Elo

  • Kõrralik lillipunt Kauksi Ülle käest uma maa häitsmist ja kasvõst

    Kõrralik lillipunt Kauksi Ülle käest uma maa häitsmist ja kasvõst

    Kauksi Ülle «SETO IKEBAANA»
    Toimõndanu Palmi Silvi, kujondanu Lööperi Priit
    Kaasõmaali tennü Riitsaarõ…
  • Pidokõrraldaja kardina takast

    Pidokõrraldaja kardina takast

    Puru Asta om Põlgastõ ja Erästvere kandin tunnõt kultuurikõrraldaja. Perämädse aastaga om Kanepi valla avvokodanik Asta pidänü pensionipõlvõ, a…
  • Priinime lugu: Mekk

    Seod nimme kand Eestin 87 inemist. Näil kõikil või olla (hindä vai abieluga nimeandja) ütine edevanõmb Eevert, a kimmäs tuu kah olõ ei, selle et Meck om ka saksa perekunnanimi. Nime eesti talupoigõlõ pandmisõ kotussit om kolm.
    Arula mõisan Otõmpää kihlkunnan panti koolnu Äpsi Juhani vaesõstlatsõst pojalõ, tõistõ…
  • Varõssõ põllumeheuhkus

    Järg Pulga Jaani mõtõlusõlõ «Egäpääväne taluelu» 20. lehekuu Uman Lehen.
    Ma es saaki aru, mia mullõ tuu varõssa man nii väega silmä nakas’. Tükk aigu targudi, sis tull’ suuhtõ üts sõna: põllumiis.
    Sinnä om vast uma kolmkümmend aastat tagasi, kui ma käsitsi villä külvi ja hobõsõga…
  • Kümme kleiti. 10. kleit

    Kümme kleiti. 10. kleit

    Pääle ütsändä kleidi ei olõ ma hindäle inämb üttegi ostnu. Tuugipoolõst om mul kapin üts must rohiliidsi litridega kleit, mille ma…
  • Lehekuu lõpu huvisõit Eestimaa põnõvit paiku pite

    Lehekuu lõpu huvisõit Eestimaa põnõvit paiku pite

    Käve lehekuu eelviimätsel puulpääväl reisibürooga Eestimaad pite huvisõidul.
    Seokõrd alostimi Põh’a-Villändimaal ilosa Navesti jõõ veeren olõvast…
  • Latsiaian peetäs potipõldu

    Latsiaian peetäs potipõldu

    Mitmõl puul latsiaidun pandas keväjä potti mõni aiavili. Niimuudu saava latsõ oppi, kuis söögikraam kasus, ja tuuga om näil ka…
  • Priinime lugu: Meho

    Seo nimi tegüsi edimält katõn kotussõn, a kujul Meho jäi perrä õnnõ üten, Võrumaalt peri suguvõsan. Nimel om parla Eestin 35 kandjat.
    Vana-Roosa mõisan oll’ Mustajõõ veeren Alakülä ja mäelpuul ka Mäekülä talurühm. Tuu om parla ammõtlikult Matsi külä osa, kõnnõkeelen ka Naadi külä, vana ussaia kottal om…
  • Kümme kleiti. 9. kleit

    Kümme kleiti. 9. kleit

    Uma mälehtüstväärt säitsmendä, rohilidsõ krimpleenkleidi osti Tartost Narvamäelt valmisrõividõ poodist. Olli sis viil nii peenükene, et võisõ lubada hindäle keskeltlõikõga ja…
  • Nelä kooli latsõ avasti võrokiilse matkamängu abiga Piusat

    Nelä kooli latsõ avasti võrokiilse matkamängu abiga Piusat

    6. lehekuu pääväl tundsõ Võromaa nelä kooli esindüse rõõmu Piusa luudusõst, ku pei…
  • Musta-toonõkurõ pesäkaamõra

    Musta-toonõkurõ pesäkaamõra

    Karula rahvusparki musta-toonõkurõ pesä mano omma Kotkaklubi inemise üles säädnü kaamõra ja säält kandas kõik aig õkvapilti internetti üle.…
  • Priinime lugu: Hoop

    Taad nimme kand täämbädsen Eestin 70 inemist. Tegüsi taa päämidselt nellän kotussõn.
    Joba 1809. aastagal pand’ Kanepi opõtaja Roth nime Hoop Jõksi mõisa Palava Hansi Piitre perrele. Üts poig Jaan oll’ tuudaigu umaette Hirsnikko-Kubja ehk Kubija talun, a nimi jäi püsümä iks Palaval, tuun paigan, midä 20. aastasaal…
  • Kümme kleiti. 8. kleit

    Kümme kleiti. 8. kleit

    Perämädse luu lõpõtusõs osti ma nii üteldä katsanda kleidi. Ilosa helelilla, õrnõhulidsõst siidist.
    Kaiõ kleiti mitu aastaiga ja unisti taad kanda,…
  • Tsirkõ puul külän

    Om jo selge, et ku maakotun kõik aig ei elä ja sääl külmäl aol peris harvuisi käüt, sis olõt tsirkõ meelest, kiä sääl hennest sisse omma säädinü, naide kotun küläline. Päälegi sääne, kiä talvõl nailõ süvvä üten tuu ja lämmäl aol hennest nii ülhen pedä, et…
  • Žiguli om moodumassin

    Žiguli om moodumassin

    Ku mõnõ ao iist sõitsõva Vinne massina Žiguliga päämidselt vanõmba inemise, sis no trehvät Žiguli roolin kõrrast inämb nuuri. Ku viil…
  • Priinime lugu: Maa ja Maat

    Täämbä om Maa päiv, sääne päiv, ku üle ilma märgitäs, kuis mi plannõt inemiisi ahnusõlõ ja asutuutmisõlõ vasta pidä ja midä ette võtta. No om õkva paras kaia, kost tulõ perekunnanimi Maa, minkal om Eestin 19 kandjat. Veidü – kumbagi alla kuvvõ – om ka…
  • Esimuudu. Kilk

    Kui ma viil väiku lats olli, sis tihtipääle laul’ meil ahu takan kilk. Ma tahtsõ tedä hirmsalõ nätä ja hiilse ligembäle. Sai vaivalt ahu ussõni, ku kilk vaiki jäi. Vanaimä ütel’, et häste tassa piat minemä, nii et sammõ kuulda ei olõ. Võti sis salaja rõivakapist imä vahtsõ…
  • Kümme kleiti. 7. kleit

    Kümme kleiti. 7. kleit

    Uma mälehtüstväärt säitsmendä, rohilidsõ krimpleenkleidi osti Tartost Narvamäelt valmisrõividõ poodist. Olli sis viil nii peenükene, et võisõ lubada hindäle keskeltlõikõga ja…
  • Puuviländüse kuulmeistre

    Puuviländüse kuulmeistre

    Tunnõtut aiandusõoppajat Kivistiku Jaani omma opilasõ nimmanu oppajas suurõ tähega. Jaan esi jääs tuu kotussõ pääl tasaligus, nimmas hinnäst innekõkkõ…
  • Priinime lugu: Kaaver

    Seod nimme kand täämbädsen Eestin 86 inemist. 27 inemisel om sama nimi vanan kiräviien Kaver. Nimi tegüsi katõn kotussõn. Rannu mõisan Tartumaal panti Kawer Savi külä Kaavre talu perrä. Kaawre Hans oll’ olnu esäs kolmõlõ pojalõ, kiä nime edesi vei, a keriguraamatun omma kirän ka Kaavre…
  • Kümme kleiti. 6. kleit

    Kümme kleiti. 6. kleit

    Kuvvõnda kleidi ummõl’ mullõ Tarton naabrinaanõ Meeri ja tuu oll’ mul viil ildaaigu alalõ. Olli kleidi umblõmisõ aigu nuur ja siuhkõ.…
  • Kultuuriministri Võromaalt

    Kultuuriministri Võromaalt

    Parhillanõ kultuuriministri OTI ANNELI om Võromaal tunnõt inemine. Nii ei päse tä ka seod intervjuud andma tullõn poodi iin aigu…
  • Priinime lugu: Kapsta ja Kapstas

    Kapstmaarjapääväl om hää üle kaia, kuis om kapstidõga mi priinimmin. Nimme Kapsta kand Eestin 55 inemist ja nimme Kapstas 23 inemist. Nimega Kapsta om nii, et XIX aastagasaal om taa tegünü päämidselt nellän paigan. 1826. aasta hingelugõmisõ algkuju omma: Luunja mõisan Tartu küle all…
  • Varstu, 5. jago. Taandarõngufond

    Ütspäiv ma kuuli raadiost, et Gaute Kivistik om asutanu taandarõngufondi. Varstul olõsi säält fondist kah ütte-tõist saia. Umaosalus om siin kõva, nii et riigi puult olõsi vaia viil villäsaake taandarõngus mõnikümmend tuhat (tagasihoidlik arvõstus) poetada. Euroopa Liidu plaan jo om, et villä tootmist tulõ…
UMA Leht