Elo
-
Luudusvärvega tettüide pilte näütüs ja minitüütarõ Rõugõn
15. radokuul tetti Rõugõ rahvamajan vallalõ tekstiilikunstnik Solmanni Janika näütüs «Loodushing». Näütüsel… -
Pildikeisi Vahtsõliina koolielost
Oppa tõist aastakka Vahtsõliina kooli viimädse klassi latsilõ võro kirändüst. Egä tõsõpäiv kats tunni ja sis padavai Võrolõ tagasi.… -
Priinime lugu: Keir
Seod nimme kand Eestin 41 inemist. Pandmisõ kotussit om neli, naist kolm Võrumaal ja üts Sangastõn.
Täämbädsel pääväl kõgõ suurõmb suguvõsa om peri Vahtsõliinast Tsiistri kandi Kõo küläst. Sääl panti 1820. aastagal Keir katõ velle, Kõo Jaani ja Kõo Jurga (Jurka) perrätulõjilõ. Suguvõsauurja omma tagasi päsnü näide esä… -
Imä lugu
11. Kolmõlõ latsõlõ kodu ehitämän
Edesi läts’, nigu tä läts’. Riik pidi avitama majja edesi ehitä, a mis sääl riigilgi oll’ avita. Niipall’u kül, et ehitämise matõrjal anti kõik ilma, ja pikäaolainu anti kah. A tüümiihi es saa kostkilt.
Ku esä sügüse tapõti, sõs tuu talv oll’ Siidorovi Jaan uma velle… -
Kündlepäävä ummamuudu nõgõsõsupp
Mine siinde ja levvä kraaviperve päält ilusid nuuri nõgõssid. Keedä liim tsiakoodist. Leeme sisse kiimä kardoka, põrkna ja… -
Riikligu tunnustusõga leeväkitjä
Timahavatsõn presidendi käest tiinidemärgi saajidõ nimekirän om Räpinä miis Kaldmäe Uno (69), kedä või kimmäle nimmada Eesti kõgõ… -
Priinime lugu: Kõiv ja Keiv
Nimme Kõiv kand Eestin 1217 inemist. Taa om häste harilik nimi, leviku edetabõlin 40. kotussõ pääl. Seoga om Kõiv puhtalt lõunaeestikeelitsist nimmist kõgõ levinümb. Lõhmus 1375 kandjaga om kül tabõlin iinpuul, a Lõhmust panti nimes ka Saarõmaal ja muial Põh’a-Eestin.
Nimest Kõiv om ka vannamuudu varjants… -
Imä lugu
10. Esä pandas puulvägüsi ammõtilõ
Ku sakslasõ lännü olli, taheti esä Vinne sõaväkke võtta. Meil oll’ kõik är palanu, esäle anti sõs võimalus, et jääs siiä, ku nakkas valla täitevkomitee asõesimehes. No esä arvas’ kah, et mine nüüd sõtta kolmõ väiku latsõ mant. . . . Nii tä sõs puulvägüsi tuu ammõdi vasta… -
Vanul asjul om ummamuudu hing
Vana aasta lõpul istõ liinan kedägi uutõn pikembät aigu üten lõpmada kenän kohvikun. Ja jäi silmä, et laud ei olõ… -
Haani kuul tege kogokunnatunnõ
Haani koolin (juriidilidsõlt Rõugõ põhikooli Haani opipaigan) peetäs seo opiaasta alostusõst kogokunnatunnõ. Tuu tähendäs, et kõrra vai kats kuun… -
Priinime lugu: Malin, Maling ja Malling
Tan om tegemist vähämbält kolmõst eri keelest peri nimmiga. Nakkami pääle nimega Malin, minkal om 23 kandjat. Täämbä om ka Tartu kunstnigu Malina Ilmari 101. sünnüaastapäiv. Timä suguvõsa nimi panti vanan kiräviien algkujul Mallin Võisiku mõisa Odiste külän Kolga-Jaanin. Malina talu om Odisten… -
Imä lugu
9. Vanaesä ja vanaimä matussõ
sälgä tõmmatu, tä sai kuulõst surma. Peräst löüdsemi, et sõduri olli tä sinnäsamma matnu. Müts oll’ toki otsa pantu, tuu järgi saimi teedä.
A mamma sai sinnä lõhmussidõ ala, sinnä es tulõ kuulõ ega kiltõ. Ku pommitamisõl vaheaig tull’, sõs juusksõ Ööbikuorgu ja orgu piten Jänese… -
Horoskuup 2025. aastagas
Tävveste tundmalda tähetark Toomsaarõ Elspet om katõlõtõistkümnele tähemärgile 2025. aastagas vällä valinu pasva võrokeelidse laulu ja paotas tsipakõsõ ust, midä aastak tuvva või.
Oinas 21.03.–20.04.
Su aastast kõnõlas laul «Ma istu ja istu ja är ei lää». Oina miil ni tegoviis tüküs kõgõlõ vahtsõlõ vai tõistsugumadsõlõ sõrgu vasta… -
Priinime lugu: Käis ja Käiss
Nimme Käis kand Eestin 137 inemist, nimme Käiss 14 inemist. Nime peritollu om uurnu Kiristaja Arvis, ma olõ tuud uurmist jakanu. Seo nimi sündü päämidselt kolmõn mõisan.
Kõgõ suurõmb suguvõsa sai seo nime Põlva kihlkunna Vana-Koiola mõisa Himmastõ külän, kon tervelt viien Kääso talun panti… -
Imä lugu
8. Latsiga maalõ pagõminõ ja alõvi pommitaminõ
Esäga oll’ joba kõnõldu, et ku midägi om, sõs läämi mi kah Kenderi Karla poolõ. Kraam oll’ mul kõik kohvridõ sisse är pakitu, et ku midägi juhtus, sõs Karla tulõ hobõsõga perrä. Ütli sõs Jaani imäle, et mi läämi Kenderi poolõ är, kül… -
Priinime lugu: Poolakese ja Polakes
Neo omma edimält olnu kats erälde pandmiskotussõga nimme. Nime Poolakese (Eestin 93 kandjat) kottalõ võigi üldä, et taa om tegünü õnnõ Kodavere kihlkunna Kokora mõisan. Vanan kiräviien s-lõpuga nimi Polakes (Eestin 29 kandjat) om inämbäste Põlva kihlkunna Mooste mõisa nimi, a om ka… -
Imä lugu
7. Pagõminõ ja rüänurm
Saksa aigu tegi esä remonditöid ja pilte muiduki kah. Algusõn tedä viil es mobiliseeritä, inne ku nelläkümne nelländä aasta juulin. Periselt tä pidi kül joba pall’u varõmb minemä, a täl oll’ song, läts’ tuuga lõikusõlõ ja sai pikendüst.
Rõugõ koolimajan olliva saksa sõduri ja mi puul magasi… -
Kümme koto. Kümnes kodo
Kaiõ, et Peril om kats kortõrit müügin: katõ ja kolmõ tarõga. Olõs tahtnu katõ tarõga, a tuu ostõti väega ruttu… -
Oodõt laskõsuusakommõntiirjä
Seo nädälivaihtus nakkas pääle 2024.–2025. aasta maailma karikasari laskõsuusatamisõn, edimäne etapp alostas joba 30. märdikuul Soomõn Kontiolahtin. Huviliidsi sohvasportlaisi… -
Priinime lugu: Kelt ja Keldo
Nimel Kelt om Eestin 60 kandjat. Vanan kiräviien varjantsil Keldt om kandjit kümme. Nimi panti nellän kotussõn.
Tartumaal Suurõ-Rõngu mõisan panti seo nimi Raigaste külä Keldu (Keldo) talun. Keriguraamatun kirutõdi edimält Keld, hingelugõmisõn Keldt. Nimi läts õigõ piä edesi Aagrõlõ, kon pruugiti joba kiräpilt Kelt. Väiku-Rõngu… -
Imä lugu
6. Rõugõst sai mi periskodu
1937. aastal sai alõvin rahvamaja valmis. Sinnä oll’ majahoitjat vaia ja kaubõldi meid. Lätsimigi.
Esä tegi kõvastõ pilditüüd edasi. Ku leerilatsõ olliva, sõs tull’ nii üü ku päävä tüüd tetä. Päivä käve leerilatsiga Ööbiguorun ja alõvin ümbre ja pildist’, üüse teimi pildi valmis. Ma mõsksõ ja… -
Kümme koto. Ütsäs kodo
Et mu velenaasõl oll’ Põltsamaa lähkül vaba katõ tarõga kortõr, sis ma lätsigi sinnä. Kõik mu as’a – plaadi, pall’o… -
Käsitüünäütüs «Et õks ihol ja hengel olõsi lämmi!»
Märdikuun saa VanaVõromaa Käsitüü esindüsen kaia esimuuudu välläpanõkit Rosenbergi Dagmari tettüist käsitüüasjust.
Käsikudamisõ… -
Kõrdalännü umakultuuri lõikusnätäl
Võro keele nätäl om timahavatsõs är peetü. Mu meelest läts’ seo nätäl kõrda: võro keelest kõnõldi mitmõl…
