Perämine külg
-
Tossu Tilda pajatus
Lenin toro otsan
Linda kolhoos Antsla lähkül oll’ sääne, kon majandusnäütäjä olli kõrran ja inemiisi iist peeti häste huult. Kolhoosi tetti esiki veinivabrik. Ütel aol nõstõti pääväkõrda, et kolhoos piäsi vahtsõ nime saama. Vahtsõs nimes pakuti Lenin, tuu läts’ läbi kah.
Kolhoosin tüüt’ häste vana miis, kes oll’… -
Tsiahanna
Ku lats olli, peeti meil tsiku kah. Mi perrel oll’ mitu tsika. Munapühis tapõti üts ja jõulõs tõõnõ tsiga. Imä pandsõ liha suula ja ütel’: «Ku om sann, saa liha kah.»
Esä kässe kõgõ tsiahanna kah kintsulõ külge jättä. Tuu hannakõnõ om suidsutõdult kõgõ parõmb. Mi uno tõi kah uma… -
Kiil suust vällä!
Minevä aastaga võru keele nädäli lõugahus «Kiil suust vällä!» om ku ruskas silmämulku. Olku kitetü tuu lausõ vällämõtlõja, selle et tuu mõttõ… -
Parm tsuskas: vahtsõnõ kuamiis
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Sinnä ja tagasi?
Ma kuuli raadiost, et riik lätt inemiisist kõrrast kavvõmbalõ. Põlvah panti kinni mito riigiammõdi osakunda. As’apulga ütli, et tuu kandi inemise võiva bussiga Võrolõ sõita.
Säänestmuudu pandas ütskõrd terve Põlva maakund är Võro maakunna ala. Ja saagi tagasi üts vana suur Võromaa, nigu vanastõ oll’.
Parhilla lubatas,… -
Tossu Tilda pajatus
Kängsepä opipoiss
Inneskidse Eesti-ao lõpupoolõ tull’ maapoiss Volli Kasaritsast Võro liina kängsepätüüd opma. Tuu tüü vasta tä suurt huvvi es tunnõ, a tõsõ Kasaritsa poisi, kiä kängsepäs olli saanu, olli uma eloga rahul. Nii sooviti Volli vanõmba poisil kah kängsepäs saia.
A tuul Võro Suu pääl olõva kängsepätüükua umanikul,… -
Eläjide jutukõsõ mõtsatii pääl ja mõtsa veeren
Saiva mõtsatii pääl kokku kahr, susi ja repän. Kahr patsut’ umma ümärikku kõttu ja ütel’, et om seo suvõga väega rahul. «Lämmi suvi oll’ ja mõtsa ja suu marju täüs. Käve mehitsil kah külän. Seo ao taru omma vatust tettü,… -
Appi, appi, hiir pudõlih!
Tuu oll’ sügäväl nõukaaol ku Moskvah oll’ Brežnev pukih ja meil olliva säältpuult tulnu säädüse jõuh. Üts noist oll’ sääne,… -
Parm tsuskas: hääd oppajidõ päivä!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Asju vahtsõstpruukminõ
Ma kuuli raadiost, et inemise ostva poodist veidemb asju, selle et kõik om kallis. Kallis muidoki om, a tõõsõlt puult pantas kõik aig inemiisile süäme pääle, et mi tarvitanu veidemb asju. Om jo häste, ku veidemb ostõtas – sõs raisatas kah veidemb.
A ku saapa läävä katski,… -
Tossu Tilda pajatus
Keeleopmisõ rassõ alostus
Täämbädse pääväni kõnõldas iks vahel, et muukeelitsil om koolin rassõ eesti kiilt oppi. Tuupääle tulõ miilde, kuis umal aol vinne kiilt opma naati.
Päält sõta säeti sisse kõrd, et egäüts pidi vinne kiilt tiidmä. Kooliaasta naas’ pääle ja tuuga üten vinne keele tunni kah. A oppajit… -
Saimi nõnanipsu
Oll’ illus, lämmi, tuulõlda vananaisisuvõ õdakupoolik. Ollimi lõpõtanu viimätse sügüsetse vällätüü. Istõmi perrega trepi iin pingi pääl ja tundsõmi innäst ku kala viin. Mi hää pini Sultan pikut’ kah mi jalgu iin ja ähkät’, nigu olõs timägi suurõ tüü är tennü. Kõrragõ karas’ tä üles ja tsusas’… -
Kuis ma aastit vakka olli
Latsõst saani olõ ma tõtõ ja õigust takan aanu. Ku keski hättä jäi, olli iks avitaman.
Olõ tennü kooliaost kirätöid:… -
Parm tsuskas: illos peräsuvi
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Sügüsene madisõpäiv
Ma kuuli raadiost, et süküskuu algusõ ilosa ilma tsurksõva är kiholasõ. Es lasõ eski kesk päivä kodomoro pääl olla, kõnõlõmada rahulidsõst seenemõtsah jalotamisõst. Kiä tahtsõ siini kor’ada, pidi joosu päält seene üteh haardma. Pia jõud kätte sügüsene madisõpäiv. Madisõpääväl läävä hussi är maa sisse talvõpessä ni… -
Tossu Tilda pajatus
Televiisor ja kommunism
1960. aastidõ edimädsen poolõn, ku Kääpä kooli direktri oll’ Kala Asta, ostõti koolilõ televiisor. Tuu oll’ terve külä pääle ainumanõ televiisor. Televiisor oll’ sis vahtsõnõ asi ja inemiisi meelest näüdäti säält väega häid saatit. Külärahvas küsse, kas nä võiva koolimajja noid saatit kaema minnä. Lubati,… -
Mu edimädse ja perämädse triibulidsõ
Algkoolipäivil opsõ ma Lepistü koolin. Ilusan verevän kivist majan, kon ümbretsõõri oll’ uibuaid. Kuul oll’ väikuid latsi täüs ja oh sedä sibimist ja sagimist.
Mi aol oll’ koolimaja man kõigil tegemist. Laulmisõ ja sporditunni oppaja kobisti katskidsi aknõraamõ, direktri lõigas’ uibit ja koolilatsõ… -
Nahhaal
Ollõ üts ilmatuma illos varanõ suvõhummok. Päiv korgõl ja tsirgõl kipõ aig nokah. Üü olliva lämmä, nii et kasvumaja ussõ jäteti üüses peräni vallalõ.
Nigu… -
Parm tsuskas: edimädse süküskuu märk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Suvi jakkus
Ku põimukuu tõõsõh poolõh olli väega ilosa ilma, kuuli raadiost ütlemist, et väläh om vannonaisisuvi. Tuu om nii võlss, ku viil olla saa. Suvi om suvi, vaihõpääl omma iks lämmämbä ja sõs jälki jahhemba ilma.
A ku kallendri perrä om süküs käeh, edimädse üükülmä omma är… -
Tossu Tilda pajatus
Viil üts lugu Vasjast
Vasja oll’ Võro liinan tunnõt viguri- ja viinamiis. Tä oll’ peri Ukrainast ja tahtsõ noorõn mehen sõaväeläses saia, oll’ hää paindumisõ ja kihävalitsõmisõga. A komisjon es lasõ täl väiku kasvu peräst sõaväeläses saia.
Tuu väiku kasv es sekä Vasjal ildampa suurõs joodikus saamist. A sõavägi… -
Tsia aiast välän
Seo lugu juhtu 1997. aastaga süküskuul. Peimi tsiku, suvõl välän, sügüse aimi lauta. Mul oll’ tuupäiv välän aian neli tsika. Inne tüüleminekit söödi nä är, sis lätsi tüüle. Olli Aakrõ postkontorin juhataja.
Kell 11 kõlisi telefon, naabri kõlist’, et mu tsia omma aiast välän, kõndva ummapääd ja tegevä… -
Kuis pini haukma opata
Kõgõ põnõvamba jutu ja juhtumisõ tulõva iks elost hindäst ja eloh iks juhtus ütte ja tõist. Minevaasta, nigu timahavagi, oll’ väega… -
Parm tsuskas: Tamula vanamiis
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
