Jahioppus gümnaasiumin
Võro gümnaasiumin oll’ minevä nätäl valikainidõ nätäl, kon anti oppust pilditegemisest laulmisõni. Üts esierälidsemb valikainõ oll’ jahindusoppus: gümnaasiuminoorõ opsõ jälgi, nahku ja sarvi tundma ni püssäst märki laskma. «Taast pundist või mõni jahimiis vai -naanõ külh vällä kassu,» muheli oppust vidänü Põlva maakunna jahimiis ja aianduskooli…
Hindätiidmise avvohinna saaja omma teedä
Minevä nätäl käve kuun «Hindätiidmise avvohinna 2020» hindamiskogo.
Kogo kuunsaisun Kuuba Rainer Võro instituudist, Valsi Kristi Võromaa ja Määri Andres Põlvamaa arõnduskeskusõst ja Kaarsalu Pille Põlva latsiaiast Pihlapuu otsust’ kolmõ kandidaadi läbikäümise ja katõ kandidaadiga kõnõlõmisõ perrä, et timahavvadsõ Hindätiidmise avvohinna saaja omma:
• Puiga näütemängupäävä pääiistvõtja Ruuli Helve
• Harglõ Latsiaid-Põhikuul
• Kuldrõ Kooli latsiaid Sipsik
• Tal’na Võro Selts…
Kogo kuunsaisun Kuuba Rainer Võro instituudist, Valsi Kristi Võromaa ja Määri Andres Põlvamaa arõnduskeskusõst ja Kaarsalu Pille Põlva latsiaiast Pihlapuu otsust’ kolmõ kandidaadi läbikäümise ja katõ kandidaadiga kõnõlõmisõ perrä, et timahavvadsõ Hindätiidmise avvohinna saaja omma:
• Puiga näütemängupäävä pääiistvõtja Ruuli Helve
• Harglõ Latsiaid-Põhikuul
• Kuldrõ Kooli latsiaid Sipsik
• Tal’na Võro Selts…
Koolilatsõ tei võrokeelist mälomängu
Ku varramba oll’ Vana-Võromaa koolilatsilõ uma keele ja kultuuri tundmisõ olümpiaat «Ütski tark ei sata taivast», sis timahava kõrrald’ Võro instituut tuu asõmõl mälomängo.
Tiidmiisi umast kodokandist ja keelest näütsi urbõkuu 4. pääväl säidse võistkunda. Võitsõ Haani kuul, tõsõ kotussõ sai Vilustõ…
Tiidmiisi umast kodokandist ja keelest näütsi urbõkuu 4. pääväl säidse võistkunda. Võitsõ Haani kuul, tõsõ kotussõ sai Vilustõ…
Puutõristajidõ pilvelahkja?
Seo pildi tekk’ Aaspere Kairi Paidra kandin Võhandu jõõ veeren mõtsan. Pilditegijä ütel’, et säälsaman lindsi pildi tegemise aigu kats nõgikikast ümbre ja koskil toksõ määnegi tõnõ hähn viil. A kiä nuu mulgu puu sisse tekk’?
Luudusõhuvilinõ keelemiis Kalla Urmas Räpinä kihlkunnast tiid, et hariligu kirivä…
Luudusõhuvilinõ keelemiis Kalla Urmas Räpinä kihlkunnast tiid, et hariligu kirivä…
Mõtstsia nakkasõ tsiakatskust üle saama
Ku vahepääl oll’ mõtsan tsiko tsiakatsku peräst küländ veidü, sis no paistus, et tsiakari om naanu jäl kasuma. Seo pildi pääl om 27.02 õdagu Urvastõ kandin üte mõtsakaamõra ette jäänü vähämbält kuvvõpääline tsiakari.
Et tsiko om mõtsa perämädsel aol mano tulnu, tuud kinnitäs…
Et tsiko om mõtsa perämädsel aol mano tulnu, tuud kinnitäs…
Kaemi ette!
Kiroti aastidõ iist üte luulõtusõ päälkiräga «Kaegõ ette, pangakaart». Tuu sai kirotõdus üte reklaami perrä, kon pank selet’, et sularaha om hirmsalõ must, sääl liigusõ pääl egäsugumadsõ baktõri ja batsilli. Pank soovit’ pangakaardiga massa.
Tuukõrd paistu mullõ, et pangakaardiga omma sama hädä, mis sularahaga: tuu pääl liigussõ nuusama pisiläse.…
Tuukõrd paistu mullõ, et pangakaardiga omma sama hädä, mis sularahaga: tuu pääl liigussõ nuusama pisiläse.…
Kiäki sääl puhman jo krabist’…
Üttegi tõpõ olõ-i praavitõdu murõhtamisõ
vai kontrolmalda küläjuttõ edesikõnõlõmisõga
Seo ilma aig ollõv tõõjärgne. Tuu tähendäs, et kõgõ vähämb usutas tiidläisi, kiä ommava ütte vai tõist asja tiidüsligõ meetodiidõga hää hulga aigu uurnu ja võtva tuu päält arvada, et üts vai tõõnõ asi võinu…
vai kontrolmalda küläjuttõ edesikõnõlõmisõga
Seo ilma aig ollõv tõõjärgne. Tuu tähendäs, et kõgõ vähämb usutas tiidläisi, kiä ommava ütte vai tõist asja tiidüsligõ meetodiidõga hää hulga aigu uurnu ja võtva tuu päält arvada, et üts vai tõõnõ asi võinu…
Illus ja tarvilik uma kiil
Pea om jälleki imäkeelepäiv. Kirutami võitsi etteütelüst ja arutami ja arutami, kuis õks kõgõ õigõmb os ollu ja kiä kõgõ targõmb oll’. Mitu päivä enne ja peräst kõnõlami kah õks tuust, et külh om hää, et nii väikul riigil uma kirjakiil alalõ om. A ku…
Hiiriga vai ilma?
Lumõlda talvõ üts tagajärg om, et hiire kattõva joba jaanuarikuun ärä. Mitte et är pagõsiva, nimä lihtsalt süüdi ärä! Alõvikun, kon ma elä, süüjiide puudust ei olõ: pääle kasse tegevä jälgi viil tuhkru, nirk, kärp ja aig-aolt om repän läbi jalutanu.
Majast püüse ma lõksiga kümmekond tükkü kinni…
Majast püüse ma lõksiga kümmekond tükkü kinni…
Kiri Kapstamäelt. Mõrdsugatüü
Üts hummok heräne üte kõgõ jällembä helü pääle, midä tiiä – mootorsae undaminõ. Tsuska näpo nii sügäväle kõrvu sisse, ku läävä, et seod mitte kullõda, selle et tiiä: jäl võetas puid maaha. Ei, ma ei elä mõtsan ega langi veeren, hoobis Vilja uulitsan, jällen…
Püsümäldä kogokunnaheng
Vabariigi aastapäävä aigu Võro valla avvokodanikus kuulutõt Suurmanni Aino om Orava kandin üts kogokunnaelo vidäjä. Timä kotsilõ ütel’ avvohinnapapõr, et tä om hää suhtlõja ja nõvvoandja luudusõ, rahvakultuuri ja turismi ala pääl. Perämädse aasta Piusa kuupõ külästüskeskust vidänü Aino om ka Orava kandi vanõmbidõ inemiisi…
Valgõ piha ja pikki hiussidõga puu
Kõiv om illos puu. Täl om hulga liike, Eestin kõgõ harilikumb om arukõiv (Betula pendula). Meil om viil suukõiv, matal kõiv ja vaivakõiv, a nä kasussõ kõik suun, omma lühkü. Mi maalõ um sisse tuudu ka tõisi kõoliike, harilikumb noist om Karjala ehk…
Hädä ots iks inemist. Neläs jago
Kirota edesi hätist, miä võiva ette tulla, ja anna soovitusõ, midä hädä kõrral tetä.
Kaalavalu
Ku lätsit õdaku terve kaalaga magama ja hummoku virgut valutava kaalaga, sis või olla kats põhjust:
• pääalonõ vai asõnd um halv olnu ja olõt kaala är maganu;
• olõt külmä saanu ja kaalasoonõ umma valusa.
Mõlõmbal juhul tulõ panda pehme sall ümbre kaala, anda rahhu ja uuta kats-kolm päivä, kooni valu esi är kaos….
Kaalavalu
Ku lätsit õdaku terve kaalaga magama ja hummoku virgut valutava kaalaga, sis või olla kats põhjust:
• pääalonõ vai asõnd um halv olnu ja olõt kaala är maganu;
• olõt külmä saanu ja kaalasoonõ umma valusa.
Mõlõmbal juhul tulõ panda pehme sall ümbre kaala, anda rahhu ja uuta kats-kolm päivä, kooni valu esi är kaos….
Priinime lugu: Kriisa
Seod nimme kand Eestin 479 inemist. Taad tull’ Tartun ette joba inne üldist perekunnanimmi pandmist (kujul Kriesa) ja näütüses Erästveren oll’ 1816 seo liignimega – Krisa – Kiievi kubermangust tuud mõisatüüline Jakob Jegori poig. Pantu priinimi tekkü 15 mõisan, õnnõ 1 näist oll’ Saarõmaal, a 8 Tartumaal, 4 Võromaal ja 2 Virumaal.
Mõni Kriisa suguvõsa sai mitu nimevarjantsi, nt Kavastun Tartumaal kirotõdi hingerevisjonni Kriss ja Kries, a Kõdavere keriguraamatilõ panti üles Krisa.…
Mõni Kriisa suguvõsa sai mitu nimevarjantsi, nt Kavastun Tartumaal kirotõdi hingerevisjonni Kriss ja Kries, a Kõdavere keriguraamatilõ panti üles Krisa.…
Kuis ma aoluku tei
Jo latsõn miildü mullõ aolugu ja kai pall’o filme, mis kõnõliva tuust, mis ammu aigu juhtunu. Mu sõa aigu elänü vanavanaimä kõnõl’ kah tihtsäle, kuis elo timä aigu käve ja ka lahingist, mis Leevi all kävevä. Oi, mullõ miildü tuu kõik!
Oll’ üü, ma olli kuvvõaastanõ. Magasi…
Oll’ üü, ma olli kuvvõaastanõ. Magasi…
Riian naati hussõ mõskma
Minevä nätäl loi kirävika, miä või võrokõisilõ peris nal’akas paistu. ERRi portaalin oll’ kirän niimuudu: «Riia veoettevõte on alustanud pealinna husside, trammide ja trollide täiendavat pesemist ja desinfitseerimist.»
Tiiä-i õnnõ, kas tuust luudusõlõ midägi hääd kah tulõ, ja arvada või, et hussilõ sääne mõskminõ sukugi miiltmüüdä ei olõ. Kül pia vihma tulõ ja tuu mõsk nuu eläjä parõmbahe ja veitümbä kuluga puhtas.
Musta Riivo
Tiiä-i õnnõ, kas tuust luudusõlõ midägi hääd kah tulõ, ja arvada või, et hussilõ sääne mõskminõ sukugi miiltmüüdä ei olõ. Kül pia vihma tulõ ja tuu mõsk nuu eläjä parõmbahe ja veitümbä kuluga puhtas.
Musta Riivo
Tossu Tilda pajatus
Viipütün pidolõ
Kamp küläpoissõ tahtsõ Vinne aol tutva sünnüpääväle minnä, a tii sinnä oll’ pikk. Nä sai kaubalõ viipütü (veetsisterni) juhiga, kes üüses autot tüükua mano vei.
Luuk massina pääl tõugati kõrvalõ ja ütstõõsõ takan hüpsi poisi tühjä püttü sisse. Luuk kinni ja läts’ki sõidus. Kõik olõs laabsalõ lännüki, ku tii pääl ei olõs miilits autot kinni pidänü.
«Kas olõmi peräle jõunu?» kostsõ pütü seest ku tõrrõpõh’ast kellegi helü. Hallõ vahelõjäämine lõppi nii, et…
Kamp küläpoissõ tahtsõ Vinne aol tutva sünnüpääväle minnä, a tii sinnä oll’ pikk. Nä sai kaubalõ viipütü (veetsisterni) juhiga, kes üüses autot tüükua mano vei.
Luuk massina pääl tõugati kõrvalõ ja ütstõõsõ takan hüpsi poisi tühjä püttü sisse. Luuk kinni ja läts’ki sõidus. Kõik olõs laabsalõ lännüki, ku tii pääl ei olõs miilits autot kinni pidänü.
«Kas olõmi peräle jõunu?» kostsõ pütü seest ku tõrrõpõh’ast kellegi helü. Hallõ vahelõjäämine lõppi nii, et…
Muda Mari pajatus
Rahvaperäne arstminõ
Ma kuuli raadiost, et rahvaperäne ravitsõminõ om iks kõgõ parõmb ka katõkümne edimädsel saandil. Näütüses lambavilladsõ suka ja hanirasvaga määrmine. Ma tiiä-i, mille sõs noidõ rohopuutõ kinnipandmisõ ümbre nii pall’o larmi om. Ega sääl müvvä-i hanirasva. Ja suka piät iks vanaimä esi kudama.
Mul tull’ viil üts vana ravitsõmisõ viis miilde. Mälehtä-i õnnõ, mille jaos tuu hää oll’. Vast tsiakatsku vasta. Et panõmi tsia tsimenditünnü ja nakkami punnimulgust süütmä. Nüüd pandas kõik…
Ma kuuli raadiost, et rahvaperäne ravitsõminõ om iks kõgõ parõmb ka katõkümne edimädsel saandil. Näütüses lambavilladsõ suka ja hanirasvaga määrmine. Ma tiiä-i, mille sõs noidõ rohopuutõ kinnipandmisõ ümbre nii pall’o larmi om. Ega sääl müvvä-i hanirasva. Ja suka piät iks vanaimä esi kudama.
Mul tull’ viil üts vana ravitsõmisõ viis miilde. Mälehtä-i õnnõ, mille jaos tuu hää oll’. Vast tsiakatsku vasta. Et panõmi tsia tsimenditünnü ja nakkami punnimulgust süütmä. Nüüd pandas kõik…
Maolda nali
Tutva politsei
Vanõmb paar sõit autoga pääliina. Naanõ om roolih. Inne Tal’nahe joudmist pidä politsei nä kinni. A naanõ om kõva kuulmisõga.
Politsei küsüs dokustaatõ. Naanõ küsüs mehe käest: «Mis tä ütel’?» Miis seletäs, et paprit taht kaia.
Kaes politsei paprit ja kõnõlõs: «Jaa, Võru. . . . Elu kõige halvemat seksi olen ma saanud Võrus.»
Naanõ küsüs jälki: «Mis tä ütel’?»
Miis ühmäs: «Tä ütel’, et tä tund sinno.»
Vanõmb paar sõit autoga pääliina. Naanõ om roolih. Inne Tal’nahe joudmist pidä politsei nä kinni. A naanõ om kõva kuulmisõga.
Politsei küsüs dokustaatõ. Naanõ küsüs mehe käest: «Mis tä ütel’?» Miis seletäs, et paprit taht kaia.
Kaes politsei paprit ja kõnõlõs: «Jaa, Võru. . . . Elu kõige halvemat seksi olen ma saanud Võrus.»
Naanõ küsüs jälki: «Mis tä ütel’?»
Miis ühmäs: «Tä ütel’, et tä tund sinno.»
Parm tsuskas: imäkeelepäiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
