Perämine külg
-
Kõgõ suurõmb latsõpõlvõ lein
Pääle tõsõ klassi lõpõtamist lätsi õkvalt koolist, kitüssega tunnistus peon, tädi Alma poolõ suvõs karja.
Kar’alatsõ elo es olõ suurõmb asi. Hummoku varra aeti üles. Mõnikõrd oll’ hall vai kastõ maan ja pall’a varba külmehtivä. Kas sattõ vihma vai sis olle keskpäävä kuum ja pall’o… -
Kavaleri püüdmine
1941. aastagal kaibõti sõa ettevalmistusõs kaitsõkraavõ Rammuka mõtsuh ja viil muialgi. Pääle sõaväeläisi ollõv kaibmah nuu mehe, kiä tervüseviä peräst olli vällä… -
Parm tsuskas: banaanitähistü
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Mine mõtsa!
Ma kuuli raadiost, et seo aasta pandas riigimõtsa kasuma katskümend neli miljonit puud. Külmä keväjä peräst jääs mõtsaistutamisõs paar nädälit veidemb aigu. Mito kõrda om hõigatu, et inemiisi appi kutsu nuuri puukõisi kükkämä.
Seo nätälgi omma suurõ mõtsakükkämistalgo. Looda, et kõik nuu mõtsamajandamisõ vastadsõ kah läävä… -
Tossu Tilda pajatus
Hää hõnguga kraam
Ku mi sõsaraga väiku latsõ ollimi, kõnõl’ esä meile umast nuurusõaost. Tä elli perrega Kasaritsan Kööri talon ja tedä kutsuti Kööri Ruudis.
Võro liinan oll’ laat. Sinnä läts’ pall’o rahvast, Kasaritsa poisi kah uma kambaga. Kül oll’ laadu pääl kõkkõ värki: koomuskitegijit, lõõtsmoonigumängjit, kaartõ päält kaejit.… -
Kiitsemi supi kokku
Midä latsõpõlv kavvõmbalõ jääs, toda armsambas lätt. Ja mi armsa väiku Kaika kuul tulõ õks miilde.
Mi kandist käve tuul aol uma 14–15 last Kaikamäel koolin. Minnen oll’ koolitii lühemb, väiku jalgrada vei õkva üle hainamaa.
Tagasi tullimi harilikult Haapsaarõ kaudu. Tii oll’ pikemb, a tuu iist oll’… -
Keväjäpido välähpuul koolisainu
1964. aastal opsõ ma parhillatsõs aos kinni pantuh Kolepi koolih. Et keväjä panti koolimajja liinalatsi laagri, tull’ pido… -
Parm tsuskas: põlinõ rahvas
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Abi, elo ja hoitminõ
Ma kuuli raadiost, et keriguesäle ei miildü, ku kõik inemise saava abiello astu. Ma saa-i arvo, kuimuudu tuu abielo kerkuhe putus, ku laulata ei taha. Päälegi omma meil riik ja kerk ütstõõsõst eräle. Ku kerigupapp taht ummi mõttit vällä üldä, sõs lasku kävvü. A… -
Tossu Tilda pajatus
Parteikõrd
Vinne aol taheti iks, et rohkõmb inemiisi parteilaisis naanu. Kõgõ inämb meelütedi noid, kel korõmb palk, selle et parteimassu tull’ massa palga perrä. Meelütämises kõnõldi, et parteilasõ võiva saia auto ostmisõ lua vai et nä pandas kortõri järekõrda. Tuuga lasksõ nii mõnigi hinnäst är meelütä ja astõ… -
Lossi löüdmise lugu
Seo lugu võissi olla nii lihtsä, ku üte peris hindä kodo löüdmine olla saa. Egä inemine sünnüs kohegi ja ütel aol… -
Parm tsuskas: orrav inne ja peräst
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Hädä kunstmõistusõ peräst
Ma kuuli raadiost, et inemise piä-i inämb esi midägi tegemä. Esieränis nuu, kiä tüütäse puutriga. Tulõ õnnõ käsk kätte anda ja kunstmõistus tege kõik otsusõ, mis vaia. Hädä om õnnõ tuust, et kunstmõistus opp kipõstõ külh, a tä ei saa arvo, mis om õigõ vai… -
Tossu Tilda pajatus
Kavval hernes
Seo lugu juhtu 1960. aastil. Rajoonilehe toimõndus võtt’ suvõs iks mõnõ tudõngi appi, selle et puhkuisi aol oll’ lehetegijit puudus. Praktikalõ võeti filoloogiatudõngi, kiä olli liinatütrigu ja es tiiä maaelost suurt midägi.
Nii saadõti üts tütärlats Haanilõ Munamäe sovhoosi, et kaia, kuis põllutüü lätt. Parajalõ käve kampaania,… -
Ülearvolinõ rõõm või kipõstõ kaoda
Vanastõ, ku buss käve paar kõrda nädälin, oll’ suur rõõm, ku imä minno kohegi üten võtsõ. A tollõ suurõ rõõmuga oll’ egä kõrd esimuudu lugu kah.
Mõnikõrd ütel’ imä jo eelmine päiv, et hummoku om sõit. Sis olli nii herevil, et õdagu es… -
Puutelgiga vankri laul
Vanastõ es olõ eesti talopoja riil ja vankril küleh ravvaraasagi. Kõik oll’ puust, kõik tuudi mõtsast. Vankri tele tetti pihlapuust, tuu oll’ kõva ja nilbõ puu.
Tuugiperäst pidi puust telgi puust rummõ seeh määrmä. Vanastõ olõ-s vankrimääri ega tavotti, oll’ õnnõ rasva. A tuud es jakku perrele… -
Kae, kos ahv!
Vaihõpääl om põnnõv kotust är rännü pääl kävvü. Jalg om jälgi jätnu Ameeriga ja Aasia, Euruupa ni Aafriga maisõmaa pääle. Reisu pääl õks… -
Parm tsuskas: Tammula vanakõnõ
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Salahanõ väetüsemuld
Ma kuuli raadiost, et jälki tulõ valli. Seokõrd piät valima, kas täütä säädüisi vai naada kur’ategijäs. Targa liinainemise omma vällä mõtõlnu, kuimuudu söögitsolki ja muud asku eräle hoita. Tuu tähendäs, et nüüd piät liinainemisel ka köögih tsolgipang olõma, nigu maal kõik aig om olnu. Liinainemiisiga om… -
Tossu Tilda pajatus
Sannakoolitus
Tuust om kõva viistõist aastat müüdä lännü, ku mi kävemi Kasaritsan tsõdsõpoja juubõlil. Võrol oll’ õkva tettü määnestki sannakoolitust ja tuud arotõdi sünnüpäävälavvan kah. Kiäki muidoki noid Võro loengit kullõlnu es olõ, a sanna kotsilõ oll’ kõigil midägi üteldä. Ja muidoki oll’ sääl sann kah kütte pantu.
Nii… -
Mustkunstnik
Elli ütskõrd poiskõnõ, kiä tahtsõ mustkunstnikus saia. Ku tä suurõs kasvi, tull’ täl mustkunst joba väega häste vällä ja tä naas’ mustkunstietendüisi tegemä.
Inne edimäst etendüst oll’ poiskõnõ murrõn, kas tä iks saa jänese mütsüst vällä tõmbamisõ trikiga toimõ. Etendüs jo nakas’ pääle ja tä otsust’, et jätt jänesetriki… -
Midä tähendäs üts pini
Seo ao inemiisil om nii kipõ, et näil ei olõ aigu õigõlõ mõtõldagi. Ja vahepääl jääse mõnõki as’a tähele panmada… -
Parm tsuskas: hää tüü!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Kost sahvt kumpvegi sisse sai?
Ma kuuli raadiost, et valimisõ saa es viil kõrraga läbi. Om inemiisi, kiä olõ-i uma silmäga nännü, kuimuudu nuu valijidõ helü internetitraatõ pite juuskva ja õigõ kotussõ üles leüdvä.
Ega ma esi kah siin eloh kõikist asjost arvo ei saa. Jo latsõpõlvõh oll’…