Rahvaperäne arstminõ
Ma kuuli raadiost, et rahvaperäne ravitsõminõ om iks kõgõ parõmb ka katõkümne edimädsel saandil. Näütüses lambavilladsõ suka ja hanirasvaga määrmine. Ma tiiä-i, mille sõs noidõ rohopuutõ kinnipandmisõ ümbre nii pall’o larmi om. Ega sääl müvvä-i hanirasva. Ja suka piät iks vanaimä esi kudama.
Mul tull’ viil üts vana ravitsõmisõ viis miilde. Mälehtä-i õnnõ, mille jaos tuu hää oll’. Vast tsiakatsku vasta. Et panõmi tsia tsimenditünnü ja nakkami punnimulgust süütmä. Nüüd pandas kõik kavvõl puhkaman käünü inemise paaris nädälis tõisi iist tsimenditünnü.
