Elo

  • Priinime lugu: Hoop

    Taad nimme kand täämbädsen Eestin 70 inemist. Tegüsi taa päämidselt nellän kotussõn.
    Joba 1809. aastagal pand’ Kanepi opõtaja Roth nime Hoop Jõksi mõisa Palava Hansi Piitre perrele. Üts poig Jaan oll’ tuudaigu umaette Hirsnikko-Kubja ehk Kubija talun, a nimi jäi püsümä iks Palaval, tuun paigan, midä 20. aastasaal…
  • Kümme kleiti. 8. kleit

    Kümme kleiti. 8. kleit

    Perämädse luu lõpõtusõs osti ma nii üteldä katsanda kleidi. Ilosa helelilla, õrnõhulidsõst siidist.
    Kaiõ kleiti mitu aastaiga ja unisti taad kanda,…
  • Tsirkõ puul külän

    Om jo selge, et ku maakotun kõik aig ei elä ja sääl külmäl aol peris harvuisi käüt, sis olõt tsirkõ meelest, kiä sääl hennest sisse omma säädinü, naide kotun küläline. Päälegi sääne, kiä talvõl nailõ süvvä üten tuu ja lämmäl aol hennest nii ülhen pedä, et…
  • Žiguli om moodumassin

    Žiguli om moodumassin

    Ku mõnõ ao iist sõitsõva Vinne massina Žiguliga päämidselt vanõmba inemise, sis no trehvät Žiguli roolin kõrrast inämb nuuri. Ku viil…
  • Priinime lugu: Maa ja Maat

    Täämbä om Maa päiv, sääne päiv, ku üle ilma märgitäs, kuis mi plannõt inemiisi ahnusõlõ ja asutuutmisõlõ vasta pidä ja midä ette võtta. No om õkva paras kaia, kost tulõ perekunnanimi Maa, minkal om Eestin 19 kandjat. Veidü – kumbagi alla kuvvõ – om ka…
  • Esimuudu. Kilk

    Kui ma viil väiku lats olli, sis tihtipääle laul’ meil ahu takan kilk. Ma tahtsõ tedä hirmsalõ nätä ja hiilse ligembäle. Sai vaivalt ahu ussõni, ku kilk vaiki jäi. Vanaimä ütel’, et häste tassa piat minemä, nii et sammõ kuulda ei olõ. Võti sis salaja rõivakapist imä vahtsõ…
  • Kümme kleiti. 7. kleit

    Kümme kleiti. 7. kleit

    Uma mälehtüstväärt säitsmendä, rohilidsõ krimpleenkleidi osti Tartost Narvamäelt valmisrõividõ poodist. Olli sis viil nii peenükene, et võisõ lubada hindäle keskeltlõikõga ja…
  • Puuviländüse kuulmeistre

    Puuviländüse kuulmeistre

    Tunnõtut aiandusõoppajat Kivistiku Jaani omma opilasõ nimmanu oppajas suurõ tähega. Jaan esi jääs tuu kotussõ pääl tasaligus, nimmas hinnäst innekõkkõ…
  • Priinime lugu: Kaaver

    Seod nimme kand täämbädsen Eestin 86 inemist. 27 inemisel om sama nimi vanan kiräviien Kaver. Nimi tegüsi katõn kotussõn. Rannu mõisan Tartumaal panti Kawer Savi külä Kaavre talu perrä. Kaawre Hans oll’ olnu esäs kolmõlõ pojalõ, kiä nime edesi vei, a keriguraamatun omma kirän ka Kaavre…
  • Kümme kleiti. 6. kleit

    Kümme kleiti. 6. kleit

    Kuvvõnda kleidi ummõl’ mullõ Tarton naabrinaanõ Meeri ja tuu oll’ mul viil ildaaigu alalõ. Olli kleidi umblõmisõ aigu nuur ja siuhkõ.…
  • Kultuuriministri Võromaalt

    Kultuuriministri Võromaalt

    Parhillanõ kultuuriministri OTI ANNELI om Võromaal tunnõt inemine. Nii ei päse tä ka seod intervjuud andma tullõn poodi iin aigu…
  • Priinime lugu: Kapsta ja Kapstas

    Kapstmaarjapääväl om hää üle kaia, kuis om kapstidõga mi priinimmin. Nimme Kapsta kand Eestin 55 inemist ja nimme Kapstas 23 inemist. Nimega Kapsta om nii, et XIX aastagasaal om taa tegünü päämidselt nellän paigan. 1826. aasta hingelugõmisõ algkuju omma: Luunja mõisan Tartu küle all…
  • Varstu, 5. jago. Taandarõngufond

    Ütspäiv ma kuuli raadiost, et Gaute Kivistik om asutanu taandarõngufondi. Varstul olõsi säält fondist kah ütte-tõist saia. Umaosalus om siin kõva, nii et riigi puult olõsi vaia viil villäsaake taandarõngus mõnikümmend tuhat (tagasihoidlik arvõstus) poetada. Euroopa Liidu plaan jo om, et villä tootmist tulõ…
  • Kümme kleiti. 5. kleit

    Kümme kleiti. 5. kleit

    Viiendäst kleidist ei tahassi ma sukugi kõnõlda.
    Seo oll’ üleni piinüst valgõst helkäjäst pitsist ja väega eriline. Käsilde tettü ja piaaigu maani.…
  • Imäläte võtt umma kujjo tagasi

    Imäläte võtt umma kujjo tagasi

    Väikust Taivaskuast juusk vällä külmä ja selge viiga Imäläte. Tuu om Taivaskua kõgõ suurõmb läte ja rahvas pidä tuud…
  • Priinime lugu: Kassin

    Seol nimel om parla Eestin 28 kandjat. Eesti kiräkeelen sama tähendüsega nimel Kasin om 21 kandjat. Pandmisõ aigu kirutõdi egäl puul vanan kiräviien Kassin, õnnõ et võro keelen loeti taad vällä Kassin, (kelle uma?) Kasina, Saarõmaal loeti Kasin, (kelle uma?) Kasina. Priinime pandmisõ kotussit oll’ neli.
    1809.…
  • Varstu, 4. jago. Kolm sakslast

    Muidu omma Varstu inemise kõgõ vahtsõga ütenminejä. Kaivust (kel om) inämb vett ei juvva, ostõtas poodist pudeliga. Pudelit om uhkõ üten kanda ja näpu vahel kõlguta. Ma mõtlõ, sääl om vast midägi seksuaalsõt, järelikult moodnõ. Suvõl süvväs arbuusi, tuu käü vii ette. Ubina pantas…
  • Kümme kleiti. 4. kleit

    Kümme kleiti. 4. kleit

    Neländä kleidi osti ma esi uma edimädse palga iist. Käve sis koolin ja nädälivaihtuisil olli haiglan sanitar. Poolõ kotusõga tüütämise iist…
  • Kuulsa internetikokk Arvo

    Kuulsa internetikokk Arvo

    Internetikokk Kassini Arvo oppas ummin söögivideodõn küländ harilikkõ süüke. Perämädse säitsme aastaga om 77 aastat vana Arvo kor’anu hindäle hulga…
  • Priinime lugu: Kund ja Kond

    Nimel Kund om Eestin 101 kandjat, nimel Kond 138 kandjat. Naa nime tegüsi eri kotussin. Vahtsõliinan panti Kund 1820. aastagal Hellekunnu küläst peri suguvõsalõ, kinka ütidses edevanõmbas oll’ XVIII aastasaal elänü vanaesä Hellekunnu Pet’o (Petto). Tan om priinimi lühendüs külänimest. Mõni aastak ildamb panti Kund…
  • Varstu, 3. jago. Nuhe om lahtunu

    Vanast elli Varstun egasugutsiid meistrimehi: oll’ kängsepp, rätsep, naisil viil umaette kleidiumblõja (vai mitu). Puusärgimeistre oll’ kah uma. Tollõl olli kõigi küläinemiste pikkusõ ja paksusõ teedä ja mõnõ jaos joba lauaki tarõ pääl kuiuman, kõik ilusa sirgõ ja ossamulkõlda. Miist hinnäst kutsuti Puruvanas. Varstun…
  • Kümme kleiti, 3. Lõpukleit

    Kümme kleiti, 3. Lõpukleit

    Valgõ, pehme sünteetika ja mini – nigu tõisilgi koolilõpõtõjil.
    Lõpupidost um miilde jäänü üts miildüjä ja tõnõ mittemiildüjä asi. Võti…
  • Luulõtajahengega Türksoni Siina

    Luulõtajahengega Türksoni Siina

    Taa lugu om TÜRKSONI SINAIDAST, kedä sugulasõ ja tutva kutsva iks Siina nimega. Umma 80 aasta juubõlit pidi tä…
  • Priinime lugu: Labi

    Seod nimme kand Eestin 55 inemist. Vähämb ku kuvvõl om vanan kiräviien nimi Labbi. Võromaal panti seo nimi kolmõn kotussõn. 1820. aastagal Vahtsõliina mõisan sai priinime Labbi Pältri külä Auguri talu rahvas. Üte vele poig kuuli är, tõsõ poig Hint võeti küll nekrutis, a inne oll’ sündünü…
UMA Leht