Savvusannamäng sai valmis
Lavvamängo- ja savvusannahuviliidsilõ om hää uudis: valmis om saanu savvusanna lavvamäng. Majakujolidsõ karbi seen omma mängolaud, mängokaardi, nupi ja oppus.
«Mängon tulõ võtta järest pakist kaartõ ja noidõga saa sis ruumõ pite kävvü. Kõik alostasõ mängo moro päält, edesi saa minnä ederuumi, sis mõsuruumi ja…
«Mängon tulõ võtta järest pakist kaartõ ja noidõga saa sis ruumõ pite kävvü. Kõik alostasõ mängo moro päält, edesi saa minnä ederuumi, sis mõsuruumi ja…
Hummõn saava selges timahavvadsõ hindätiidmise avvohinna saaja
Hummõnidsõl imäkeelepääväl, 14. urbõkuul hõigatas vällä timahavadsõ hindätiidmise avvohinna saaja. Võrokõsõs olõmisõ avvo seen pidämist tunnustõdas säitsmendät kõrda ja seokõrd säeti vällä katõsa kandidaati.
Üts hindätiidmise avvohinna nominent om Põlva kuul, kon joba 2016. aastagast om kõigin 3.…
Üts hindätiidmise avvohinna nominent om Põlva kuul, kon joba 2016. aastagast om kõigin 3.…
Võro õdak Tarto kirändüse majan
Imäkeelepääväl, 14. urbõkuul kell 17.30 tulõ Tarto kirändüse majan (Vanemuise 19) võro õdak. Üles astus Võro instituudi direktri Padari Ivari, kiä kõnõlõs 30aastadsõst instituudist. Nimelt õkva 14. urbõkuul 1995 kirotõdi alla riigi tiidüs- ja arõndusasotusõ Võro instituudi asotamisõ määrüs.
Edesi näüdätäs kattõ võrokeelist luulõraamatut…
Edesi näüdätäs kattõ võrokeelist luulõraamatut…
Kor’atas allkirju lõunõeesti keele parõmbas säädüsligus tunnustamisõs
Internetikeskkunnan petitsioon.ee kor’atas allkirju lõunõeesti keele säädüsega tunnustamisõs.
Petitsiooni omma kokko säädnü Seto kongressi vanõmbidõ kogo ja võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo, toolõ omma alla kirotanu päävanõmba Rahasepä Rainer ja Kauksi Ülle.
Petitsioonin sais ettepanõk tävvendä keelesäädüst nii, et sääl olnu kirän, et riik tugõ lõunõeesti keele kaitsmist, tarvitamist ja edendämist ja et lõunõeesti kiil, miä sais kuun mulgi, seto, tarto ja…
Petitsiooni omma kokko säädnü Seto kongressi vanõmbidõ kogo ja võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo, toolõ omma alla kirotanu päävanõmba Rahasepä Rainer ja Kauksi Ülle.
Petitsioonin sais ettepanõk tävvendä keelesäädüst nii, et sääl olnu kirän, et riik tugõ lõunõeesti keele kaitsmist, tarvitamist ja edendämist ja et lõunõeesti kiil, miä sais kuun mulgi, seto, tarto ja…
Viil üts väega andsak unõnägo
Aol, ku moro keväjä muudu rohilidsõs naas’ minemä, juhtu mukka piaaigu sama, miä sündü Tungla Leelo sõnnuga laulun: näi und, et heräsi üles ja avasti, et inemise olli kultuuri är kaotanu. Kõik, miä sato tuhandidõ aastidõ joosul opitu ja põlvõst põlvõ edesi antu, oll’…
Keeleväsümüs
Ku ma noorõmb olli, sõs kõnõldi egä aasta urbõkuul keväjädsest väsümisest. Pikk talv nakas’ sälä taadõ jäämä ja inemise tundsõ, et kõik minevä suvõga kogonõnu energiä om otsa lõpnu.
Viimädse aasta om egäl puul maailmah, Eestimaal kah, suurõmbat sorti poliitigaväsümüs. Pall’o inemise võtva sõnna ja tiidvä täpsele, kuimuudu…
Viimädse aasta om egäl puul maailmah, Eestimaal kah, suurõmbat sorti poliitigaväsümüs. Pall’o inemise võtva sõnna ja tiidvä täpsele, kuimuudu…
Jõgi Riivo: mu tüü om mu hobi ja ma tii taad armastusõga
Põlva muusigamiis JÕGI RIIVO om dirigent, kontsõrtmeistri, viiemeistri ja muusigaoppaja, kedä om muusigategemiisi iist kõvastõ tunnustõt. Minevä nätäl anti teedä, et Riivo om valit 2028. aasta üldlaulupido ja nuuri laulupido kunstilidsõs juhis. No vastas tä mõnõlõ Uma Lehe…
Armsa ahoküte
Olle kuulda, et Euruupan ähvärdedäs aho är häötä, selle et korsnast tulõvat väega pall’o savvu, mis mi puhta õhu är tsurk. Mõtli seo pääle nii- ja tõistpite. Veidü tuust, et lehmä laskva piiru ja inemise kulutasõ pall’o vetsupapõrd, omma joba aho kah süüdü. Ammus no taa vetsupapõr vällä mõtõldi, a lehmäpiir ja ahoküte om meil kõgõ olõman olnu.
Kohe kül taa talopuja tarkus om kaonu? Ahi om meile ja mi edevanõmbilõ igivanast aost lämmind…
Kohe kül taa talopuja tarkus om kaonu? Ahi om meile ja mi edevanõmbilõ igivanast aost lämmind…
Tähelepandmiisi Saksamaa valimiisilt
Mu ku vaihtusopilasõga Ida-Euruupast tahetas tan Saksamaal iks ilmast ja poliitikast kõnõlda. Tiiä-i, mille, a minkagiperäst peetäs minno tan mõlõmba ala eksperdis. No proovi umma «ekspertiisi» vällä näüdädä Uma Lehe lugõjalõ kah.
Hinnäst tsipagi uudissidõga kursin hoitva Euruupa kodanik om kimmäle kuuldnu, et mõnõ…
Hinnäst tsipagi uudissidõga kursin hoitva Euruupa kodanik om kimmäle kuuldnu, et mõnõ…
Talv tull’ peräkõrd õks enne keväjet kõrras platsi
Üldäs külh, et ilm om üts asi, mille üle ei olõ mõtõt vingu, a õks tükke mitu kuud keele pääle, et kohe tuu pääväkene õmõta jääs! Sügüselt, oktoobrin ja esiki novvembrin saimi vast uma päävä normi kätte ja sis…
Imä lugu
13. Ilusat ellu oll’ õks kah. . . .
Jah, kõgõ parõmb elu oll’ mul õks sõs, ku mehele lätsi. Ku mi esäga üten ellimi kolmtõist aastat. Sõs sai joba sääntse järe pääle, et ostsõmi majagi. Osa jäi kül võlga, a noh. . . .
Ma: Mul om nigu miilde jäänü, et meil oll’ raadio kah vai?
Oll’! Sõs olli akuga raadio. Ku mi rahvamajan elli, sõs tä säädse sääl tuulõgeneraatori üles. Tuud üles pandõn vinüt’ki hindä är, sai songa. Siinkandin es olõ…
Jah, kõgõ parõmb elu oll’ mul õks sõs, ku mehele lätsi. Ku mi esäga üten ellimi kolmtõist aastat. Sõs sai joba sääntse järe pääle, et ostsõmi majagi. Osa jäi kül võlga, a noh. . . .
Ma: Mul om nigu miilde jäänü, et meil oll’ raadio kah vai?
Oll’! Sõs olli akuga raadio. Ku mi rahvamajan elli, sõs tä säädse sääl tuulõgeneraatori üles. Tuud üles pandõn vinüt’ki hindä är, sai songa. Siinkandin es olõ…
Priinime lugu: Tiganik
Seod nimme kand Eestin 84 inemist. Pantu om tä üten kotussõn, Vana-Antsla mõisan, Tiganiku talu perrä. Nime saamisõ aigu nuu saaja inämb Tiganiku talun es elä, a kõgõst kõrdapiten.
Nime sai 1820. aastidõ algusõn õnnõ üts nuur miis Kaarli (1799–1852) uma perrega, timä oll’ tunnõdu Võru kaupmehe Aadam Tiganiku vanaesä. Hingelugõmisõn 1834 om tä Laksi talu peremiis, täl omma naanõ Eeva (Jawa) ja viis last, nimme kirotõdi sõs Tieganik. Karula personaalraamatun, alustõt…
Nime sai 1820. aastidõ algusõn õnnõ üts nuur miis Kaarli (1799–1852) uma perrega, timä oll’ tunnõdu Võru kaupmehe Aadam Tiganiku vanaesä. Hingelugõmisõn 1834 om tä Laksi talu peremiis, täl omma naanõ Eeva (Jawa) ja viis last, nimme kirotõdi sõs Tieganik. Karula personaalraamatun, alustõt…
Juliusõga Kadrioroh
Ku ma Koidula piätüseh trammi pääle tahtsõ minnä, sis imehti, et nuu trepiastmõ omma nii korgõ, et parõmp uuta vahtsõt trammi. Tull’gi pia Julius. Tal’nah omma nuu retrotrammi, koh egäüte pääl om uhkõ nimi nigu Jaan ja Konstantin ja viil midägi. Tuu Julius om Kupõrjanovi avvus…
Sannapäiv
Jutt vanaesä elust
«Tsahh-suss,» tegi sanna keris, ku kapatävve vett pääle vissi.
«Vanaesä, misperäst su kõrvan suur mulk om? Kas sa tahat punkaris nakata? Sinnä kõrva olõs hää haaknõklu panda.»
«Ei, kulla poja! Ei nakka ma inämb narri mängmä. Ma olli Vabadussõan ja Paju lahingu aigu olõs sälä takast nigu keski…
«Tsahh-suss,» tegi sanna keris, ku kapatävve vett pääle vissi.
«Vanaesä, misperäst su kõrvan suur mulk om? Kas sa tahat punkaris nakata? Sinnä kõrva olõs hää haaknõklu panda.»
«Ei, kulla poja! Ei nakka ma inämb narri mängmä. Ma olli Vabadussõan ja Paju lahingu aigu olõs sälä takast nigu keski…
Tossu Tilda pajatus
Perämädse lumõ võistlus
Mu latsõpõlvõn olli talvõ väega lumidsõ. Tuul aol peeti edimädse ja perämädse lumõ võistluisi. Ja lummõ jäi viil ülegi!
Mi kõgõ kõvõmba naissuusataja olli ütiskomandon, kon olli Võro ja Vahtsõliina naasõ. Võistluspäävä hummogu tull’ vällä, et üts suusanaanõ om tulõmada jäänü. Kiäki es tiiä, mis oll’ juhtunu, tuukõrd jo egäl puul telefonnõ es olõ. Naasõ olli väega kurva, selle et näil oll’ kõik aig häste lännü ja nä tahtsõ kimmäle võistõlda…
Mu latsõpõlvõn olli talvõ väega lumidsõ. Tuul aol peeti edimädse ja perämädse lumõ võistluisi. Ja lummõ jäi viil ülegi!
Mi kõgõ kõvõmba naissuusataja olli ütiskomandon, kon olli Võro ja Vahtsõliina naasõ. Võistluspäävä hummogu tull’ vällä, et üts suusanaanõ om tulõmada jäänü. Kiäki es tiiä, mis oll’ juhtunu, tuukõrd jo egäl puul telefonnõ es olõ. Naasõ olli väega kurva, selle et näil oll’ kõik aig häste lännü ja nä tahtsõ kimmäle võistõlda…
Muda Mari pajatus
Võro keele palvõkiri
Ma kuuli raadiost, et inemise saava ala kirota tugõmisõlõ, et lõunõeesti keele lääsi vahtsõhe keelesäädüsehe nigu piirkunnakeele. Et riik toessi säädüsega noidõ kiili, ka võro keele kaitsmist, pruukmist ja edendämist.
Säädüse omma hää, a egä võrokõnõ piät iks esi umma kiilt hoitma. Päälegi om viimätsel aol lännü muudu olla vasta kõgõlõ, midä riik vällä pakk. Või-olla olõs just hää, ku säädüsehe nuu punkti kirja ei saassi. Vai viil parõmb, ku uma…
Ma kuuli raadiost, et inemise saava ala kirota tugõmisõlõ, et lõunõeesti keele lääsi vahtsõhe keelesäädüsehe nigu piirkunnakeele. Et riik toessi säädüsega noidõ kiili, ka võro keele kaitsmist, pruukmist ja edendämist.
Säädüse omma hää, a egä võrokõnõ piät iks esi umma kiilt hoitma. Päälegi om viimätsel aol lännü muudu olla vasta kõgõlõ, midä riik vällä pakk. Või-olla olõs just hää, ku säädüsehe nuu punkti kirja ei saassi. Vai viil parõmb, ku uma…
Parm tsuskas: imä koolin üten
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
