Elo
-
Talossõ Veinimäe viinamar’aaian
Mol’oraamatun vällä kuulutõt viinamarju korjamisõ talos Võromaal Kärgula külän Veinimäe mar’aaian meelüt’ minevä nädäli pühäpäävä hummogu kotost vällä… -
Maratonaokiränik Valpri Liina
Aokiränik. Niimuudu ütles hindä kotsilõ VALPRI LIINA, ku küssü, kiä timä om. Aolehe man tüüt’ Liina 42 aastat. Tuud… -
Priinime lugu: Tenson
Seo nime kandjit om Eestin 84. Päämine tegünemise kotus om Räpinä kihlkund. Miikse mõisa Pihosi külän omma Tenso vai Tõnso talu. 20. aastagasaal tunti naid tallõ hõigunimmiga, Räpinä viisi «külänimmiga» Suio ja Moskva. Vana kirotusviis om Tenso. Tenso Piitre Jakobi pojapoja saiva nime, kohe manu panti… -
Tsolgo kooli kokkotulõk
Käve põimukuu tõsõl puulpääväl Tsolgo kooli 210. aasta sünnüpääväl. Rahvast oll’ kokko tulnu vast üle 60 inemise.
Kõgõpäält oll’ kirjapandminõ ja tervitüskohv piirakidõ ja koogiga. Pääle tuud naas’ pidolinõ osa. Sõnna võtsõ ka tsolgolanõ Oti Anneli. Tennäti kotusõpäälitsit küläelo edesiviijit. Sis naas’ esinemä ansambli Pihlapuu, mis sais… -
Kae, määne suvi…
Ku tükü tohku, tõrvasõpilpa ja väikese üsätävve kuivi halgõ tarrõ vei ja ahu ette istõ, sis võisõ märguta, kona taha viimäte tuld sai tettüs. Olõs nigu maailmadu ammu ollu, aga tegelikult om vaivalt kolm kuud tinavaasta ollu säänest aigu, ku päiv ütsindä tarõ kütmisega toimõ tull’… -
Jansonsi Silviga ümbre järve
Kuimuudu kirota 70. sünnüpäävä puhul portreeluku inemisest, kink tähtsämbide tegemiisi nimekiri om pikemb, ku üte luu jaos leheruumi jakkus?… -
Priinime lugu: Udam ja Uudam
Nimel Udam om Eestin 62 kandjat, välläütlemise peri eesti kiräviisi parandõdul nimel Uudam 52 kandjat. Eesti talurahvalõ seo nime pandmisõ kotussit om neli.
Vahtsõ-Antsla mõisan panti Udam Pakla talu pererahvalõ. Pakla om küländ Urvastõ ürgoru ja kerigu lähkün, Hinuri kõrval.
Harjumaal Hageri kihlkunna Lümandu mõisan 1835. aastagal… -
Uma rahva sekkä
Ku ma minevä suvõ pidi elo sunnil Perilt är minemä Kesk-Eestihte, sis seo suvõ lõpun olõ ma jälki Peril tagasi.
Taa vaihõpäälne aasta olle mino jaos väega rassõ. Ku läät iks peris võõrahe paika, mis ei miildü, sis tunnõt hinnäst ku asumisõlõ saadõtu. Nii hirmsat kotust es olõ… -
Kas peat no telehvoni pelgämä?
Mul om mõnikord juhtunu, et ei saa vajalikku inemist telehvoniga kätte ja ku tedä trehvät ja küüsüt, mille ta vasta es võta, sis tä ütles, et ku aparaat nimme ei näütä, sis võõrast nummõrd ta enämbüisi vasta ei võta, pelgäs kaubapakjõid.
No mis tetä, nii… -
Ess-suu om ellu täüs
Riigimõtsa majandamisõ keskus kutsõ 10. põimukuul kõiki huviliidsi kaema, kuimuudu lätt suu vahtsõndaminõ Ess-suu vana turbakaivandusõ pääl, miä om teno kaitsõ… -
Priinime lugu: Tilga
Seod nimme kand Eestin 104 inemist. Tegüsi taa päämidselt katõn kotussõn: Tartu-Maarja kihlkunna Vasula mõisan ja Kanepi kihlkunna Tammõ mõisan. Võrdlusõs: nimel Tilk om 528 kandjat ja pandmisõ kotussit 18, kõik inämbäste Lõuna-Eestin.
Tammõ mõisan panti joba 1809. aastagal perekunnanimi Tilga Suuna Mihkli läsäle ja latsilõ. Nimme… -
Saagiaig om käen!
Ilmaga om meil ütest tüküst tegemist ja juttu taast alasi küländ. Harva külh, ku ilma kitetäs, õks om medägi vähä vai iiba. Tinava-aastast suvvõ tulõtõdas vast viil joulu aigu miilde: nii pikkä kumba ja kuiva näet siihn õks harva.
Aga hää oll’ tähele panda, et tuu, kiä… -
Võromaa tuulõõhk moodukunstnigu luudun
Keväjä tull’ teedüs, et Eesti kõgõ himostõdumba mooduavvohinna Kuldnõgla üts nominent om Võromaa juuriga PUNGITSA TRIINU. Üts… -
Priinime lugu: Absalon
Säändsel kujul nigu päälkirän kand seod nimme 20 inemist Eestin. Rohkõmb om nimekuiu Apsolon (44). Osa Apsolonõ om Vanan-Antslan pantu nime suguvõsast, a osa hoobis Vinnemaalt, selle et ka sääl tulõ ette nimme Apsolon. Olõ-i teedä, et näütüses Nõvvukogu filminäütlejä Andrei Apsolon, kiä sündü 1908. aastagal… -
Vana koolimaja man om aig saisma jäänü
Seo keväjä olli kõik koolimaja latsist tühä. Seo pilt näütäs häste, määne olõs elo sis, ku ütski… -
Moodudisainer Katre kaes tulõvikku
Worthi Katre (35) om Võromaalt peri moodudisainer, rõividõ kavandaja ja tekstiilitehnoluug, kiä pidä uman tüün ja loomingun võimaligult… -
Priinime lugu: Otsus
Seod nimme kand Eestin 146 inemist. 1809. aastagal Kanepi kihlkunnan panti sääne perekunnanimi Vana-Piigandi mõisa Keebi Jaagu perrele ja Heisri (Vahtsõ-Piigandi) mõisa Lauri Juhani läsäle ja latsilõ. Perräkaeminõ näüdäs’, et Lauri Juhan oll’ Keebi Jaagu kõgõ vanõmb poig, kiä oll’ Laurilõ väümehes lännü.
Tõisin katõn paigan panti… -
Pedäge nõu arsti vai aptiikriga…
Nii üldäs ega rohureklaami lõpul, mea telekast vai raadiost ette loedas. Ja ku mõnõ tableti vai salvi ostat, sis om sääl karbikõsõn maailma suur tükk papõrd, konh mitman keelen kirjan, ku pall’u võit võtta, mis või juhtuda, ku võtat, ja et salvi ei… -
Näütlejä ja tüümiis Troll’a Agu
Seo lugu om Troll’a Agust, näütlejäst ja ehitäjäst, kinkalõ miildüs maal ellä. Seo kuu lõpun saava tiatrihuvilidsõ Agut… -
Priinime lugu: Vaab
Seol nimel om Eestin 157 kandjat ja tegünemise kotussit om neli. Vahtsõ-Nursi mõisa Simmuli külän Kahrila järve veeren sai Simula Jüri poja Eeverti pere ja koolnu poja Kaarli poig Piitre (ni Piitre imä Kade) priinime Waab. Säält läts’ nimi lakja, edimält näütüses Sõmmõrpalu ja Kärgula, vähä ildamba… -
Setomaal jaanitulõl. Ja tsipakõsõ jaanipääväkombist
Seto omma maru kavala: nä pidävä jaanipäivä kats kõrda. Kõgõpäält vahtsõ kallendri perrä ja sis katõ nädäli peräst viil otsa uma «vana jaanipäävä» kah.
Ma käve Setomaal jaanitulõl, seokõrd Verskan. Tuld tetti sanatooriumi-tagodsõ viiviirse platsi pääl.
Ku muial Eestin jo sattõ… -
Oopõritenor Mehkamaalt
Rahvusoopõri Estonia tenor Tiitsi Mehis om peri Mehkamaalt. 33aastanõ laulja om joba saanu uma tüü iist parasjago tunnustust, a luut, et… -
Priinime lugu: Piho ja Pihu
Nimel Piho om täämbädsen Eestin 342 kandjat, Pihu – 197 kandjat. Priinimes pandmisõ kotussit om 17, noist säidse Võrumaal, viis Lõuna-Tartumaal ja üts Mulgimaal. Vana kiräviie riigli perrä tull’ kirota Pihho.
1809. aastagal Kanepi kihlkunnan panti Pihho Kaagrimõisa Roiu talun. Sõmmõrpalun Järvere mõisa Alakülä Piho talun… -
Egaütel uma mudsu, grupijuhilda
Jaanipäiv om tulõkil ja olkõ külh, et aig om sääne nigu om, et ütest kruusist hulganõ ei juvva ja üte varda otsast vast lihagi ei süvvä, kõnõldas raadiost õks tuu selge grupijuhi valimisest, kelh ainumalt aru pään om, ku suurõs pidus lätt. Tuu ega-aastadse…