõhummok. Päiv korgõl ja tsirgõl kipõ aig nokah. Üü olliva lämmä, nii et kasvumaja ussõ jäteti üüses peräni vallalõ.
Nigu iks hummogudsõl aol, teie umma aida pite hariligu jalussiirmise tsõõri. Kaiõ kõik uma häiermä, puu ja puhma üle. Suvõhummogunõ teretüs luudusõlõ.
Alostusõs säädse astmisõ kasvumaja poolõ.…
Nigu iks hummogudsõl aol, teie umma aida pite hariligu jalussiirmise tsõõri. Kaiõ kõik uma häiermä, puu ja puhma üle. Suvõhummogunõ teretüs luudusõlõ.
Alostusõs säädse astmisõ kasvumaja poolõ.…
Mu edimädse ja perämädse triibulidsõ
Algkoolipäivil opsõ ma Lepistü koolin. Ilusan verevän kivist majan, kon ümbretsõõri oll’ uibuaid. Kuul oll’ väikuid latsi täüs ja oh sedä sibimist ja sagimist.
Mi aol oll’ koolimaja man kõigil tegemist. Laulmisõ ja sporditunni oppaja kobisti katskidsi aknõraamõ, direktri lõigas’ uibit ja koolilatsõ panni puid riita. Mu klassijuhataja ja direktri naanõ vaheti internaadin mõssu ja kuursõva köögin kardokit. Kiäki es kaiba, et palk om väiku ja tüütunnõ pall’u.…
Mi aol oll’ koolimaja man kõigil tegemist. Laulmisõ ja sporditunni oppaja kobisti katskidsi aknõraamõ, direktri lõigas’ uibit ja koolilatsõ panni puid riita. Mu klassijuhataja ja direktri naanõ vaheti internaadin mõssu ja kuursõva köögin kardokit. Kiäki es kaiba, et palk om väiku ja tüütunnõ pall’u.…
Tossu Tilda pajatus
Televiisor ja kommunism
1960. aastidõ edimädsen poolõn, ku Kääpä kooli direktri oll’ Kala Asta, ostõti koolilõ televiisor. Tuu oll’ terve külä pääle ainumanõ televiisor. Televiisor oll’ sis vahtsõnõ asi ja inemiisi meelest näüdäti säält väega häid saatit. Külärahvas küsse, kas nä võiva koolimajja noid saatit kaema minnä. Lubati, ja mõnikõrd kogonõsi sinnä peris hulga rahvast.
A sääl, kon hulga rahvast kuun, tetäs õks nall’a kah. Üts hambamiis naas’ seletämä, et võtkõ ritta, õkva nakkas…
1960. aastidõ edimädsen poolõn, ku Kääpä kooli direktri oll’ Kala Asta, ostõti koolilõ televiisor. Tuu oll’ terve külä pääle ainumanõ televiisor. Televiisor oll’ sis vahtsõnõ asi ja inemiisi meelest näüdäti säält väega häid saatit. Külärahvas küsse, kas nä võiva koolimajja noid saatit kaema minnä. Lubati, ja mõnikõrd kogonõsi sinnä peris hulga rahvast.
A sääl, kon hulga rahvast kuun, tetäs õks nall’a kah. Üts hambamiis naas’ seletämä, et võtkõ ritta, õkva nakkas…
Muda Mari pajatus
Sügüsene madisõpäiv
Ma kuuli raadiost, et süküskuu algusõ ilosa ilma tsurksõva är kiholasõ. Es lasõ eski kesk päivä kodomoro pääl olla, kõnõlõmada rahulidsõst seenemõtsah jalotamisõst. Kiä tahtsõ siini kor’ada, pidi joosu päält seene üteh haardma. Pia jõud kätte sügüsene madisõpäiv. Madisõpääväl läävä hussi är maa sisse talvõpessä ni kärbläse ja kiholasõ kaosõ är. Vast iks kiholasõ esi kah tiidvä vanarahva tarkuisi ja jätvä inemise rahulõ.
Madisõpäiv om saanu nime pühä Matteusõ perrä, kiä oll’…
Ma kuuli raadiost, et süküskuu algusõ ilosa ilma tsurksõva är kiholasõ. Es lasõ eski kesk päivä kodomoro pääl olla, kõnõlõmada rahulidsõst seenemõtsah jalotamisõst. Kiä tahtsõ siini kor’ada, pidi joosu päält seene üteh haardma. Pia jõud kätte sügüsene madisõpäiv. Madisõpääväl läävä hussi är maa sisse talvõpessä ni kärbläse ja kiholasõ kaosõ är. Vast iks kiholasõ esi kah tiidvä vanarahva tarkuisi ja jätvä inemise rahulõ.
Madisõpäiv om saanu nime pühä Matteusõ perrä, kiä oll’…
Parm tsuskas: illos peräsuvi
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
