Elo
-
Mehkamaalt Voorõmaalõ küllä
Märtsikuu viimätses puulpääväs olli Mõnistõ rahvamaja soliidsõmban iän laulja ja tandsja, kiä kandva ütist nimme Mehkari, kutsut küllä Voorõmaalõ… -
Latsiraamadumess, midä niisama üskä ei haara
31. urbõkuust kooni 3. mahlakuuni oll’ Itaaliamaal Bolognan riikevahelinõ latsiraamadumess. Tuu om kõgõ vanõmb ja suurõmb… -
Priinime lugu: Tagamets ja Hinterwald
Tiatripäävä puhul võinu kaia priinimme Tagamets. Nimel om Eestin 36 kandjat. Säändsel kujul om nimi tegünü küll 20. aastagasaal, a juurõ omma pikembä.
1921. aastagal Petserimaal Irboska alõvin võtsõ Maapoolõ päält peri nuur miis Osvald Hintervald vahtsõ eestistedü nime Tagamets. Irboskalõ oll’ tä tulnu… -
Filmi «Seatapp» perämäidsi võttit uudistaman
Lätsi uma vana sugulasõ poolõ küllä, selle et timä puul pidi naatama filmivõttit tegemä.
Õdagu tulliki… -
Võro instituut tähüst’ 30. sünnüpäivä
Riidi, 21. urbõkuu pääväl tähüst’ Võro instituut ettekandõpääväga umma 30. sünnüpäivä. Võro Kandlõ kultuurimajja oll’ tõisi… -
Priinime lugu: Tiganik
Seod nimme kand Eestin 84 inemist. Pantu om tä üten kotussõn, Vana-Antsla mõisan, Tiganiku talu perrä. Nime saamisõ aigu nuu saaja inämb Tiganiku talun es elä, a kõgõst kõrdapiten.
Nime sai 1820. aastidõ algusõn õnnõ üts nuur miis Kaarli (1799–1852) uma perrega, timä oll’ tunnõdu Võru kaupmehe… -
Imä lugu
13. Ilusat ellu oll’ õks kah. . . .
Jah, kõgõ parõmb elu oll’ mul õks sõs, ku mehele lätsi. Ku mi esäga üten ellimi kolmtõist aastat. Sõs sai joba sääntse järe pääle, et ostsõmi majagi. Osa jäi kül võlga, a noh. . . .
Ma: Mul om nigu miilde jäänü, et meil oll’ raadio kah vai?
Oll’!… -
Talv tull’ peräkõrd õks enne keväjet kõrras platsi
Üldäs külh, et ilm om üts asi, mille üle ei olõ mõtõt vingu, a… -
Tähelepandmiisi Saksamaa valimiisilt
Mu ku vaihtusopilasõga Ida-Euruupast tahetas tan Saksamaal iks ilmast ja poliitikast kõnõlda. Tiiä-i, mille, a minkagiperäst peetäs minno… -
Priinime lugu: Hämelane ja tõsõ hämäläse
Hummõn peedäs Soomõn Kalevala päivä. Kiruta üte soomõ hõimu – hämäläisi – nimetüsegä köüdetüist priinimmist.
Nimel Hämelane om Eestin 11 kandjat ja seo panti Põlvan Himmastõ külä Hämäläsekolga ütele suguvõsalõ. Vana lisanimi kirutõdi Hämmelesse, priinimi personaalraamatun 1817–1831 Hämmälenne ~ Hämmälänne. Hingelugõminõ 1826… -
Imä lugu
12. Eestimaa kolhoosnik
No kolhoos. . . . Mis tä tull’, nelläkümne katsõndal aastal vai? Vast jah nelläkümne katsõndal. Ma lätsi kolhoosi, Jaan es lää. Timä nakas’ varumisõ pääl tüüle. Mi poolõ säetigi tuu vastavõtupunkt, meil olli suurõ ruumi. A noh, sääl tull’ peräst timäl puudujääk kah ja sõs tä sinnä kaivandustõ läts’ki,… -
Luudusvärvega tettüide pilte näütüs ja minitüütarõ Rõugõn
15. radokuul tetti Rõugõ rahvamajan vallalõ tekstiilikunstnik Solmanni Janika näütüs «Loodushing». Näütüsel… -
Pildikeisi Vahtsõliina koolielost
Oppa tõist aastakka Vahtsõliina kooli viimädse klassi latsilõ võro kirändüst. Egä tõsõpäiv kats tunni ja sis padavai Võrolõ tagasi.… -
Priinime lugu: Keir
Seod nimme kand Eestin 41 inemist. Pandmisõ kotussit om neli, naist kolm Võrumaal ja üts Sangastõn.
Täämbädsel pääväl kõgõ suurõmb suguvõsa om peri Vahtsõliinast Tsiistri kandi Kõo küläst. Sääl panti 1820. aastagal Keir katõ velle, Kõo Jaani ja Kõo Jurga (Jurka) perrätulõjilõ. Suguvõsauurja omma tagasi päsnü näide esä… -
Imä lugu
11. Kolmõlõ latsõlõ kodu ehitämän
Edesi läts’, nigu tä läts’. Riik pidi avitama majja edesi ehitä, a mis sääl riigilgi oll’ avita. Niipall’u kül, et ehitämise matõrjal anti kõik ilma, ja pikäaolainu anti kah. A tüümiihi es saa kostkilt.
Ku esä sügüse tapõti, sõs tuu talv oll’ Siidorovi Jaan uma velle… -
Kündlepäävä ummamuudu nõgõsõsupp
Mine siinde ja levvä kraaviperve päält ilusid nuuri nõgõssid. Keedä liim tsiakoodist. Leeme sisse kiimä kardoka, põrkna ja… -
Riikligu tunnustusõga leeväkitjä
Timahavatsõn presidendi käest tiinidemärgi saajidõ nimekirän om Räpinä miis Kaldmäe Uno (69), kedä või kimmäle nimmada Eesti kõgõ… -
Priinime lugu: Kõiv ja Keiv
Nimme Kõiv kand Eestin 1217 inemist. Taa om häste harilik nimi, leviku edetabõlin 40. kotussõ pääl. Seoga om Kõiv puhtalt lõunaeestikeelitsist nimmist kõgõ levinümb. Lõhmus 1375 kandjaga om kül tabõlin iinpuul, a Lõhmust panti nimes ka Saarõmaal ja muial Põh’a-Eestin.
Nimest Kõiv om ka vannamuudu varjants… -
Imä lugu
10. Esä pandas puulvägüsi ammõtilõ
Ku sakslasõ lännü olli, taheti esä Vinne sõaväkke võtta. Meil oll’ kõik är palanu, esäle anti sõs võimalus, et jääs siiä, ku nakkas valla täitevkomitee asõesimehes. No esä arvas’ kah, et mine nüüd sõtta kolmõ väiku latsõ mant. . . . Nii tä sõs puulvägüsi tuu ammõdi vasta… -
Vanul asjul om ummamuudu hing
Vana aasta lõpul istõ liinan kedägi uutõn pikembät aigu üten lõpmada kenän kohvikun. Ja jäi silmä, et laud ei olõ… -
Haani kuul tege kogokunnatunnõ
Haani koolin (juriidilidsõlt Rõugõ põhikooli Haani opipaigan) peetäs seo opiaasta alostusõst kogokunnatunnõ. Tuu tähendäs, et kõrra vai kats kuun… -
Priinime lugu: Malin, Maling ja Malling
Tan om tegemist vähämbält kolmõst eri keelest peri nimmiga. Nakkami pääle nimega Malin, minkal om 23 kandjat. Täämbä om ka Tartu kunstnigu Malina Ilmari 101. sünnüaastapäiv. Timä suguvõsa nimi panti vanan kiräviien algkujul Mallin Võisiku mõisa Odiste külän Kolga-Jaanin. Malina talu om Odisten… -
Imä lugu
9. Vanaesä ja vanaimä matussõ
sälgä tõmmatu, tä sai kuulõst surma. Peräst löüdsemi, et sõduri olli tä sinnäsamma matnu. Müts oll’ toki otsa pantu, tuu järgi saimi teedä.
A mamma sai sinnä lõhmussidõ ala, sinnä es tulõ kuulõ ega kiltõ. Ku pommitamisõl vaheaig tull’, sõs juusksõ Ööbikuorgu ja orgu piten Jänese… -
Horoskuup 2025. aastagas
Tävveste tundmalda tähetark Toomsaarõ Elspet om katõlõtõistkümnele tähemärgile 2025. aastagas vällä valinu pasva võrokeelidse laulu ja paotas tsipakõsõ ust, midä aastak tuvva või.
Oinas 21.03.–20.04.
Su aastast kõnõlas laul «Ma istu ja istu ja är ei lää». Oina miil ni tegoviis tüküs kõgõlõ vahtsõlõ vai tõistsugumadsõlõ sõrgu vasta…