Arotuspäiv muusõummõst
Võro instituudi sügüsedsel konvõrendsil päälkiräga «Iist muusõum, seest gümnaasium» kõnõldi vallalõ muusõummõ ja muusõumiharidusõga köüdetüt.
Konvõrents oll’ 12. rehekuul Karilatsi vabaõhumuusõumin. Ettekandidõga asti üles Raisma Mariann Tarto ülikooli muusõumist, Parhomenko Aadi Tarto ülikoolist, Malahovskisõ Vladislavs Latgale tehnoloogiaakadeemiäst, Tuubeli Virve Eesti rahva muusõumist, Marienhageni Merily Eesti suurõtiimuusõumist,…
Konvõrents oll’ 12. rehekuul Karilatsi vabaõhumuusõumin. Ettekandidõga asti üles Raisma Mariann Tarto ülikooli muusõumist, Parhomenko Aadi Tarto ülikoolist, Malahovskisõ Vladislavs Latgale tehnoloogiaakadeemiäst, Tuubeli Virve Eesti rahva muusõumist, Marienhageni Merily Eesti suurõtiimuusõumist,…
«Vunki mano!» luumistalgo
11.–12. rehekuul peeti Rõugõn timahavatsit «Vunki mano!» luumistalgit.
Arotõdi kümmet mõtõt, kuimuudu mi kandi ello parõmbas muuta. Luumistalgo kõgõ parõmbas mõttõs tunnistõdi Võro liina vällä pakut teema, kuis Tamula järve viirde parõmb ligipäsemine luvva ka noilõ inemiisile, kinkal om rassõ liiku.
UL
Luumistalgoliidsile ast üles bigbänd Valmieras…
Arotõdi kümmet mõtõt, kuimuudu mi kandi ello parõmbas muuta. Luumistalgo kõgõ parõmbas mõttõs tunnistõdi Võro liina vällä pakut teema, kuis Tamula järve viirde parõmb ligipäsemine luvva ka noilõ inemiisile, kinkal om rassõ liiku.
UL
Luumistalgoliidsile ast üles bigbänd Valmieras…
Lindora laadu aos saa valmis Võro-Seto tähtraamat
Simunapääväl, 28. rehekuul peetäs Lindora laatu. Nigu jo aastit om olnu, saa laadu aos valmis tulõva aasta Võro-Seto tähtraamat ja tuud om võimalik võrokeelitside raamatidõ leti päält osta. Tulõva aasta tähtraamadu om kokko säädnü Vaaba Janek, pildi om tennü Soonõ…
Ümbrepandmisõ võistlus «Egäh kolgah uma kiil»
Kutsumi nuuri ni vanno ossa võtma tõlkmisvõistlusõst, koh egälütel tulõ võro kiilde ümbre panda kolm tsill’okõist, a häste esimuudu eestikeelist teksti.
Mille mi toda teemi? Õks tuujaos, et ümbrepandmisõ kunst inemiisi pääh kah alalõ püsünü ja et Vana-Võromaa esi kotussidõ keelepruuk saanu kirja pant.
Teksti omma kõigilõ sama. Ümbre võit panda kõik kolm teksti vai valli õnnõ üte vai kats teksti. Karga Võro instituudi kodolehe pääle, otsi…
Mille mi toda teemi? Õks tuujaos, et ümbrepandmisõ kunst inemiisi pääh kah alalõ püsünü ja et Vana-Võromaa esi kotussidõ keelepruuk saanu kirja pant.
Teksti omma kõigilõ sama. Ümbre võit panda kõik kolm teksti vai valli õnnõ üte vai kats teksti. Karga Võro instituudi kodolehe pääle, otsi…
Kimmäs kihlkunnakeskus Põlva
Sõidi pühäpäävä lõuna aigu Põlva liinast läbi. Tahtsõ nätä sääl valla tettüt monumenti ansamblilõ Winny Puhh. Ansambli otsust’ tuu esi pistü säädi ja reklaami perrä võisõ pelädä, et avvosammas om peris jälle. Periselt es nakkagi vahtsõnõ «munament» minkagi hirmsaga silmä, peris häste passõ tuu…
Usaldusõ seletämäldä säsü
Usaldus vai uskminõ om üts küländ seletämäldä asi. Ummõhtõ om tuud egä päiv vaia. Kas mi hummogu sängüstki vällä saassi, ku ei usussi, et maa kand? Vai kas mi keväjä kardohkat maaha panõssi, ku ei usussi, et mitu tagasi saami? Nii sõs usaldus või…
Kiri Võrolt. Vaimopuhahusõst kannõdu
Hää sõnaga tulõta miilde süküskuul Võrol olnut inspiratsioonifestivali, mink alambas päälkiräs oll’ «Luuvus luu luutust». Luuvus luu tõtõstõ vahtsõt huvvi ja vaimopuhahust. Tan Kagu-Eestin om alalõjäämises hädäste vaia ütstõõsõlõ vaimujõudu anda. Ku olõt elänü väikun liinan, sis tiiät, ku rassõ om seod keskmäst…
Uma Lehe sügüsedse jututalgo
Hää lugõja ja kirotaja! 20 aastakka om peetü Uma Lehe jutuvõistlust. A egä kirätüü om esieräline ja tähtsä, tuuperäst proovimi timahava tsipa veidemb võistõlda ja rohkõmb ütenkuun tettüst rõõmu tunda. Kuulutami võistlusõ asõmõl vällä Uma Lehe jututalgo!
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ…
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ…
Mihklipäiv Oinamäel
Timahavvanõ mihklipääva pidämine Paidra küläh Oinamäel trehväs’ peris õigõlõ kuupääväle, 29. süküskuulõ. Päiv külh paistu, a tuulõkõnõ olle tsipa villõ. Kuah tetti tuld ja sääl sai hinnäst tuulõvar’oh lämmistä.
Egälütel oll’ midägi hüvväparõmbat süümises üteh võet: Kairel lämmi tsäi, Rael-Adiinal värvilidse kanamuna, suur kandikutäüs tikuvõiuleibo ja poodist…
Egälütel oll’ midägi hüvväparõmbat süümises üteh võet: Kairel lämmi tsäi, Rael-Adiinal värvilidse kanamuna, suur kandikutäüs tikuvõiuleibo ja poodist…
Võromaa sannanaasõ Villändi perändüsfestivalil
4.–5. rehekuu pääval peeti Villändi liinan perändüsfestivali. Umakultuuri oll’ näütäma tult egäst Eestimaa nukast ja muustki ilmast.
Muusiän teiva kuivalt vihtlõmisõ ettenäütämise Võromaa sannanaasõ Tuisu Ene ja Taali Kati. Katõl käel alanu vihtlõminõ lõppi neläl käel. Vihõldav oll’ kotusõpäälne priitahtlik,…
Muusiän teiva kuivalt vihtlõmisõ ettenäütämise Võromaa sannanaasõ Tuisu Ene ja Taali Kati. Katõl käel alanu vihtlõminõ lõppi neläl käel. Vihõldav oll’ kotusõpäälne priitahtlik,…
Mõnistõ kuul ja latsiaid omma aasta läbi armõdu rikka
Om vääga suur asi, ku latsõlõ kuuli ega latsiaida minek vastamiilt ei olõ.
Mõnistõn tegevä nii tsillukõisilõ ku suurõmbõilõ tüüaasta hääs lahkõ ja huulva opõtaja ja kokatädi, aga illus om tuugi, et uma maja saina takan kasusõ viinamarja, medä…
Mõnistõn tegevä nii tsillukõisilõ ku suurõmbõilõ tüüaasta hääs lahkõ ja huulva opõtaja ja kokatädi, aga illus om tuugi, et uma maja saina takan kasusõ viinamarja, medä…
Kümme koto. Säitsmes kodo
Leüdsemigi Reolan üte ridamajaboksi, mis meile miildü. Sääl oll’ mitu korrust. Kõgõ korgõmbal oll’ neli väikeist magamistarrõ, vannitarõ vanniga ja vets. Edimädse kõrra pääl oll’ suur elotarõ suurõ ahoga, küük ja tõnõ vets. Köögi iin oll’ veranda ja elotarõst läts’ uss aida. Keldrikõrra pääl olli…
Imä lugu
4. Kuramiirmine ja leerin käümine. Jaanipäävä vipõrus
Säälsaman Jänesemõtsan oll’ üts perekund, kellele nä kah sugulasõ olliva. Sääl oll’ rehepesmine, ma lätsi kah sinnä appi. Jaani vanõmba pidivä kah appi rehele tulõma, a Jaan oll’ õkva sõaväest tulnu ja tull’ esi. Sõs saimiki vahtsõst kokku ja sõs läts’ meil jäl minemä. Üts aasta vai paar, mis mi sõs kuramiirsemi.
Vahepääl oll’ väikeisi vipõruisi kah. Ei, Jaani puult es olõ, a no ma esi olli viil varsa…
Säälsaman Jänesemõtsan oll’ üts perekund, kellele nä kah sugulasõ olliva. Sääl oll’ rehepesmine, ma lätsi kah sinnä appi. Jaani vanõmba pidivä kah appi rehele tulõma, a Jaan oll’ õkva sõaväest tulnu ja tull’ esi. Sõs saimiki vahtsõst kokku ja sõs läts’ meil jäl minemä. Üts aasta vai paar, mis mi sõs kuramiirsemi.
Vahepääl oll’ väikeisi vipõruisi kah. Ei, Jaani puult es olõ, a no ma esi olli viil varsa…
Priinime lugu: Luks
Hummõn, 18. rehekuu pääväl om luukapäiv. Luukas oll’ üts Jeesukõsõ nelläst tähtsämbäst evangelistist. Täl oll’ ruumlasõ nimi, miä tulõ Rooma hariligust edenimest Lucius. Luciusõ nimme anti poiskõisilõ, kiä olli sündünü pääväaol, tuu om tulõtis sõnast lux ’valgus’.
Ku kaia eesti priinimmi, miä omma Luukast tulnu, sõs üs haruldasõmb võimalus om Luks. Alambsaksa keelen võidi Luukast kutsu Luks (Lux) ja tuu keele nimmi pruuksõva ka eesti talupoja keskaol ni 16.–17. aastasaal.
Eesti priinimel Luks om…
Ku kaia eesti priinimmi, miä omma Luukast tulnu, sõs üs haruldasõmb võimalus om Luks. Alambsaksa keelen võidi Luukast kutsu Luks (Lux) ja tuu keele nimmi pruuksõva ka eesti talupoja keskaol ni 16.–17. aastasaal.
Eesti priinimel Luks om…
Appi, appi, hiir pudõlih!
Tuu oll’ sügäväl nõukaaol ku Moskvah oll’ Brežnev pukih ja meil olliva säältpuult tulnu säädüse jõuh. Üts noist oll’ sääne, et kihvtidse tüü iist om tüütegijile ette nättü egä päiv puul liitrit piimä.
Ma olli tuukõrdsõ ENSV kalamajandusõ valitsusõ all toodangu kvaliteedi juhtmist kõrraldamah. Pääkontor…
Ma olli tuukõrdsõ ENSV kalamajandusõ valitsusõ all toodangu kvaliteedi juhtmist kõrraldamah. Pääkontor…
Eläjide jutukõsõ mõtsatii pääl ja mõtsa veeren
Saiva mõtsatii pääl kokku kahr, susi ja repän. Kahr patsut’ umma ümärikku kõttu ja ütel’, et om seo suvõga väega rahul. «Lämmi suvi oll’ ja mõtsa ja suu marju täüs. Käve mehitsil kah külän. Seo ao taru omma vatust tettü, nii ku plõksi panõt, lagunõsõ nä lakja. Sis mugu maiusta. Vanast pidi puul üüd vaiva nägemä, et mõni raam kätte saia. Ma lää, süü kõtu…
Tossu Tilda pajatus
Kängsepä opipoiss
Inneskidse Eesti-ao lõpupoolõ tull’ maapoiss Volli Kasaritsast Võro liina kängsepätüüd opma. Tuu tüü vasta tä suurt huvvi es tunnõ, a tõsõ Kasaritsa poisi, kiä kängsepäs olli saanu, olli uma eloga rahul. Nii sooviti Volli vanõmba poisil kah kängsepäs saia.
A tuul Võro Suu pääl olõva kängsepätüükua umanikul, kohe Volli opma trehväs’, es olõ kah suurt huvvi kängi paranda. Timä oll’ kultuuri- ja seldsielo aktivist, käve iks kuunolõkilt kuunolõkilõ. Tuuperäst oll’ täl väega…
Inneskidse Eesti-ao lõpupoolõ tull’ maapoiss Volli Kasaritsast Võro liina kängsepätüüd opma. Tuu tüü vasta tä suurt huvvi es tunnõ, a tõsõ Kasaritsa poisi, kiä kängsepäs olli saanu, olli uma eloga rahul. Nii sooviti Volli vanõmba poisil kah kängsepäs saia.
A tuul Võro Suu pääl olõva kängsepätüükua umanikul, kohe Volli opma trehväs’, es olõ kah suurt huvvi kängi paranda. Timä oll’ kultuuri- ja seldsielo aktivist, käve iks kuunolõkilt kuunolõkilõ. Tuuperäst oll’ täl väega…
Muda Mari pajatus
Sinnä ja tagasi?
Ma kuuli raadiost, et riik lätt inemiisist kõrrast kavvõmbalõ. Põlvah panti kinni mito riigiammõdi osakunda. As’apulga ütli, et tuu kandi inemise võiva bussiga Võrolõ sõita.
Säänestmuudu pandas ütskõrd terve Põlva maakund är Võro maakunna ala. Ja saagi tagasi üts vana suur Võromaa, nigu vanastõ oll’.
Parhilla lubatas, et Võro riigimaja vahtsõs tegemine või iks tulla. A tiiä-i kavvas tuud Võromaadki om? Või-olla viiäs perämädse inemise kah siistkandist är. Ildaaigu jo har’otõdi tuud…
Ma kuuli raadiost, et riik lätt inemiisist kõrrast kavvõmbalõ. Põlvah panti kinni mito riigiammõdi osakunda. As’apulga ütli, et tuu kandi inemise võiva bussiga Võrolõ sõita.
Säänestmuudu pandas ütskõrd terve Põlva maakund är Võro maakunna ala. Ja saagi tagasi üts vana suur Võromaa, nigu vanastõ oll’.
Parhilla lubatas, et Võro riigimaja vahtsõs tegemine või iks tulla. A tiiä-i kavvas tuud Võromaadki om? Või-olla viiäs perämädse inemise kah siistkandist är. Ildaaigu jo har’otõdi tuud…
Parm tsuskas: vahtsõnõ kuamiis
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
