Perämine külg

  • Tossu Tilda pajatus

    Eläväst luudusõst
     
    RMK ehk riigimõtsa majandamisõ keskus piät silmä pääl pidämä tima ala pääl olõvil tulõplatsõl. Tulõpuu tuvvas kohalõ, et mõtsa es rüüstätü. Üte kotussõ pääle ilosa järve man puid tuvvõn jäi RMK-miis sääl puhkavidõ nuuri miihiga juttu ajama. Juttu tull’ suvõl Koiva jõõ lähkün sisse säädnüst vikakaarõ…
  • Kogõmalda moodulidsõ pöksi

    Ütskõrd kutsõ sõbõr mu kalalõ. Tükk aigu ollimi joba sääl olnu ja ütekõrraga visas’ sõbõr kogõmalda uma õngõkonksu mu pökse külge kinni. Mi es saa kuikimuudu toda säält kätte.
    Viimäte löüdsemi klaasikilda ja lõiksimi õngõkonksu säält vällä.
    Pöksi olli är lahutu ja sinnä jäi kats…
  • Hirmul suurõ silmä

    Mul om väega hää naabrimemm üle koridori. Tä om kõik aig hoolõn, kuis ma uma haigusõgõ hakkamõ saa. Kas vai hõikas ussõ vahelt: kuis tervüs om? Memme tuudu lilli omma kah tihtsäle mul vaasin.
    Oll’ vanavanõmbitõ päiv. Memm tull’ mullõ ijätüsege küllä, et pühhä pidädä. Seimi ijätüst…
  • Kõrvahalu pästse elo

    Kõrvahalu pästse elo

    Taa luu kõnõl’ mu kadonu tõõnõpuul Asta tuul aol, ku mi ütenkuun ello alostimi. Ku saimi mõlõmba tüükotusõ ja kortõri ahoküttega…
  • Parm tsuskas: harvester

    Parm tsuskas: harvester

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Lühkü nali: kikas trehväs tarrõ

    Kikas trehväs’ tarrõ. Näkse pistikupessä. Astsõ manu, tsäunsõ nokaga ja küsse:
    «Tsiga, sa vai? Saina seen vai?»
  • Muda Mari pajatus

    Prii heng koosõrdas
     
    Ma kuuli raadiost, et Lenin tahetas kipõstõ är maa sisse matta. Tuu om hää külh, sõs vast saa-ei tä heng inämp ringi roita. Viimäte om Lenini heng leüdnü kotussõ Ameeriga presidendi iho seeh.
    Leninil oll’ kats külge. Ütelt puult oll’ tä võimu-ull’ mõrdsuk. A vällä näüdäti…
  • Tossu Tilda pajatus

    Üts kurat tan om A
     
    Kooliaig naas’ jäl pääle, nigu taa om aost aigu olnu. Põnnõv om kullõlda vannu mälestüisi. Koolin piät kõgõpäält opma lugõma ja kirutama ni rehkendämä. Egäl oppajal omma uma nipi.
    Üts mu tutva oppaja lõigas’ vällä suurõ paksu paprõ pääle tsehkendedu kassi, et tuu tsiidsu…
  • Pall’o pruutõ

    Misso rahvamajah olli 1971.–1974. aastagal õga katõ nädäli takast tandsuõdagu, koh mängse kotusõpäälne punt nimega Kastõpiisa. Nä lauli ja mänge nii ilosahe, et sai ümbretsõõri väega kuulsas. Esiki Võrost vuursõ nuuri tandsma. Mul sai kah keskkooli aigu sääl pall’ogi jalga keerutõdus. Pall’o löüdse tast elosaos tõõsõpoolõ.
    Nuurmiis, kel…
  • Hüürläisi pesä

    Olle illos ildasuvinõ päiv. Tullimi naabri-Jaaguga koolist ja lepsemi kokko, et läämi Pikämäe järsulõ nõlvalõ pähkmit korjama. Sääl kasvi pall’o sarapuid. Tuu nõlv olle nii äkiline, et sinnä tõõsõ korjaja es lää.
    Jõudsõmi peräle, a es saa korjama naadagi, selle et nägimi sarapuupuhmah maru suurt hüürläisi pessä, latsõ…
  • Lats edimäst kõrda kinon

    Lats edimäst kõrda kinon

    Määntse õhinaga lätsimi umbõs 40 aastat tagasi Tsolko latsilõ mõtõldut filmi kaema. Poig es olõ viil koolilats ja edimäne kõrd…
  • Parm tsuskas: koolilaat

    Parm tsuskas: koolilaat

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Muda Mari pajatus

    Oppaja minku siinde!
    Ma kuuli raadiost, et kuulõ tahetas haiguisi hirmuh är kinni panda ja sääne ammõt nigu «kuulmeistri» kaos aolukku. Õnnõ kõgõ väikumba kooli, koh om mõni oppaja ja mõnitõist last, saava süküskuust harilikku koolitüüd alosta. Ülejäänüisi suuri kuulõ latsõ jääse kodo.
    No sõs võissi ollaki haridusministri puult…
  • Tossu Tilda pajatus

    Kodoliina sünnü­pääväs
    Vahtsõnõ aastatuhat oll’ käümä lännü. Raamadukogu kõrrald’ reisijuhtõlõ koolitusõ. Kõnõlõjas oll’ kutsut Eesti tunnõt aoluulanõ, kink raadiojutluisi müstlidsest Vinnemaast saami kullõlda täämbädseni. Üritüs oll’ avalik, pääle giide oll’ saalin muud rahvast kah.
    «Suu kuius, ei tiiä, mille külh nii,» ütel’ kõnõlõja ja pallõl’ tuvva klaasi vett. Saalin…
  • Perrähuikaminõ. Tatarlanõ läts’ är
    Timär Seyfullen

    Perrähuikaminõ. Tatarlanõ läts’ är

    Iispäävä, 10. põimukuud vai sis rüäimä päävä õdagult läts’ siist ilmast är Timär Seyfullen. Täl oll’ rauhahädä.
    Timär…
  • Helüluuja ja hiire

    Helüluuja ja hiire

    Üleminevä sügüse oll’ mi majan Antslan sääne tramburai, et kiäki es saa enämb rahu üüse ega päivä. Asi oll’ nii, et hiire…
  • Parm tsuskas: hevimiis

    Parm tsuskas: hevimiis

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Maolda nali

    Helle ja tummõ tulõvik
    Kats vanna sõpra omma kokko saanu ja kõnõlõsõ elost hindäst. Üts ütles, et täl om asi selge: timä tulõvik om tummõ. Tõnõ küsüs, et mille tä nii arvas.
    «No mu tahtminõ om, et minnu iks maamulda pandas,» vastas edimäne miis. Heränes sis ja küsüs: «Kas…
  • Muda Mari pajatus

    Haisas nigu sitt
    Ma kuuli raadiost, et inämp olõki ei vaia säänest asja nigu riigihangõ. Muido oll’ nii, et ku tahtsõt naabrimehe käest osta kuurmatävve sitta kardohkamaa pääle laotamisõs, es tohe tuud õkva tetä. Vaia oll’ vällä hõigada hinnapakmisõ küsümine ja võtta nuu sita pääle kasvai tõõsõst Eesti…
  • Tossu Tilda pajatus

    Illos võlssminõ
    Mustlasõpoiskõnõ tekk’ koolin pahandust: segäsi tunni, jätse ülesantu tükü opmada, kiusas’ tütrikkõ. Oppaja and’ imäle päivigu kaudu kõgõst halvast tiidä.
    A imä es mõista eesti kiilt, pere oll’ Võrolõ tulnu Lätist. «Rommikõnõ, loe, mis om kirotõt,» ütel’ mustlasõnaanõ. «Koolioppaja kirotas, et Rommi om väega hää lats,» sellet’…
  • Surnuidõ ülesajaja

    Ütskõrd mehe lõpõtiva nellägeske tüü ja kaiva, et võtva pääle tüü lõppu viina kah mõnõ pitsi. A kohe minnä?
    Tõsõl puul tiid oll’ surnuaid ollu, mehe lännü sis sinnä, et hää vaiknõ kotus. Nakanu sääl napsitama.
    A nigu naa mehe iks, ku viina saava, sis nä…
  • On aga dori!

    On aga dori!

    Elli Talina kandin üts keskmäse vannusõga naistõrahvas. Huvidõga. Reismise vasta oll’ täl huvi nigu pea kõigil naisil, aga tuu nimmat naistõrahvas uursõ kõigin…
  • Parm tsuskas: hipilaagri

    Parm tsuskas: hipilaagri

     
    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
    Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
  • Muda Mari pajatus

    Kas jakkus inemiisi?
    Ma kuuli raadiost, et keväjä koroonakriisi aigu tull’ meil inemiisi puudus. Es jakku politseid, es piirikaitsjit. Selle tetäski nüüd vahtsõnõ riigi kaitsmisõ ütsüs.
    Tuust es saa ma külh arvo, kost sinnä inemise võetas, ku näid muialõgi es jakku. Vast nuu tüüldätüülise, kiä es taha põllu pääle…
UMA Leht