Tulõman om võro keele nätäl
Nigu joba aastit kombõs, peetäs timahava kah märdikuu edimädsel täüsnädälil võro keele nädälit. Võro keele nädäli tegemiisi võtt iist ja tsusk takast Võro instituut.
Timahavadsõ nädäli lõugahus om «Püsümi võro keele pääl». Võro instituudi direktri Kuuba Rainer seletäs timahavast hõigulausõt vallalõ niimuudu: «Keele häöse är,…
Timahavadsõ nädäli lõugahus om «Püsümi võro keele pääl». Võro instituudi direktri Kuuba Rainer seletäs timahavast hõigulausõt vallalõ niimuudu: «Keele häöse är,…
Keelepesälatsi pildinäütüs Võrol
29. rehekuu pääväl tetti Võrol Maksimarketin vallalõ keelepesälatsi joonistõduisi pilte näütüs «Kirriv elo».
Näütüse säi kokko keelepesärühmi latsõ ja oppaja, üten avidi Võro instituudi inemise. Keelepesä om latsiaiarühm, kon opitas võro kiilt. Ku latsõ jaos omma kuun pilt ja sõna, jääse sõna parõmbalõ…
Näütüse säi kokko keelepesärühmi latsõ ja oppaja, üten avidi Võro instituudi inemise. Keelepesä om latsiaiarühm, kon opitas võro kiilt. Ku latsõ jaos omma kuun pilt ja sõna, jääse sõna parõmbalõ…
Tulõ Uma Meki suurlaat
9. märdikuul peetäs Võro spordihuunõn Uma Meki suurlaatu. Laadu pääl kaubõldas innekõkkõ paigapäälidse söögikraami ja käsitüüga.
Timahava pidä laat 15. sünnüpäivä ja om tuuperäst võimsamb ku varrampa. Päält kauplõmisõ saa laadu pääl ossa võtta tüütarrist ja kullõlda elävät muusikat.
Laadulõ päsemise pilet om 1 euro.
UL
Timahava pidä laat 15. sünnüpäivä ja om tuuperäst võimsamb ku varrampa. Päält kauplõmisõ saa laadu pääl ossa võtta tüütarrist ja kullõlda elävät muusikat.
Laadulõ päsemise pilet om 1 euro.
UL
Näütlejä Orro Kalju lugi Laanõ Triinu vahtsõ latsiraamadu võro keeli linti
Kiränik Laanõ Triinul om vällä tulnu vahtsõnõ latsiraamat päälkiräga «Poiss ja papa». Raamat kõnõlõs põlvkundõvaihõlidsõst läbikäümisest ja tegeläisi poisi ja papa õkvakõnõ om muido eestikeelitsen raamatun kirotõt võro keelen.
A raamadu jutu omma olõman otsani…
A raamadu jutu omma olõman otsani…
Ilmasammas
Seo nätäl naas’ pääle Lindora laaduga. Huulmada iispäävätsest pääväst tull’ jäl kokko ilmadu hulk rahvast, nii kauplõjit ku uudistajit. Lindora laatu om rassõ mõistusõ perrä seletä: tä lihtsäle om, kõrraldagu sääl kiäki midägi vai ei. Om määnegi sisemäne sund, miä inemise sinnä kokko vii.
Mäletä umma edimäst Lindora laatu…
Mäletä umma edimäst Lindora laatu…
Ao lõpmalda voolun
Ao lõpmalda voolun, häötämise ja är kaotamisõ tuhina seen olõ mõtõlnu kerikist. Mu hindä tüükotus om piaaigu kerko värten. Kerkokell om aastit tiidä andnu rõõmust ja leinäst. Tiit tüüd, a kinkalõgi lüvväs viimäst kellä.
Harglõn, Urvastõn, Vanan Roosan ja muialpuul, kon rahvast kõrrast veidemb, saisva kerko ku tunnimehe,…
Harglõn, Urvastõn, Vanan Roosan ja muialpuul, kon rahvast kõrrast veidemb, saisva kerko ku tunnimehe,…
Edimäne kablalugu
Seo lugu om peri mu esä jutust ja oll’ umal aol perekonnalegend. Põrõlt om lugu levinü laembalt.
Mu vanaesä Leo oll’ Võru kohtukirutaja. Tuud amõtimiist oll’ hirmsalõ vaia, kuna nika aastani 1900 (umbõs) olli kõik tunnistusõ kirjän võru keeli (põlisrahva keeli). Kohtukirutaja pidi mõistma noid eesti kiräkiilde ümbre…
Mu vanaesä Leo oll’ Võru kohtukirutaja. Tuud amõtimiist oll’ hirmsalõ vaia, kuna nika aastani 1900 (umbõs) olli kõik tunnistusõ kirjän võru keeli (põlisrahva keeli). Kohtukirutaja pidi mõistma noid eesti kiräkiilde ümbre…
Tõsõ kundi otsast. Eloluu näütäse tiid
Mul um väikene kiiks: miildüs lukõ inemiisi elolugusid. Ildaaigu loi suurõ Itaalia laulumehe Andrea Bocelli luku. Väiku poiss, kiä sündü siiä ilma, kaot’ kuvvõaastadsõlt uma nägemise. Sääl raamatun um häste pall’o juttu tuust, kuis poiss opp, tege tüüd ja kõiki ummi poiskõsõvigurit…
Kooli kokkotulõgi korvpallimäng
19. rehekuu pääväl peeti Võrol Kreutzwaldi kooli kokkotulõkit. Üts ettevõtminõ oll’ tuul pääväl väiku spordivõistlus, kon korvpalliplatsi pääl saiva kokko kooli vilistläse ja oppaja. Mäng lõppi oppajidõ suurõ võidu ja osaliidsi rõõmsa meelega.
Kõgõpäält tulõ minnä aolukku. 1990. aastidõ alostusõn oll’ tuukõrdsõn Võro I…
Kõgõpäält tulõ minnä aolukku. 1990. aastidõ alostusõn oll’ tuukõrdsõn Võro I…
Puksingu Marko
Telekas tekk’ kümme kõrda kuulsambas
Võromaa miis Puksingu Marko, kedä inämb tundas Pluuto nimega, oll’ ildaaigu telesaatõn «15 küsimust». Sääl naas’ tä silmä pikki ja tarku seletüisiga. Pluuto võitsõ üte saatõ, tõõsõn jõudsõ vastanõ kipõmbalõ pulti vaota ja tä sattõ saatõst vällä.
«Ku olõt mälomänguhuvilinõ, sis ütskõrd sääne…
«Ku olõt mälomänguhuvilinõ, sis ütskõrd sääne…
Kümme koto. Katsas kodo
Vahtsõ lehest kortõrikuulutuisi ja mullõ naas’ miildümä Peril üts kortõr vanan paneelmajan. Tollõ ostigi är. Es olõ väega kallis kah. Inne olli ma Perilt paar kõrda bussiga läbi sõitnu.
Maja oll’ katõ korrusõga ja mu kolmõtarõlinõ kortõr oll’ tõõsõ kõrra pääl. Tuu mullõ väega miildü, et es…
Maja oll’ katõ korrusõga ja mu kolmõtarõlinõ kortõr oll’ tõõsõ kõrra pääl. Tuu mullõ väega miildü, et es…
Imä lugu
5. Foto- ja suurõndusäri Tootsen
Võru liinan üürse esä üte kortõri ja nakas’ sääl pilte tegemä. Sõs tä tegi joba plaadi pääle. Esi tä nuu aparaadi kõik meisterd’. Kiirpildiaparaat oll’ timäl kah esi tettü. Tä oll’ Kepnigu man – tuu oll’ üts piltnik liinan – opilanõ olnu. Tuu es olõ lasknu sukugi aparaadi sisse kaia! Jaan ütel’, et ku vanna Kepnikku kotun es olõ, sõs tä uursõ õks kõik täpselt perrä, kuis nuu aparaadi tettü…
Võru liinan üürse esä üte kortõri ja nakas’ sääl pilte tegemä. Sõs tä tegi joba plaadi pääle. Esi tä nuu aparaadi kõik meisterd’. Kiirpildiaparaat oll’ timäl kah esi tettü. Tä oll’ Kepnigu man – tuu oll’ üts piltnik liinan – opilanõ olnu. Tuu es olõ lasknu sukugi aparaadi sisse kaia! Jaan ütel’, et ku vanna Kepnikku kotun es olõ, sõs tä uursõ õks kõik täpselt perrä, kuis nuu aparaadi tettü…
Priinime lugu: Saag
Seol nimel om Eestin 176 kandjat. Pandmisõ kotussit oll’ 11, noist ütessä Liivimaa kubõrmangun.
Kanepi kihlkunnan 1809. aastagal panti Saag Erästvere mõisa üten Vedelä talun. Vedelä oll’ veskikotus ja sääl pantu nimi võisõ näüdädä tuu pääle, et veskin oll’ muu hulgan saag laudu lõikamisõs. Vanan personaalraamatun 1803–1810 omgi Vedeläl kirän kats perekunnanimme: Weski ja Saag.
Tõnõ Võrumaa kotus oll’ Mõnistõ mõisa. Sääl panti Saag Sae talun Vaidva jõõ veeren. Tuu talunimi om tulnu saeveski…
Kanepi kihlkunnan 1809. aastagal panti Saag Erästvere mõisa üten Vedelä talun. Vedelä oll’ veskikotus ja sääl pantu nimi võisõ näüdädä tuu pääle, et veskin oll’ muu hulgan saag laudu lõikamisõs. Vanan personaalraamatun 1803–1810 omgi Vedeläl kirän kats perekunnanimme: Weski ja Saag.
Tõnõ Võrumaa kotus oll’ Mõnistõ mõisa. Sääl panti Saag Sae talun Vaidva jõõ veeren. Tuu talunimi om tulnu saeveski…
Kiil suust vällä!
Minevä aastaga võru keele nädäli lõugahus «Kiil suust vällä!» om ku ruskas silmämulku. Olku kitetü tuu lausõ vällämõtlõja, selle et tuu mõttõ perrä olõ ma aastit talitanu ja tuust om pall’u kassu olnu.
Ku müüdä lämmid lõunamaid (nii Aafrikan ku Araabian) sai linnatus ja kotusõpäälitside müüjidega kaubavaihtust tettüs…
Ku müüdä lämmid lõunamaid (nii Aafrikan ku Araabian) sai linnatus ja kotusõpäälitside müüjidega kaubavaihtust tettüs…
Tsiahanna
Ku lats olli, peeti meil tsiku kah. Mi perrel oll’ mitu tsika. Munapühis tapõti üts ja jõulõs tõõnõ tsiga. Imä pandsõ liha suula ja ütel’: «Ku om sann, saa liha kah.»
Esä kässe kõgõ tsiahanna kah kintsulõ külge jättä. Tuu hannakõnõ om suidsutõdult kõgõ parõmb. Mi uno tõi kah uma liha mi poolõ suitsu, ütel’, et meil hää sann, saa hää liha.
Kätte jõudsõgi suidsutamisõ aig. Esä vei sis liha sanna ja säädse orsi pääle suitsu.…
Esä kässe kõgõ tsiahanna kah kintsulõ külge jättä. Tuu hannakõnõ om suidsutõdult kõgõ parõmb. Mi uno tõi kah uma liha mi poolõ suitsu, ütel’, et meil hää sann, saa hää liha.
Kätte jõudsõgi suidsutamisõ aig. Esä vei sis liha sanna ja säädse orsi pääle suitsu.…
Tossu Tilda pajatus
Lenin toro otsan
Linda kolhoos Antsla lähkül oll’ sääne, kon majandusnäütäjä olli kõrran ja inemiisi iist peeti häste huult. Kolhoosi tetti esiki veinivabrik. Ütel aol nõstõti pääväkõrda, et kolhoos piäsi vahtsõ nime saama. Vahtsõs nimes pakuti Lenin, tuu läts’ läbi kah.
Kolhoosin tüüt’ häste vana miis, kes oll’ olnu sääl ilmatu ao ja kõiksugutsit kotussit pidänü, eski esimiis olnu. Vana miis es taha kodo koti pääle jäiä. Tä tahtsõ kasvai väikukõist ammõtit. Esimiis…
Linda kolhoos Antsla lähkül oll’ sääne, kon majandusnäütäjä olli kõrran ja inemiisi iist peeti häste huult. Kolhoosi tetti esiki veinivabrik. Ütel aol nõstõti pääväkõrda, et kolhoos piäsi vahtsõ nime saama. Vahtsõs nimes pakuti Lenin, tuu läts’ läbi kah.
Kolhoosin tüüt’ häste vana miis, kes oll’ olnu sääl ilmatu ao ja kõiksugutsit kotussit pidänü, eski esimiis olnu. Vana miis es taha kodo koti pääle jäiä. Tä tahtsõ kasvai väikukõist ammõtit. Esimiis…
Muda Mari pajatus
Äriplaan
Ma kuuli raadiost, et Tarto liin lassõ suurõ korsna niisama õhku, a olõs võinu tuust suurõ kultuuripääliina pido tetä. Mis lännü, tuu lännü, ega korsnat inämb tagasi pistü ei panõ.
A järgmädses suvõs võissi Võromaal midägi säänest planiiri üteh suurõ rahvapidoga. Näütüses lasõssi Munamäe torni õhku. Asõmõlõ saassi ehitä moodulidsõmba ja korgõmba, kost midägi nätä kah om. Rahvaperimüse perrä ehitedi sinnä edimäne torn katssada aastat tagasi. Pääle tuu om kümnit kõrrast korõmbit…
Ma kuuli raadiost, et Tarto liin lassõ suurõ korsna niisama õhku, a olõs võinu tuust suurõ kultuuripääliina pido tetä. Mis lännü, tuu lännü, ega korsnat inämb tagasi pistü ei panõ.
A järgmädses suvõs võissi Võromaal midägi säänest planiiri üteh suurõ rahvapidoga. Näütüses lasõssi Munamäe torni õhku. Asõmõlõ saassi ehitä moodulidsõmba ja korgõmba, kost midägi nätä kah om. Rahvaperimüse perrä ehitedi sinnä edimäne torn katssada aastat tagasi. Pääle tuu om kümnit kõrrast korõmbit…
Parm tsuskas: egäh kolgah uma kiil
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
