Perämine külg
-
Parm tsuskas: Võro ajo
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Trump om hark
Ma kuuli raadiost, et otsitas Eesti trumpi. Otsitas vahtsõt välläpäsemist 21. saandi edimädse veerandi välläkutsõtõlõ. Või saata ummi arvamiisi, miä om tuu kimmäs asi, mis meid siin eloh hoit vai kuis elo parõmbas läässi. Vai kuimuudu hääd pöörähüst mitte raisku laskõ.
Om pakut, et mi… -
Tossu Tilda pajatus
Aprilinali eläjäriigist
Oll’ illos varrakeväjäne aig. Lätsi lehetoimõndustõ tüüle ja kai kallõndrist, et õkva tulõ edimäne mahlakuud. Sis kirotõdi iks lehte edimädse aprili puhul egäsugumaidsi nal’ajuttõ ja ma sai arvo, et piäsi kah üte jutu kirotama.
Mõtligi vällä luu, miä sündü eläjäriigin, ja kõik tegeläse olli eläjä, ahvi ja… -
Hukkalännü aprilinal’a
Säitsmekümnendil, ku ma viil koolipinki nühkse, miildü meile õks kõgõ tetä aprilinall’a.
Koolih võtimi tahvli mant kriidi ja värvsemi kivi kriidiga valgõs. Tuu sai sõs kriidi asõmõlõ pantus. Uutsõmi, et oppaja «kriidiga» kirotama naanu, et sis hõigada «Aprill!». A võta näpust, es lääki nii. Kuulmeistre kas… -
Tsianaha vidämine
Kõikilõ tutva laulusõna ütlese, et Haani miis vidi lubjakivve, vidi õkva kolm päivä Võrolõ. A tiidjämbä mehe omma kimmä sõnaga vasta kostnu,… -
Parm tsuskas: imä koolin üten
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Võro keele palvõkiri
Ma kuuli raadiost, et inemise saava ala kirota tugõmisõlõ, et lõunõeesti keele lääsi vahtsõhe keelesäädüsehe nigu piirkunnakeele. Et riik toessi säädüsega noidõ kiili, ka võro keele kaitsmist, pruukmist ja edendämist.
Säädüse omma hää, a egä võrokõnõ piät iks esi umma kiilt hoitma. Päälegi om viimätsel aol… -
Tossu Tilda pajatus
Perämädse lumõ võistlus
Mu latsõpõlvõn olli talvõ väega lumidsõ. Tuul aol peeti edimädse ja perämädse lumõ võistluisi. Ja lummõ jäi viil ülegi!
Mi kõgõ kõvõmba naissuusataja olli ütiskomandon, kon olli Võro ja Vahtsõliina naasõ. Võistluspäävä hummogu tull’ vällä, et üts suusanaanõ om tulõmada jäänü. Kiäki es tiiä, mis oll’… -
Sannapäiv
Jutt vanaesä elust
«Tsahh-suss,» tegi sanna keris, ku kapatävve vett pääle vissi.
«Vanaesä, misperäst su kõrvan suur mulk om? Kas sa tahat punkaris nakata? Sinnä… -
Juliusõga Kadrioroh
Ku ma Koidula piätüseh trammi pääle tahtsõ minnä, sis imehti, et nuu trepiastmõ omma nii korgõ, et parõmp uuta vahtsõt trammi.… -
Parm tsuskas: Tamula kalamiis
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Komakõnõ jalgu vaihõl
Miis kurt sõbralõ, et täl om katõ jala vaihõl õnnõ väiku komakõnõ.
«Mille mitte sis joba punktikõnõ?» küsüs sõbõr.
«Selle, et kõvvõr om,» ei jää miis vastust võlgu. -
Muda Mari pajatus
Om nigu om
Ma kuuli raadiost, et üle Eestimaa om vällä ilmunu hulga tuulõveskidega võitlõjit, nigu umal aol oll’ Tongi Ott. Tuu Hispaania miis võidõl’ külh peris veskidega. A meil om mintü sõtta elektrituulikidõ vasta.
Aoluust om innegi säändsit andsakit võitlusi tiidä. Kõik, mis om inemiisile vahtsõnõ ja võõras,… -
Tossu Tilda pajatus
Naisivein
Taa jutukõnõ vii meid 1950. aastihe. Tuukõrd oll’ maal peris pall’o nuuri: Vana Vunts (Stalin) oll’ koolnu ja inemise usksõva, et maaelo lätt parõmbas.
Kolhoosi esimiis oll’ nuur, õkva koolist tulnu Evald. Pall’o tütrigu tahtnu tälle mehele minnä, a Evaldil oll’ süämen õnnõ aiandusbrikatiir Liisi.
Ütel ilosal keväjäpääväl oll’gi… -
Prügükastõ man kinni
Taa lugu juhtu jo neli aastagat tagasi, ku ma olli umah parhillatsõh kodoliinah elänü paar kuud. Üts õtak sattõ lummõ ja oll’ kõva tuul, a ma mõtli, et käü iks poodi man är, osta hindäle midägi hääd ja naka peräst kotoh filmi kaema.
Olli jo pia kortõri… -
Lõpnuisi hiiri eloõnnõ-opitunni
Tuud pahnutti, miä tarrõ kohegi tiidmäldä kotussõhe lõpnust hiirest tegünes, tiid vast egäüts. Õkva sääne mi majan üllen oll’.… -
Parm tsuskas: suur süä sõbrapääväs
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Radokuu külmä
Ma kuuli raadiost, et pääle likõt vahtsõaastakuud tulõva suurõ külmä, eski säidse kraati külmä või olla. No olõ-i imehtä kah, vanarahvas kutsõ jo veebruarikuud külmäkuus, lumõkuus, tuisukuus, soekuus ja radokuus.
Radokuu om uma nime saanu tuu perrä, et seo kuu om sussõ radoaig vai joosuaig. Kas kimmäst… -
Tossu Tilda pajatus
Verrev leib
Kadonu sõsar oll’ kõva «suidsumiis». Tuudaigu oll’ vahepääl suitsõ rassõ saia, tull’ pääle passi, ku puuti pabõrossõ müüki tuudi.
Ma lätsi värtest vällä, et Suu puuti minnä. Sõsar lei maja tõsõ kõrra pääl aknõ vallalõ ja hõigas’: «Är sa verevät leibä unõhtagu!»
Ma tiidse, midä tuu tähendäs. Mi… -
Puul kolm
Kõigilõ om jo teedä, et egän elämisen piät olõma suidsumärguandja ja vingumärguandja, nuu ilmadu targalt vällä mõtõldu hädäpasunõ. Mullõ om siiäni nuidõ seest kolm õigõ esierälist sekkä trehvänü. Kolm kõrda om kell puul kolm üüse üts niutsma nakanu. Kats kõrda magamistarõn ja ütel üül elutarõn. Vanas jäivä. Vanainemise jaos… -
Üts ummamuudu päiv
Inemine pidä plaanõ,
Jummal kõkutas naaru.
Rahvasuu
Ütest harilikust nelläpääväst sattõ vällä esisugunõ viltuvidämiisi ja sekeldüisi rodu. Olli telnü internetist üte raamatu, midä poodin… -
Parm tsuskas: lauluesä läts’ kirändüse pääväle
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga… -
Muda Mari pajatus
Elotähtsä as’a
Ma kuuli raadiost, et perändkultuuri sekkä tulõ kõrrast vahtsit asju mano. Ku vikatiga niitmise vai leevä küdsämise kunsti omma säändse, midä egä päiv inämb vaia ei lää, sõs saapanüüre köütmise tarkus om kah häömä naanu. Jalavar’o omma nii mugavas lännü, et olõ-i vaia mõista sõlmõ tetä.
A… -
Tossu Tilda pajatus
Oppaja Mõhk
Nigu vast täämbädse pääväni, panti mu keskkooliaigu kah oppajilõ hõigunimmi. Nuu olli hariligult lühkü, tulnu ede- vai priinimest. Mõnõl oll’ kogoni mitu hõigunimme kõrraga. Meil olli kõgõ populaarsõmbidõ oppajidõ hõigunime säändse: Kirvõs, Sass ja Mõhk.
Mõnikõrd sai noidõ nimmiga nall’a kah. Oll’ kooliaasta alostus ja õkva maalt…
