Elo

  • Selge jutt lihapurgi pääl

    Selge jutt lihapurgi pääl

    Siidrimõisa Lihaküük and uma lihapurgi pääl kinäste võro keelen teedä, midä purgist löüdä võit ja midä tuu süüjä jaos tähendäs.
  • Midä tuu miis opas’?

    Midä tuu miis opas’?

    Ma olli minevaastagadsõ jutuvõistlusõ žüriin, kon hinnati ka oppajajuttõ. No tulõ vahtsõnõ võigõlus pääle, ma kõnõlõ inne är ütest umast oppajast.
    Keskkooli…
  • Priinime lugu: Tagel

    Seol nimel om Eestin 133 kandjat. Lisas om kümme inemist vanna muudu kirotõdu nimega Taggel. Nimi sündü päämidselt katõn kotussõn.
    1809 pand’ Kanepi opõtaja Roth taa Hurmi mõisa ütele suguvõsalõ. Solillo Jürry, kiä elli tuu ao kottalõ väega pikält, umbõs 1712–1800, oll’ nime saajidõ esä ja vanaesä.…
  • Sulbi külätiatri pidäsi 15. sünnüpäivä

    Sulbi külätiatri pidäsi 15. sünnüpäivä

    Mõnõ nädäli iist pidäsi Sulbi külätiatri umma 15. sünnüpäivä. Uurimi juhendaja SAAMO AIRIKA käest, midä külätiatri…
  • Mõtsa seest tulõ hää hõnguga valgus

    Mõtsa seest tulõ hää hõnguga valgus

    Om aig, ku välän om maru pümme, tuuperäst läts’ Uma Leht valgust otsma, ja löüdsegi tuud riiulidõ…
  • Priinime lugu: Lang

    Seod nimme kand Eestin 461 inemist. Nimi panti 20 mõisan Liivimaa ja 8 mõisan Eestimaa kubõrmangun. Nimel Lang oll’ ka varahampa kandjit, näütüses Viljandi liinakodanikkõ, selle et saksa keelen tähendäs taa nimi jo lihtsalõ ’pikk’. Tõnõ priinimi, midä saksa keele sõna perrä panti, oll’ Lange ’pikk’, minkal…
  • Tõisi ja hindä unistusõ

    Tõisi ja hindä unistusõ

    ARVUSTUS. Vahtsõn tähtraamatun om ütsjagu nuuri ja ka mõni tsipa vanõmb võrukõnõ unistanu, mia võinu olla Võrumaal aastal 2030. Noorõ…
  • Terävä meele ja keelega Kõivupuu Marju

    Terävä meele ja keelega Kõivupuu Marju

    JUUBÕLIINTERVJUU. Küsümüisile vastas tunnõt võrokõnõ Kõivupuu Marju, kiä tähist’ minevä nätäl umma 60. sünnüpäivä.
    Kes Sa olõt, Marju?
    Olõ…
  • Priinime lugu: Kaarna

    Seod nimme kand Eestin 163 inemist. 12 inemisel om sama nimi vanan kiräviien Karna. Nii üldä olõ-i peris täpsä, selle et ka vanan kiräviien tull’ kirota Kaarna (kinnidsen silbin pikk -a katõ tähega), a mõni mõisakirotaja kirot’ iks Karna.
    Panti taad nimme õnnõ Tartu-, Mulgi ja Võromaal.…
  • Mi edevanõmbidõ hingi kujotaja märdi- ja katrisandi käävä ümbre hingikuul

    Märdikuu tuu sandin(sandis)-käümise. Ammudsõl aol käve märdikuu alostusõn hingesandi, sis märdi-, sis katrisandi. Joulukuul käve kah ümbre maskõga tegeläse, kiä andõ es küsü, a küläliidsile jo õks pakutas ütte-tõist. Ku taa võõralõ anni andminõ…
  • Ülestähendüisi «ärjäänüst» laadust

    Ülestähendüisi «ärjäänüst» laadust

    Timahava es kosta Lindora laadun tümpsumuusikat. Inemise laadu pääl olli rõõmsa ja ütlivä, et sääne taa Lindora…
  • Võrokõsõ välläkutsõ

    Võrokõsõ välläkutsõ

    Kae tast mängu «Võrokõsõ välläkutsõ»: https://bingo.visitvoru.ee/vallakutso
  • Priinime lugu: Pant

    Seod nimme kand Eestin 144 inemist. Tulõ taa päämidselt kolmõst kotussõst: Aru mõisast Nõo kihlkunnan, Õisu mõisast Paistu kihlkunnan ja Vahtsõliina mõisast. Ka Polli ja Riidaja priinimme Paut on võlssi kirotamisõga ümbre tett kujulõ Pant, a olõ-i teedä, kas niimuudu muudõt nimi jäi pidämä. Eestistämisel võti vahtsõ…
  • Umavaihõlinõ jutuajaminõ Aapoga

    Umavaihõlinõ jutuajaminõ Aapoga

    Seo jutt om kõnõld Ilvesse Aapoga mõni päiv inne timä 50aastadsõs saamist. Juttu aimi Räpinäl Võhandu veeren. Paigan, midä…
  • Priinime lugu: Truija

    Nimel om parhilla Eestin 116 kandjat. Vähä tõistõ ehk seoilmaaigsõ eesti keele reegli perrä kirotõdul nimekujul Truia om katõssa kandjat. Seo nimi panti õnnõ Vahtsõliina kihlkunnan ja ildamb ka Setomaal.
    1820. aastagal om opõtaja Masing vahtsõhe personaalraamatuhe kandnu Tammõ külä Sae talu ammu koolnu popsi Kersna ja…
  • Lõunaeestläse Põh’a-Eestin huvisõidul

    Kävemi tüüseldsiliidsiga süküskuun Võro reisibürooga Põh’a-Eestin huvisõidul.
    Kõgõpäält lätsimi Kumna mõisat kaema. Mõisa tetti 1627. aastagal. Ega sääl midägi väega uhkõt kaia es olõ, a maja iin kasviva kül ilosa mitmõvärvilidse roosipuhmu.
    Edesi sõidimi Keila-Joalõ. Vot sääl oll’ joba uhkõ loss. 1827. aastal saiõ…
  • Väiku Hellero veerändsaa-kogomik

    Väiku Hellero veerändsaa-kogomik

    Regilauluansambli Väiku Hellero (Väike Hellero) avald’ üten Eesti kirändüsmuusõumiga veebikogomigu «Regilaulu lugu», miä kõnõlõs eesti regilaulu kujonõmisõst ja muutumisõst…
  • Priinime lugu: Kasak

    Seod nimme kand Eestin 316 inemist, lisas om 16 inemisel nimekuju Kassak. Priinimmi pandmisõ aigu panti taad õnnõ Liivimaal, kokku 28 mõisan, noist neli Pärnumaal, kümme Villändimaal, ütessä Tartumaal ja viis Võromaal. Edimäne kirjapandminõ oll’ kas reegli perrä vana kiräviie Kassak vai sõs algusõst pääle Kasak,…
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE. Leevänätäl Karilatsi vabaõhumuusõumin 5.–9. rehekuul

    PÄÄHÄMÄÄRMINE. Leevänätäl Karilatsi vabaõhumuusõumin 5.–9. rehekuul

    Oktoobri om rehekuu teedäki tuuperäst, et vanastõ olli õkva sis…
  • Heibergi ja Contra päiv Urvastõn

    Heibergi ja Contra päiv Urvastõn

    10. süküskuu 2020. Urvastõ kandin kõnõldas luulõtajast Heibergi Mariest, tetäs väiku matk Heibergi sünnütarõ paiga pääle ja täämbädse ao…
  • Priinime lugu: Kinna

    Seod nimme kand Eestin 30 inemist. Kõiki näide nimi om peri Järvere Alaküläst Piho talust, kon seo nime saiva Piho Mihkli uma perrega ja tuus aos jo kadunu Piho Piitre poig Piitre uma perrega. Taasama puja Piitre man om keriguraamatun ka märküs, et ristmise kirju perrä…
  • Sabbe mälehtüspäiv Paidra küläh

    Sabbe mälehtüspäiv Paidra küläh

    2006. aastagast pääle om meil küläh traditsioonis saanu kokkosaaminõ 20. põimukuul. Piämi meeleh uma külä kangõlast, kellest om…
  • Riitsaarõ Laine kompvegipaprist huss

    Riitsaarõ Laine kompvegipaprist huss

    Riitsaarõ Laine om teküs pensionär: tä lüü üten lauluansamblin, käü pensionäre üritüisi pite, korjas ravihainu ja tege käsitüüd.…
  • Priinime lugu: September

    Seod nimme kand Eestin 20 inemist. Panti taa katõn kotussõn, Mooste mõisan Võromaal ja Kose-Uuemõisan Harjumaal. Moosten oll’ nime valijas arvada Põlva opõtaja Schwartz, kiä pandsõ taa Kauksi külä Sepä (Seppa) Jakobi Tuuma perrele. Hingerevisjoni perrä oll’ Toomas Hindriku poig. Nigu nätä, oll’ nime alussõs häste…
UMA Leht