Elo
-
Kogukonnatunnõ om kimmäs!
Arvada, et kõigil aia- ja pendrepedäjeil om viil häste meelen, määne jant tinava keväjelt oll’ külvmise ja istutamisega. Et kas om varra vai jääs ildas. . . . Ja üü olli jälleki külmä ja päivält es olõ kah suurõmb asi. Vehmast, mea ütest tüküst sattõ ja hullustõ uput’,… -
Filmipisiläse külge saanu Viimne Kullar
Tsoorust peri filmimiis VIIMNE KULLAR om valmis saanu dokumentaalfilmi «Torn», kon näüdätäs läbi Haani kandi mehe Kalju… -
Priinime lugu: Leis
Seol nimel om Eestin 333 kandjat. Veidükese om kandjit ka nime hargnõval kiräkujul Leiss. Nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja.
Priinime pandmisõ kotussit om 16. Nimme panti mitman paigan Saarõmaal ja Läänemaal, Hiiumaal, Harju-Madissõl, Pärnu-Jaagupin, Suurõ-Jaanin, mitman mõisan Põltsamaa-Pilistvere kandin ja Kärde mõisan Põh’a-Tartumaal. Lõuna-Tartumaal ja… -
Kümnes ammõt – kasvoaiatüüline
Ku jäie pinsi pääle, lätsi tüüle Tarto puukooli kasvoaida. Olli nii-üteldä huuaotüüline, keväjäst kooni sügüseni vällä. Es olõki… -
Saru rahvaaidan aeti jahimehejuttõ
Üleminevä puulpäävä olli Saru vahtsõdõ rahvaaita oodõdu kõik, kiä kodukandi suurõmbõist mõtsaeläjeist enämb teedä tahtva. Saadi teedä, et… -
Karulan rännässi mõtõ ja laul
Pühäpäävä, 17. põimukuul peeti Karula kihlkunnan Ähijärve takan Plaagil maaha mõttõ- ja muusigarännäk etendüse «Lell» ratu pääl. Mälehtämisega köüdetüst… -
Priinime lugu: Pallav
Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Nimekuju Palav kandjit om alla kuvvõ. Pandmisõ kotussit om kats.
Kanepi kihlkunna Jõksi mõisan panti joba 1809. aastagal Pallaw Kellä Juhani perrele. Hingelugõmisõn 1826 om sama pere kirän mõisarahva hulgan. Jõksi mõisa ala kävevä ka Palava kar’amõisa ja Palava talu, kon… -
Ütsäs ammõt – kraamja
Ruumin sehen oll’ hää lämmi. Har’a ja kühvliga tull’ praht kokko kor’ada ja sis põrmand likõ lapiga är mõskõ. Kõgõ tähtsämbä kotussõ olli pingialodsõ. Ülemb tull’ hummoku varra jo kaema, kas kõik läügüs ja üttegi papõrd vai prahti maan ei olõ. Mõnõ tsirgusita ja tatilärägü… -
Muusigaplahvatus Moosten
Mooste Elohelü muusigaplahvatus oll’ edimädse päävä üüse. Aidan mängse 1953. aastagal tõõsõlpuul ilma, Austraalian sündünü ja üles kasunu Eesti juuriga Muska… -
Mooste Elohelü võitja
26. Eesti rahvamuusigatüütlüisi festivali Mooste Elohelü pääpreemiä sai ansambli Nova Lyre (pildi pääl), kon mängvä Lõunõ-Eesti juuriga noorõ muusigu. Etteantu luu… -
Kähre vahtsõnõ elo vanal viisil
Urvastõ kandi käsitüümeistre Võreli Kadri tekk’ umas Tarto Ülikooli Villändi kultuuriakadeemiä peränditehnoloogia opikava tekstiili ala lõputüüs kährinahkust jahikottõ kogo… -
Priinime lugu: Nummert
Seol nimel om Eestin 93 kandjat. Nummert om küländ selgele üte algkodu nimi. Taa panti Urvastõ kihlkunna Vaabina mõisan. Nime saaja omma personaalraamatun 1815–1855 viil kirän Keemamihkle talu all, a ildamb läts häste edesi ka Keema küläst Matsilõ lännü Nummerti Iisaki suguvõsa.
Nime pandmisõ takan ei näütä… -
Suvõtükk «Seto Odüsseia» Luhamaal
KOMMÕNTAAR. Rokkmuusikal «Seto Odüsseia» om midägi hulga suurõmbat, ku päälkirä perrä luuta või. Tego om mõtlõmapandja tandsulidsõ suvõlavastusõga,… -
Priinime lugu: Jõgeva ja Jõgeda
Nimel Jõgeva om Eestin 225 kandjat, nimel Jõgeda 51 kandjat. Jõgeval om kolm võimalikku algust: Põlva kihlkunna Võru mõisa Kääpä külä, Kodavere kihlkunna Pala mõisa ja nime Babin eestistämine. Jõgeda algus om õnnõ Võru mõisa Kääpä külän. Mõlõmbast nimest om Eesti perekonnanimeraamadu käsikirän kirutanu… -
Säitsmes ammõt – lillimüüjä ja -säädjä
Kuna minno lilli väega huvitasõ ja põhitüü kõrvalt jäi pall’o aigu üle, lätsi puuti osatüüaoga lillimüüjäs.
Tuu… -
Lõunamaa sõpru man
Piimäkuun kävemi üten võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo inemiisiga Hispaanian ja Portugalin kaeman, kuis eläse säändse väiku keele nigu galeegi ja miranda… -
Priinime lugu: Zirk, Tsirk ja Sirk
Nimel Zirk om Eestin 194 kandjat. Tartu ja mulgi keele muudu nimekujul Sirk om kandjit 146. Täämbädsen kiräviien nimel Tsirk om 39 kandjat. Lisas om viil nimi Sirg 56 kandjaga.
Hingelugõmiisi perrä panti neide nimmi iinkäüjit Zirk, Zirck, Zirgk, Zirg, Sirk, Sirck ja Sirg… -
Kuuvõs ammõt – aidnik
Aidnigus lätsi ma opma rohkõmb hindä jaos. Tuul aol oll’ kooli nimes Räpinä korgõmb aianduskuul. Käve kavvõstoppõn kolm aastat. Kuna… -
Minipuhkus Poola kipõteie pääl
Mi perre gümnaasiuminoorõ olli päähä võtnu, et tulnu tetä üts vällämaareis. Et olnu vaia kävvü üts päiv Saksamaa pääliinan… -
Priinime lugu: Kööts ja Köits
Nimel Kööts om Eestin 20 kandjat. Tuust tegünül nimel Köits om kandjit alla kuvvõ. Tegünemise kotussit om kats: Karula Võrumaal ja Laimjala Saarõmaal.
Karula mõisan panti Kööts Mõtussõ talust peri sugulaisilõ. Jakob elli Taitse talun ja Juhan Mõtussõ talun. Väärnimme kirutõdi edimält nii mõisan ku… -
Viies ammõt – pääarsti asõmigu sekretäär
Ega mul määnestki sekretääriammõtit eräle es olõ opit. A jo ma jäie haigõmaja pääl silmä uma herksä vaimu ja kõrraligu tüüga, et minno sinnä ammõtihe kutsuti.
Mu põhilinõ tüü oll’ kodo minejile haigilõ haiguslehti välläkirotaminõ. Noid kodominejit oll’ suurõ Maarjamõisa haigõmaja pääle… -
Lutsu rahvas Marsi pääl
KOMMÕNTAAR • Lutsu tiatri timahavasuvinõ võrokeeline nal’atükk «Marss» om paiguldõ nii periselolinõ, et tuu vii silmä. Kiränik Ruitlasõ Olavi kaes… -
Aolugu sai esierälidses tiatris
Karula tiatri om toimõ saanu sääntse suvõtiatritüküga, midä olõ-õi tan kandin innembi nättü. Taa õigõlõ ei olõki nigu tiatri,… -
Priinime lugu: Mootse
Seod nimme kand Eestin 34 inemist. Nime hulgast varjantsõst om alalõ Moodis – veidemb ku kuus kandjat. Nimi tegüsi Võnnu kihlkunna katõn mõisan, Kuristal ja Ahjal.
Kuristal sai seo nime Teriketsi külä Mootse talu pererahvas ja sugulasõ naabritallõn. Mootse talu ja suguvõsa nimme kirutõdi tuudagu Võnnu…
