Elo
-
Priinime lugu: Saag
Seol nimel om Eestin 176 kandjat. Pandmisõ kotussit oll’ 11, noist ütessä Liivimaa kubõrmangun.
Kanepi kihlkunnan 1809. aastagal panti Saag Erästvere mõisa üten Vedelä talun. Vedelä oll’ veskikotus ja sääl pantu nimi võisõ näüdädä tuu pääle, et veskin oll’ muu hulgan saag laudu lõikamisõs. Vanan personaalraamatun 1803–1810 omgi… -
Imä lugu
5. Foto- ja suurõndusäri Tootsen
Võru liinan üürse esä üte kortõri ja nakas’ sääl pilte tegemä. Sõs tä tegi joba plaadi pääle. Esi tä nuu aparaadi kõik meisterd’. Kiirpildiaparaat oll’ timäl kah esi tettü. Tä oll’ Kepnigu man – tuu oll’ üts piltnik liinan – opilanõ olnu. Tuu es olõ… -
Kümme koto. Katsas kodo
Vahtsõ lehest kortõrikuulutuisi ja mullõ naas’ miildümä Peril üts kortõr vanan paneelmajan. Tollõ ostigi är. Es olõ väega kallis kah. Inne… -
Puksingu MarkoTelekas tekk’ kümme kõrda kuulsambas
Võromaa miis Puksingu Marko, kedä inämb tundas Pluuto nimega, oll’ ildaaigu telesaatõn «15 küsimust». Sääl naas’ tä… -
Kooli kokkotulõgi korvpallimäng
19. rehekuu pääväl peeti Võrol Kreutzwaldi kooli kokkotulõkit. Üts ettevõtminõ oll’ tuul pääväl väiku spordivõistlus, kon korvpalliplatsi pääl saiva… -
Priinime lugu: Luks
Hummõn, 18. rehekuu pääväl om luukapäiv. Luukas oll’ üts Jeesukõsõ nelläst tähtsämbäst evangelistist. Täl oll’ ruumlasõ nimi, miä tulõ Rooma hariligust edenimest Lucius. Luciusõ nimme anti poiskõisilõ, kiä olli sündünü pääväaol, tuu om tulõtis sõnast lux ’valgus’.
Ku kaia eesti priinimmi, miä omma Luukast tulnu, sõs üs haruldasõmb… -
Imä lugu
4. Kuramiirmine ja leerin käümine. Jaanipäävä vipõrus
Säälsaman Jänesemõtsan oll’ üts perekund, kellele nä kah sugulasõ olliva. Sääl oll’ rehepesmine, ma lätsi kah sinnä appi. Jaani vanõmba pidivä kah appi rehele tulõma, a Jaan oll’ õkva sõaväest tulnu ja tull’ esi. Sõs saimiki vahtsõst kokku ja sõs läts’ meil jäl… -
Kümme koto. Säitsmes kodo
Leüdsemigi Reolan üte ridamajaboksi, mis meile miildü. Sääl oll’ mitu korrust. Kõgõ korgõmbal oll’ neli väikeist magamistarrõ, vannitarõ vanniga ja… -
Mõnistõ kuul ja latsiaid omma aasta läbi armõdu rikka
Om vääga suur asi, ku latsõlõ kuuli ega latsiaida minek vastamiilt ei olõ.
Mõnistõn… -
Võromaa sannanaasõ Villändi perändüsfestivalil
4.–5. rehekuu pääval peeti Villändi liinan perändüsfestivali. Umakultuuri oll’ näütäma tult egäst Eestimaa nukast ja… -
Mihklipäiv Oinamäel
Timahavvanõ mihklipääva pidämine Paidra küläh Oinamäel trehväs’ peris õigõlõ kuupääväle, 29. süküskuulõ. Päiv külh paistu, a tuulõkõnõ olle tsipa villõ. Kuah… -
Priinime lugu: Mürk
Seol nimel om Eestin 390 kandjat. Nimi panti 14 mõisan Liivimaal ja nellän mõisan Eestimaa kubõrmangun.
Võrumaal panti priinimi Mürk säitsmen mõisan. Kanepi Erästvere Magari külän panti seo joba 1809. aastagal, 1826. aastagas oll’ nimi levinü ka Piigandilõ. Vanan-Antslan (Urvastõ) olli nime saaja Pärsimäe talust. Kaagjärve… -
Imä lugu
3. Tulõvadsõga tutvassaaminõ
Jaani esä oll’ mu imäle sugulanõ, tädipoig. Nä elli Ristemäel, olli sääl koolitiinjä. Jaani esä oll’ viil ka rändkaupmiis. Tä ostsõ nahku ja hobõsõhandu ja harjassid, vasta andsõ niiti ja nõklu ja maiguainit ja egäsugust muud värki. Näil oll’ sääl maad kah. Eläjit muiduki peeti kah.
Mi elli… -
Kümme koto. Kuvvõs kodo
Mino kuvvõs kodo vai nii-üteldä koopõratiivkortõr sai ostõtus perrämassuga Tartohe Pikäle uulitsalõ Anne kanali vasta. Nii et ütest kuurordist tõistõ,… -
Kolm sammu sõasuladsõ jälgi pääl
Kiränik ja julgõolõgispets Koorti Erkki võtt’ 21. süküskuu pääväl huvilidsõ joba kolmandat kõrda handa ja vei bussitävve rahvast… -
Priinime lugu: Toode
Seod nimme kand Eestin 138 inemist. Vanan kiräviien nimme kujuga Tode kand alla kuvvõ inemise. Nimä võiva olla hoobis alguperätse tõsõ nime Toodo (Todo) perijä.
Toode (Tode) pandmisõ kotussit oll’ kolm. Moostõ mõisan panti Toodõ Juhani Jaani ja Piitre perrilõ Tode. Säält mõisast om peri ka… -
Imä lugu
2. Kooliaig
Vana-Roosa koolin
Jäi ütes talvõs Leo poolõ, noil oll’ tütär Linda sündünü ja ma olli latsõhoitja. Säält käve edimäst talvõ koolin kah, oll’ mõni kolm kilomeetrit minnä.
Krabi koolin
Tõnõ aasta lätsi är mamma manu ja naksi Krabi koolin käümä. Koolijuhataja oll’ mu velle suur sõbõr Tsoorust. Sääl olli magamistarõ põrmandu… -
Kümme koto. Viies kodo
Lätsi Tarto vannokotto tüüle ja saiõ säält ammõdikortina Ujula uulitsalõ. Tuu oll’ 20 ruutmiitre suuru küüktarõ. Elli sääl ummi latsiga.
Oll’ pikk… -
Tiatritõvõ põdõja Saamo Airika
Ummi tegemiisi sisse tulõ usku, tetä kõkkõ süäme ja armastusõga ja mitte laskõ hinnäst kriitikast segädä. Niimuudu löüd Sulbi… -
Priinime lugu: Troska
Seo nimel om Eestin 64 kandjat, kõgõ rohkõmb om näid Võru maakunnan. Nimi panti kolmõn kotussõn. Rõugõ kerigumõisan sai nime Troska Troska talu rahvas. Nime saanu perre võisõva olla lelläpoigõ perre vai viil kavvõmbast sugulasõ. Troska talu nimi om peri roodsiaigsõ peremehe edenimest: 1688 Tindi Troska… -
Imä lugu
Mul om väega hää miil, et mul ummõtõgi nii pall’u mutsu oll’, et ütskõrd 1965. aastal, ku Rõugõlõ sünnükodu tulli, reportõrmaki pääle uma imä Tootseni Hilda (1911–1989) jutu võtsõ. Nüüd om hää latsilõ ja latsõlatsilõ kullõlda anda. Paku tükükeisi imä jutust Uma Lehe lugõjilõ kah lukõ.
Tootseni Toivo
1. Nuurusaig
Varanõ latsõpõlv
Umast… -
Kümme koto. Neläs kodo
Mu neläs kodo oll’ Tarton Staadioni uulitsal ülikooli staadioni iin. Tuu oll’ katõkõrdnõ vana puumaja ja mi katõtarõlinõ kortõr oll’ alomadsõ… -
Võrokeeline grafiti
Põimukuu lõpupoolõ ilmu Kärgula bussipiätüse kõlladsõ saina pääle sääne kiri, nigu pildi päält nätä. Luulõtus om kirotõt paksu markõriga ja allkiräs… -
Noorõ muusigu kipõ ja kirriv suvi
Muusik ja oppaja KATTAI KAARI (25) om timahava peris hulga mitmõl puul üles astnu. Kaari tüütäs Võro muusigakoolin,…
