Luulõraamat lumõkibõnist
Orava koolioppajal Säinasti Enel om trüküst tulnu võrokeeline luulõkogo «Lumõkibõna».
Eestikeelitsit luulõtuisi kirot’ Ene joba keskkooli aigu. Põlva aoleht Koit tekk’ timä värsse lugõjalõ kah tutvas, a sõs tull’ pikk vaih. Ku 2012. aastal Võro instituudi iistvõtmisõl edimäst kõrda hindätiidmise avvohinda vällä anti, oll’ Säinasti…
Eestikeelitsit luulõtuisi kirot’ Ene joba keskkooli aigu. Põlva aoleht Koit tekk’ timä värsse lugõjalõ kah tutvas, a sõs tull’ pikk vaih. Ku 2012. aastal Võro instituudi iistvõtmisõl edimäst kõrda hindätiidmise avvohinda vällä anti, oll’ Säinasti…
Uma Lehe sügüsedse jututalgo
Hää lugõja ja kirotaja! 20 aastakka om peetü Uma Lehe jutuvõistlust. A egä kirätüü om esieräline ja tähtsä, tuuperäst proovimi timahava tsipa veidemb võistõlda ja rohkõmb ütenkuun tettüst rõõmu tunda. Kuulutami võistlusõ asõmõl vällä Uma Lehe jututalgo!
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ…
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ…
Võrokõisi käsitüünäütüs Tal’nan
Eesti käsitüü maja näütüisitarõn saa kooni 14. rehekuu pääväni nätä võrokõisi käsitüünäütüst Vana-Võromaa väekirjust. Näütüse süämes omma Rõugu kihlkunna pidolidsõ saisurõiva, nigu näid kanti 19. aastagasaa lõpupoolõ. Rõiva omma tettü muusõummõ varaaitun hoiõtuisi vannu rõividõ perrä.
Rahvarõividõ värmi ja kirä omma käsitüümeistride…
Rahvarõividõ värmi ja kirä omma käsitüümeistride…
Konvõrents «Iist muusõum, seest gümnaasium»
Võro instituudi sügüsene tiidüskonvõrents tulõ 11. rehekuu pääväl Karilatsin ja seo om muusõummõ ja muusõumiharidusõ teema pääle. Konvõrendsil otsitas vastussit küsümiisile, kuimuudu võinu paigapääline muusõum kõgõ parõmbidõ tiini umma rahvast, kogokunda ja külälist kavvõmbast. Kaias paigapäälidse perändüse hindamist ja muusõumipedagoogikat.
Ligembät teedüst konvõrendsi kotsilõ saa Võro instituudi kodolehe päält.
UL
Ligembät teedüst konvõrendsi kotsilõ saa Võro instituudi kodolehe päält.
UL
Käü seto kultuuri nätäl
3. kooni 9. rehekuuni peetäs seto kultuuri nädälit, kon kutsutas üles tähele pandma seto kiilt, kultuuri ja ello. Setomaa esi paigun omma opitarõ, loengu, kokkosaamisõ.
Nädäli lõpõtusõs tunnustõdas Setomaa kimmämbit tegijit ja peetäs Seto kongressi.
UL
Nädäli lõpõtusõs tunnustõdas Setomaa kimmämbit tegijit ja peetäs Seto kongressi.
UL
Tiipikkusõ vastaossus
Aastidõ iist istõ auton, kon pääle mu oll’ viil üts esä uma koolilatsõst pujaga. Sõidimi Võrolt vällä, Villändi risti mant müüdä. Poiskõnõ kai tiiviitu, üts noist oll’ umbõs sääne: TALLINN 248. Poiskõnõ lugi tuud silti ja ütel’: «Ei olõki tast Tal’nalõ pall’o maad. Tal’nast siiä om…
Õnnõmäng nimega vaihtusaasta
Vabahus om sääne narkootik, minkalõ om rassõ
piiri ette säädi, kõnõlõmalda viil ärkiildmisest
Seeme mu mõttin oll’ idonu jo aastit: jättä kodo, miis ja latsõ ni minnä kohegi. . . . är. Noorõ iä peräst ei olõ mul viil miist ei latsi, a om vähembält kodo, kallimb ku…
piiri ette säädi, kõnõlõmalda viil ärkiildmisest
Seeme mu mõttin oll’ idonu jo aastit: jättä kodo, miis ja latsõ ni minnä kohegi. . . . är. Noorõ iä peräst ei olõ mul viil miist ei latsi, a om vähembält kodo, kallimb ku…
Pikk suvi jäleki läbi
Keväjelt murõtat, medä üükülmä käest pästä ja medä kuivaga valada jovvat, a suvõ lõpun märgutat, kohe taa kraam kõik pandas, medä pall’u sai,» ütel’ ildaaigu üts hoolas pendrepedäjä. Nii omgi, et aiamaa päält õks söögikraami saat, ku suvi läbi ütest tüküst hellät.
Hõel asi om tuuga,…
Hõel asi om tuuga,…
Võru apteek ost kokku vannu luntõ!
Targõmba ütlivä sinnä manu viil: vai vahetas liikva vasta. Tuu tundmalda tsaariaigsõ hambamehe vällämõtõld nali oll’ nii makus, et mõni nakas’ki uskma: võlss kül, a mõtlõ ku illus.
Vahepääl om Tamulast hulk vett vällä joosnu, reklaami jõud om tohutult nõsnu, a kiäki ei olõ…
Vahepääl om Tamulast hulk vett vällä joosnu, reklaami jõud om tohutult nõsnu, a kiäki ei olõ…
Tõsõ kundi otsast. Tammõpuu oppus
Suvõl oll’ mul festivalil «Aigu om!» väiku ülesastminõ, kon tahtsõ porgata, et tulõ tetä tüüd ja mol’ota, sis tulõ armastus.
A ku ma tuust kõnõli, sai arvu, et inne tulõ hoobis mol’ota, sis tüüd tetä ja sis lõpus tulõ armastus. Ku olõmi noorõ inemise…
A ku ma tuust kõnõli, sai arvu, et inne tulõ hoobis mol’ota, sis tüüd tetä ja sis lõpus tulõ armastus. Ku olõmi noorõ inemise…
Kolm sammu sõasuladsõ jälgi pääl
Kiränik ja julgõolõgispets Koorti Erkki võtt’ 21. süküskuu pääväl huvilidsõ joba kolmandat kõrda handa ja vei bussitävve rahvast sõasuladsõ Markusõ ratu pääle. Ku peris niisääne käük õks olla saa, ku tuu sõasulanõ om kiränigu hindä vällämõtõld kujo, kiä timä kolmõn aoluulidsõn romaanin ümbre…
Kümme koto. Kuvvõs kodo
Mino kuvvõs kodo vai nii-üteldä koopõratiivkortõr sai ostõtus perrämassuga Tartohe Pikäle uulitsalõ Anne kanali vasta. Nii et ütest kuurordist tõistõ, ku tsukõluskotust silmän pitä.
Kanali veeren oll’ pall’o pikki paneelmajjo, a ka kats väikeist katõ sektsiooniga majja, millest mi maja oll’ kanalipuulnõ. Loosiga saimi kortõri tõõsõ…
Kanali veeren oll’ pall’o pikki paneelmajjo, a ka kats väikeist katõ sektsiooniga majja, millest mi maja oll’ kanalipuulnõ. Loosiga saimi kortõri tõõsõ…
Imä lugu
3. Tulõvadsõga tutvassaaminõ
Jaani esä oll’ mu imäle sugulanõ, tädipoig. Nä elli Ristemäel, olli sääl koolitiinjä. Jaani esä oll’ viil ka rändkaupmiis. Tä ostsõ nahku ja hobõsõhandu ja harjassid, vasta andsõ niiti ja nõklu ja maiguainit ja egäsugust muud värki. Näil oll’ sääl maad kah. Eläjit muiduki peeti kah.
Mi elli tuukõrd Krabil Jänesemõtsan, meil hobõst es olõ. Ja sõs tuu Jaani esä tull’ ütskõrd mi poolõ ja küsse, kas mi ei taha hobõst osta, täl…
Jaani esä oll’ mu imäle sugulanõ, tädipoig. Nä elli Ristemäel, olli sääl koolitiinjä. Jaani esä oll’ viil ka rändkaupmiis. Tä ostsõ nahku ja hobõsõhandu ja harjassid, vasta andsõ niiti ja nõklu ja maiguainit ja egäsugust muud värki. Näil oll’ sääl maad kah. Eläjit muiduki peeti kah.
Mi elli tuukõrd Krabil Jänesemõtsan, meil hobõst es olõ. Ja sõs tuu Jaani esä tull’ ütskõrd mi poolõ ja küsse, kas mi ei taha hobõst osta, täl…
Priinime lugu: Mürk
Seol nimel om Eestin 390 kandjat. Nimi panti 14 mõisan Liivimaal ja nellän mõisan Eestimaa kubõrmangun.
Võrumaal panti priinimi Mürk säitsmen mõisan. Kanepi Erästvere Magari külän panti seo joba 1809. aastagal, 1826. aastagas oll’ nimi levinü ka Piigandilõ. Vanan-Antslan (Urvastõ) olli nime saaja Pärsimäe talust. Kaagjärve mõisan (Karula) olli nä Mürgi küläst, küläle alussõ pandnu Mürgi veski nimi oll’ olõman 18. aastagasaa lõpun, a viil varõmb – 1723 – elli Mürcke…
Võrumaal panti priinimi Mürk säitsmen mõisan. Kanepi Erästvere Magari külän panti seo joba 1809. aastagal, 1826. aastagas oll’ nimi levinü ka Piigandilõ. Vanan-Antslan (Urvastõ) olli nime saaja Pärsimäe talust. Kaagjärve mõisan (Karula) olli nä Mürgi küläst, küläle alussõ pandnu Mürgi veski nimi oll’ olõman 18. aastagasaa lõpun, a viil varõmb – 1723 – elli Mürcke…
Kuis ma aastit vakka olli
Latsõst saani olõ ma tõtõ ja õigust takan aanu. Ku keski hättä jäi, olli iks avitaman.
Olõ tennü kooliaost kirätöid: sainaleht, kirändi ja muu. Mu edimäne kirätüü Sädeme lehte oll’ tuust, kuis mi kooli Tõnis tikkõga mängse. Tuu jutt ilmu «Naaskli» rubriigin ja ma sai…
Olõ tennü kooliaost kirätöid: sainaleht, kirändi ja muu. Mu edimäne kirätüü Sädeme lehte oll’ tuust, kuis mi kooli Tõnis tikkõga mängse. Tuu jutt ilmu «Naaskli» rubriigin ja ma sai…
Saimi nõnanipsu
Oll’ illus, lämmi, tuulõlda vananaisisuvõ õdakupoolik. Ollimi lõpõtanu viimätse sügüsetse vällätüü. Istõmi perrega trepi iin pingi pääl ja tundsõmi innäst ku kala viin. Mi hää pini Sultan pikut’ kah mi jalgu iin ja ähkät’, nigu olõs timägi suurõ tüü är tennü. Kõrragõ karas’ tä üles ja tsusas’ nigu välgist minemä.
Piagi kuuldsõmi kõlgusõ mant haukmist, lõrinat, urinat, madinat, klähvmist. Ja sõs jäi kõik vakka. Tükü ao peräst ilmu mi vaatõvällä Sultan, hambidõ vahel…
Piagi kuuldsõmi kõlgusõ mant haukmist, lõrinat, urinat, madinat, klähvmist. Ja sõs jäi kõik vakka. Tükü ao peräst ilmu mi vaatõvällä Sultan, hambidõ vahel…
Tossu Tilda pajatus
Keeleopmisõ rassõ alostus
Täämbädse pääväni kõnõldas iks vahel, et muukeelitsil om koolin rassõ eesti kiilt oppi. Tuupääle tulõ miilde, kuis umal aol vinne kiilt opma naati.
Päält sõta säeti sisse kõrd, et egäüts pidi vinne kiilt tiidmä. Kooliaasta naas’ pääle ja tuuga üten vinne keele tunni kah. A oppajit es olõ kostki võtta, nii panti vinne keele oppajas üts minevä aasta keskkooli lõpõtanu tütrik.
Tuu värski oppaja alost’ numbridõ oppamist. Kirot’ tahvli pääle numbri 1,…
Täämbädse pääväni kõnõldas iks vahel, et muukeelitsil om koolin rassõ eesti kiilt oppi. Tuupääle tulõ miilde, kuis umal aol vinne kiilt opma naati.
Päält sõta säeti sisse kõrd, et egäüts pidi vinne kiilt tiidmä. Kooliaasta naas’ pääle ja tuuga üten vinne keele tunni kah. A oppajit es olõ kostki võtta, nii panti vinne keele oppajas üts minevä aasta keskkooli lõpõtanu tütrik.
Tuu värski oppaja alost’ numbridõ oppamist. Kirot’ tahvli pääle numbri 1,…
Muda Mari pajatus
Asju vahtsõstpruukminõ
Ma kuuli raadiost, et inemise ostva poodist veidemb asju, selle et kõik om kallis. Kallis muidoki om, a tõõsõlt puult pantas kõik aig inemiisile süäme pääle, et mi tarvitanu veidemb asju. Om jo häste, ku veidemb ostõtas – sõs raisatas kah veidemb.
A ku saapa läävä katski, piät kimmähe vahtsõ ostma, jala tohe ei külmä saia. Kuiki hää kängsepp mõist tõnõkõrd viil terve talvõ saapilõ armoaigu anda. Vai ku püksünöps inämb kinni…
Ma kuuli raadiost, et inemise ostva poodist veidemb asju, selle et kõik om kallis. Kallis muidoki om, a tõõsõlt puult pantas kõik aig inemiisile süäme pääle, et mi tarvitanu veidemb asju. Om jo häste, ku veidemb ostõtas – sõs raisatas kah veidemb.
A ku saapa läävä katski, piät kimmähe vahtsõ ostma, jala tohe ei külmä saia. Kuiki hää kängsepp mõist tõnõkõrd viil terve talvõ saapilõ armoaigu anda. Vai ku püksünöps inämb kinni…
Parm tsuskas: hääd oppajidõ päivä!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
