Seltskunnalaulupäiv Navil
Minevä pühäpäävä oll’ Navi rahvamaja saal täüs inemiisi, kiä tundva rõõmu seltskunnalaulõst. Peeti Võro maakunna seltskunnalaulu päivä, kon 120 ossavõtjat lauli ütenkuun pillimängjidega tunnõtuid rahvalikkõ laulõ, vahepääle sai kaia tiatritükkü ja tandsu.
«Ku ma seltskunnalaulu pääle mõtlõ, sis mullõ paistus, et seo om asi, miä köüt…
«Ku ma seltskunnalaulu pääle mõtlõ, sis mullõ paistus, et seo om asi, miä köüt…
Vigurit täüs «Puuriidadisko» tege tujo hääs väikeisil ja suuril lugõjil
Kiä taht teedä, kuis käü puuriidadisko, tuul tulõ valla võtta Rahmani Jani vahtsõnõ jutukogomik «Puuriidadisko». Väiku vikur om man: ei piä alostama õkva kaasõ käändmisest, valla võit seo raamadu tetä ka keskkotusõ, 40. lehekülle päält…
Kinä latsikaitsmisõ päiv Mõnistõ kandin
Lehekuu viimätsel pääväl peeti Mõnistõ mõisa pargin latsilõ ilmadu suur ja illus pidu.
Juunikuu edimeist päivä om alasi latsi kaitsmise pääväs kutsut ja om vääga hää, et kommõt latsilõ ütel pääväl aastan õigõ pall’u hääd miilt tetä ei olõ maha jäet, olkõ…
Juunikuu edimeist päivä om alasi latsi kaitsmise pääväs kutsut ja om vääga hää, et kommõt latsilõ ütel pääväl aastan õigõ pall’u hääd miilt tetä ei olõ maha jäet, olkõ…
Tuli lätt edesi!
Ma ei olõ ilmangi varrampa mõtõlnu, kas ma mõistnu mõtõlda nigu tuli. Nigu laulupidotuli, miä panti palama Tarton minevä pühäpäävä edimäidsi pääväkiiri aigu ja miä no Eestit pite ümbre käü ja inemiisi väke ja häid suuvõ korjas, et peräkõrd jõuda Tal’nalõ suurõlõ tandsu- ja laulupidolõ.
A ku ma…
A ku ma…
Suur ja kirriv regionaalsusõ puslõ
Kõik naa vahtsõ ja vana sõbra muialt maailmast omma mul tuuperäst,
et mul hindäl om kimmäs paikkundlik hindätiidmine
Mi pere käve seo aastaga radokuust mahlakuuni kolm kuud autoga müüdä Euruupat sõitman. Laatsõmi perreauto täüs latsi, rõivit, kooliasju ja raamatit ni lätsimi. Olli mõnõ plaanidü nii-üldä…
et mul hindäl om kimmäs paikkundlik hindätiidmine
Mi pere käve seo aastaga radokuust mahlakuuni kolm kuud autoga müüdä Euruupat sõitman. Laatsõmi perreauto täüs latsi, rõivit, kooliasju ja raamatit ni lätsimi. Olli mõnõ plaanidü nii-üldä…
Tõsõ kundi otsast. Maailm helises pillimängjide seen
Ma olõ olnu joba vähembält 15 aastat köüdet Võro muusigakooliga, viimätsel aol olnu hoolõkogu esimiis kah. Mõni aig tagasi oll’ mul võimalus kävvü muusigakooli keväjäkontsõrdil Võrol Kandlõ kultuurimajan.
Ja tuu, midä ma sääl näi ja kuuli, võtsõ ausalõ üteldä henge…
Ja tuu, midä ma sääl näi ja kuuli, võtsõ ausalõ üteldä henge…
Aolugu sai esierälidses tiatris
Karula tiatri om toimõ saanu sääntse suvõtiatritüküga, midä olõ-õi tan kandin innembi nättü. Taa õigõlõ ei olõki nigu tiatri, om üts hää suvõõdak Kaika kandi külärahvaga, kon sõidõtas paadiga Ähijärve pääl, matkatas matkajuhiga mõtsan ja kõnõldas tuu kandi mõtsavellejuttõ. Ka külälise kõnõlõsõ sõudjilõ ummi…
Lutsu rahvas Marsi pääl
KOMMÕNTAAR • Lutsu tiatri timahavasuvinõ võrokeeline nal’atükk «Marss» om paiguldõ nii periselolinõ, et tuu vii silmä. Kiränik Ruitlasõ Olavi kaes ello kõgõ harilikumba maainemise silmi läbi ja näütäs niimuudu väega selgele är, et mõni asi om täämbädsen ilman sääne, nigu elänü mi Marsi pääl. Ummõhtõgi…
Viies ammõt – pääarsti asõmigu sekretäär
Ega mul määnestki sekretääriammõtit eräle es olõ opit. A jo ma jäie haigõmaja pääl silmä uma herksä vaimu ja kõrraligu tüüga, et minno sinnä ammõtihe kutsuti.
Mu põhilinõ tüü oll’ kodo minejile haigilõ haiguslehti välläkirotaminõ. Noid kodominejit oll’ suurõ Maarjamõisa haigõmaja pääle mõni päiv, esieränis nädäli lõpun, uma 30 inemist ja vahel rohkõmbki.
Andsõ iks noid lehti kirota. Nime, sünnüao, tüükotusõ, aadrõssi, diagnoosi ja haiguslehe päävä, pall’o haigõmajan…
Mu põhilinõ tüü oll’ kodo minejile haigilõ haiguslehti välläkirotaminõ. Noid kodominejit oll’ suurõ Maarjamõisa haigõmaja pääle mõni päiv, esieränis nädäli lõpun, uma 30 inemist ja vahel rohkõmbki.
Andsõ iks noid lehti kirota. Nime, sünnüao, tüükotusõ, aadrõssi, diagnoosi ja haiguslehe päävä, pall’o haigõmajan…
Priinime lugu: Kööts ja Köits
Nimel Kööts om Eestin 20 kandjat. Tuust tegünül nimel Köits om kandjit alla kuvvõ. Tegünemise kotussit om kats: Karula Võrumaal ja Laimjala Saarõmaal.
Karula mõisan panti Kööts Mõtussõ talust peri sugulaisilõ. Jakob elli Taitse talun ja Juhan Mõtussõ talun. Väärnimme kirutõdi edimält nii mõisan ku lutõri keriguraamatin üttemuudu, katõ ö-ga. Ku perre lätsi 1840. aastil vinne usku, naati nimme kirutama nii, nigu sääl es olnu pikk –ö-: Кяутсъ, Кюйцъ, Кэйцъ.…
Karula mõisan panti Kööts Mõtussõ talust peri sugulaisilõ. Jakob elli Taitse talun ja Juhan Mõtussõ talun. Väärnimme kirutõdi edimält nii mõisan ku lutõri keriguraamatin üttemuudu, katõ ö-ga. Ku perre lätsi 1840. aastil vinne usku, naati nimme kirutama nii, nigu sääl es olnu pikk –ö-: Кяутсъ, Кюйцъ, Кэйцъ.…
Leeripido
Vanastõ oll’ ütelüs, et kooni sa ei olõ leerin käünü, olõt viil lats. Leer tege sinost suurõ inemise. Liiri võisõt minnä, ku ollit 18 aastat vana. Mu sõsar olle jo 20 täüs, ku läts’ leerikuuli, kon opati piiblilugusid ja muid usuasjo.
Leeripäiv oll’ ilosal aol, jaanipääväl. Leerilatsõ olli kõik pidorõivin,…
Leeripäiv oll’ ilosal aol, jaanipääväl. Leerilatsõ olli kõik pidorõivin,…
Tossu Tilda pajatus
Aktivisti talongõ vällä petmän
Vinne ao lõpun oll’ vahepääl sääne aig, ku võidõldi alkoholismi vasta ja kangõmbat kraami sai osta õnnõ sis, ku sul oll’ talong. Talongi pääl oll’ muu kraam kah, midä vähämb saia, näütüses tsukru. Ma olli tuul aol kõva moositegijä ja kompottõ kiitjä, nii et uma alkoholitalongi sai ma vaihta tsukrutalongõ vasta. A kõik tuu pääle es tulõ ja ku talong oll’ joba vällä ant, sis tull’ kangõmb kraam poodist…
Vinne ao lõpun oll’ vahepääl sääne aig, ku võidõldi alkoholismi vasta ja kangõmbat kraami sai osta õnnõ sis, ku sul oll’ talong. Talongi pääl oll’ muu kraam kah, midä vähämb saia, näütüses tsukru. Ma olli tuul aol kõva moositegijä ja kompottõ kiitjä, nii et uma alkoholitalongi sai ma vaihta tsukrutalongõ vasta. A kõik tuu pääle es tulõ ja ku talong oll’ joba vällä ant, sis tull’ kangõmb kraam poodist…
Muda Mari pajatus
Loodsikuga tiatrihe
Ma kuuli raadiost, et seo suvi om üle Eestimaa pia viiskümmend vahtsõt suvõtiatri näütemängu. Pääle tuu viil mitokümmend noid tükke, midä mängitäs jo mitmõndat aastat. Tuud om väega pall’o. Egäüts nii pall’o etendüsel istu ei jõvva. Võissi muidoki haina pääl kõtulõ kah tiatrit vahti. A ku aknõst vällä kaia, sõs ei tahassi kuiki pikäle visada, viilump om lumbih kinni.
Külh teivä targastõ nuu mehe ja naasõ, kiä seo suvi uma tiatritükü jo…
Ma kuuli raadiost, et seo suvi om üle Eestimaa pia viiskümmend vahtsõt suvõtiatri näütemängu. Pääle tuu viil mitokümmend noid tükke, midä mängitäs jo mitmõndat aastat. Tuud om väega pall’o. Egäüts nii pall’o etendüsel istu ei jõvva. Võissi muidoki haina pääl kõtulõ kah tiatrit vahti. A ku aknõst vällä kaia, sõs ei tahassi kuiki pikäle visada, viilump om lumbih kinni.
Külh teivä targastõ nuu mehe ja naasõ, kiä seo suvi uma tiatritükü jo…
Parm tsuskas: kastõhain
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
