Kogokunnafoorum Mehikuurman
Minevä nädälivaihtus peeti Mehikuurman katõpääväst foorumit, kon otsiti vastust küsümüsele, kuis om elo veeremaal püsümä jäänü ja määne võinu olla Mehikuurma kogokunna tulõvik.
Foorumi käügin saadi tutvas Mehikuurmaga ja üles asti tõisi kogokundõ esindäjä kah. Ütenkuun otsiti «kuldvõtmõkõist», kuis meelütä nuuri perrit maalõ elämä. Arotõdi, määndsen…
Foorumi käügin saadi tutvas Mehikuurmaga ja üles asti tõisi kogokundõ esindäjä kah. Ütenkuun otsiti «kuldvõtmõkõist», kuis meelütä nuuri perrit maalõ elämä. Arotõdi, määndsen…
Võrol Kagukeskusõn mängitäs puulpäävä savvusanna-lavvamängu ja sannasaina man saa pilti tetä
Võro keele nädäli kavan om seo puulpäävä savvusanna-lavvamängu mängmine. Noorõ võrokõsõ näütäse 8. märdikuul kellä 13–15 ette, kuimuudu seod lavvamängu mängi saa ja huvilidsõ omma oodõdu üten mängmä.
Terve seo…
Terve seo…
Võrokõisi tulõvikku kaeja seminär
Riidi, 7. märdikuul tulõ Võrol Kandlõn seminär «Võrokõsõ, võro kiil ja keelepoliitiga», kon arotõdas võrokõisi käekäügi, tsihte ja tuu üle, kuis saava võrokõisilõ toes olla paigapääline ja riigivõim.
Võimaluisist võrokõisi ja võro kiilt tukõ omma märgotama kutsudu paigapäälidse ja riigivõimu edüstäjä, võro keele ja kultuuri iist saisja ni tõisi põlisrahvidõ iistkõnõlõja ja as’atundja.
Seminär nakkas pääle kell 12 võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo päävanõmba Kuuba Raineri, siseministri Taro Igori ja…
Võimaluisist võrokõisi ja võro kiilt tukõ omma märgotama kutsudu paigapäälidse ja riigivõimu edüstäjä, võro keele ja kultuuri iist saisja ni tõisi põlisrahvidõ iistkõnõlõja ja as’atundja.
Seminär nakkas pääle kell 12 võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo päävanõmba Kuuba Raineri, siseministri Taro Igori ja…
Võrokõsõ Riian vaidlõmisõvõistlusõl
Võro kiilt kõnõlõja noorõ Borga Breca ja Meri Emma Sofia käve Riian Pro-ami vaidlõmisõvõistlusõl (väitlusturniir).
Tego om ülikooli vormin võistlusõga, kon võistkunna omma kokko säedü ütest kogõnust vaidlõjast ja ütest alostajast. Võrokõisil oll’ uhkõ umakeeline võistkunnanimi kah: Hummokupoolitsõ A.
Finaali mi kandi vaidlõja…
Tego om ülikooli vormin võistlusõga, kon võistkunna omma kokko säedü ütest kogõnust vaidlõjast ja ütest alostajast. Võrokõisil oll’ uhkõ umakeeline võistkunnanimi kah: Hummokupoolitsõ A.
Finaali mi kandi vaidlõja…
Är lasku pätil hindä rahha vällä pettä!
Politsei om naanu egä päiv vällä saatma teedüst tuu kotsilõ, kuis inemiisi käest om telefoni vai arvuti abiga rahha vällä petetü. Egäpääväne teedüs tähendäs, et hädä om tõsinõ. Kai ütte säänest teedüst, kon oll’ kirän, et üüpääväga peteti vällä päält 60…
Kuis kistuta herevüst?
Ülearvo hiidütämine hääd ei tii. Ütskõik, kas lukõ arvutit vai aolehte,
egäl puul omma päälkirä, nigu olõssi hummõn sõa algus.
Mu meelest om inemise hingen prõlla kõgõ suurõmb herevüs, millest edesi või tulla hirm ja käegalüümine. Suurõmb herevüse tekütäjä om muidoki Ukraina sõda, mis om meist kül kavvõmbal,…
egäl puul omma päälkirä, nigu olõssi hummõn sõa algus.
Mu meelest om inemise hingen prõlla kõgõ suurõmb herevüs, millest edesi või tulla hirm ja käegalüümine. Suurõmb herevüse tekütäjä om muidoki Ukraina sõda, mis om meist kül kavvõmbal,…
Medä ma loi?
Uurja Plado Helen ja Fastrõ Mariko küssevä ildaaigu, medä inemise võru keelen viimätsel aol lugenu omma. Panni uma vastussõ kirja, vinnü peris pikäs.
Ma käve joba inne raamaduaasta vällähõikamist 30. talvõkuu pääväl mitmel raamatidega köüdetül kokkusaamisel. Kõgepäält oll’ eelmidse aasta lõpul Madis Kõivu 95. sündümise aastapääväle pühendet seminar ja…
Ma käve joba inne raamaduaasta vällähõikamist 30. talvõkuu pääväl mitmel raamatidega köüdetül kokkusaamisel. Kõgepäält oll’ eelmidse aasta lõpul Madis Kõivu 95. sündümise aastapääväle pühendet seminar ja…
Tõsõ kundi otsast. Sügüsene kraamminõ
Um sügüsene aig ja luudus viskas maaha kõik tollõ, midä täl inämb talvõaos vaia ei olõ. Tuupääle tull’ ütspäiv mõtõ, et piäsi esi kah tegemä väiku kraammisõ maja ümbre, et sis ku illos lumõvaip maaha tulõ, es paistnu midägi lumõ seest vällä.…
Uma Lehe sügüsedse jututalgo tähtaig om pia!
Hää lugõja ja kirotaja! Käävä timahavasügüsene Uma Lehe jututalgo.
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus jutt, saatkõ tuu Umalõ Lehele! Talgoliidsilõ omma ette nättü tunniskirä ja väiku avvohinna. Vällä valitas parõmba talgotüü ja hulk häid juttõ trükütäs 2026.…
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus jutt, saatkõ tuu Umalõ Lehele! Talgoliidsilõ omma ette nättü tunniskirä ja väiku avvohinna. Vällä valitas parõmba talgotüü ja hulk häid juttõ trükütäs 2026.…
Põlitsist keelist ja muutuisist
Minevä riidi peetül Võro instituudi süküskonvõrentsil kõnõldi põlitsist kiilist muutuisi aol, näüdäti vahtsit välläandit ja anti kätte võrokiilse romaanivõistlusõ tenotähe.
Jutus olli kiili ja kultuurõga köüdedü muutusõ, a niisamatõ muutusõ luuduskeskkunnan keelekogokundõ ümbre. Pääettekandõ pidi kliimafüüsik Posti Piia, kiä kõnõl’ kliima muutumisõst. Ernitsä Enn kõnõl’…
Jutus olli kiili ja kultuurõga köüdedü muutusõ, a niisamatõ muutusõ luuduskeskkunnan keelekogokundõ ümbre. Pääettekandõ pidi kliimafüüsik Posti Piia, kiä kõnõl’ kliima muutumisõst. Ernitsä Enn kõnõl’…
Lindora laat – midägi püsüvät taan muutuvan ilman
KOMMÕNTAAR • Ku taan muutuvan ilman otsi midägi püsüvät, om tuu Lindora laat. Timahava trehväs’ laat tõsõpäävä pääle, a oll’ iks säänesama, nigu tä perämädsel aol (ku unõhta är tuu kõgõ kõvõmb koroona-aastak) olnu om. Kauplõjidõ jaos om Lindora…
Mõnistõ rahvamaja oll’ hällülats
Oktoobrin peeti Mõnistõ rahvamajan seo kandi inemiisi jaos vääga tähtsät pitu. Taasama maja, mille ehitämises aastõid plaani oll’ peet ja mink peräst murõtõt, sai valmis 1940. aasta sügüselt ja tettigi suurõ piduga vallalõ 85 aasta iist oktoobrin.
Seni oll’ tandsit ja laulõt, näitemängu tett…
Seni oll’ tandsit ja laulõt, näitemängu tett…
Priinime lugu: Tarros
Seol nimel om Eestin 30 kandjat. Samast suguvõsast peri nimel Taros om kandjit tsipa rohkõmb ku 10, nimel Tarus kah rohkõmb ku 10.
Nimi panti õnnõ üten paigan. Seo oll’ Arula mõisa Otõmpää kihlkunnan, nime saaja olli Kuurvere Tootsi Henu (Henno) ja timä latsi perekunna. Nimme kirutõdi algusõn selgele üte r-iga: Otõmpää personaalraamatun 1813–1835 Taros, hingelugõmisõn 1826 Taras. Perrätulõjidõ vällärändämisel Räpinä ja ildamba Vahtsõliina kihlkunda naati nimme kirotama Tarros. Minkast seo tull’,…
Nimi panti õnnõ üten paigan. Seo oll’ Arula mõisa Otõmpää kihlkunnan, nime saaja olli Kuurvere Tootsi Henu (Henno) ja timä latsi perekunna. Nimme kirutõdi algusõn selgele üte r-iga: Otõmpää personaalraamatun 1813–1835 Taros, hingelugõmisõn 1826 Taras. Perrätulõjidõ vällärändämisel Räpinä ja ildamba Vahtsõliina kihlkunda naati nimme kirotama Tarros. Minkast seo tull’,…
Lähä tõistõ liivakasti mängmä!
Tüüti sohvri ja kuurma pääle- ja maahapandjana. Olli joba paar päivä tüül jovvõdu ja kehvä olõmisõgõ, ku otsusti minnä tohtri mano.
Tohtris oll’ latsitohtri Ludmilla, kes oll’ peristohtri asõmõl. Nii ma sõs kaivassi muskli-, jaku-, päähallu ja jovvõtust. Tohtri arvas’ tuupääle, et ma või…
Tohtris oll’ latsitohtri Ludmilla, kes oll’ peristohtri asõmõl. Nii ma sõs kaivassi muskli-, jaku-, päähallu ja jovvõtust. Tohtri arvas’ tuupääle, et ma või…
Kammitsõidõn kikas
«Kurgi -ja porknapindre kõik segi lahudu, kapstaloomakõsõ üles kistu, herneteräkese, miä ääsä õdagu mulla sisse sai tsusatus, omma timä, kuradi kikka puult üles korjadu. . . .»
Pernaanõ hõõrd põllõ all rusikid. «Võtkõga medägi ette ta kikkaga, taa künd varsti terve aiamaa üles!»
Peremiis vahis ringi, silmäs sis sanna otsa pääl kapla, haard tuu peiu ja nakas kikkalõ kammitsõid tegemä. Ku kikas kammitsa jalgu ümre saa, om tal käük nigu vanastõ koloosin – õks nõnuldõ maha…
Pernaanõ hõõrd põllõ all rusikid. «Võtkõga medägi ette ta kikkaga, taa künd varsti terve aiamaa üles!»
Peremiis vahis ringi, silmäs sis sanna otsa pääl kapla, haard tuu peiu ja nakas kikkalõ kammitsõid tegemä. Ku kikas kammitsa jalgu ümre saa, om tal käük nigu vanastõ koloosin – õks nõnuldõ maha…
Tossu Tilda pajatus
Ärtsurgit oktoobripühä
Päält sõta oll’ aig, ku märdikuu alostusõn pidi tähüstämä suurõ sotsialistligu oktoobrirevolutsiooni aastapäivä, midä kutsuti oktoobripühäs. Üten maakotussõn peeti aktus är ja arvati, et tuuga omgi tähtsä päiv tähüstet. A noorõ es lepü tuuga, nimä tahtsõ tandsi kah.
Kipõstõ kõrraldõdi pillimiis ja minti ütte küläküünü tandsupidolõ. Akordionimängjä astõgi rahva ette, tõmmas’ pilli lakja ja lasksõ laulul tulla: «Suur ja lai on maa, mis on mu kodu, rikas loodusvaradest ta pind!»
Välän oll’ pümme…
Päält sõta oll’ aig, ku märdikuu alostusõn pidi tähüstämä suurõ sotsialistligu oktoobrirevolutsiooni aastapäivä, midä kutsuti oktoobripühäs. Üten maakotussõn peeti aktus är ja arvati, et tuuga omgi tähtsä päiv tähüstet. A noorõ es lepü tuuga, nimä tahtsõ tandsi kah.
Kipõstõ kõrraldõdi pillimiis ja minti ütte küläküünü tandsupidolõ. Akordionimängjä astõgi rahva ette, tõmmas’ pilli lakja ja lasksõ laulul tulla: «Suur ja lai on maa, mis on mu kodu, rikas loodusvaradest ta pind!»
Välän oll’ pümme…
Muda Mari pajatus
Võro keeleh om väke
Ma kuuli raadiost, et võrõ kiil om joba nimmat maailma kiili sekkä. Tuud teno inemiisile, kiä es anna perrä ja nõvvi umma.
Võro keeleh om väke, a vägi om ka noidõ inemiisi siih, kiä uskva, et uma kiil avitas paigapäälist hindätiidmist hoita. Selle olõ-i imehtä, et poolõ Võro kongressi vanõmbidõ kogo liikmist saiva nüüd valimiisil kah kimmähe tukõ ja saava neläs aastas volikogodõ liikmõs. Vast saava nä uma iinkujoga mõota…
Ma kuuli raadiost, et võrõ kiil om joba nimmat maailma kiili sekkä. Tuud teno inemiisile, kiä es anna perrä ja nõvvi umma.
Võro keeleh om väke, a vägi om ka noidõ inemiisi siih, kiä uskva, et uma kiil avitas paigapäälist hindätiidmist hoita. Selle olõ-i imehtä, et poolõ Võro kongressi vanõmbidõ kogo liikmist saiva nüüd valimiisil kah kimmähe tukõ ja saava neläs aastas volikogodõ liikmõs. Vast saava nä uma iinkujoga mõota…
Parm tsuskas: märdisant
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
