Perämine külg
-
Maolda nali
Võlss kiränigu mälehtüsmärk
Brežnev jalotas saatjidõga Moskva liina pite. Tii pääle jääs üts monument. Saatja seletäse, et seo om mälehtüsmärk kiränik Gorkilõ.
«Ah jah, tuu om tuu kiränik, kiä kirot’ jutu «Mumuu»,» rõõmustas Brežnev.
«Ei, «Mumuu» kirot’ hoobis Turgenev,» parandasõ saatja.
«Imelik,» jääs Brežnev märgotama. ««Mumuu» kirot’ Turgenev, a monument panti Gorkilõ!» -
Muda Mari pajatus
Kats pluss kats ja igäväne hädä
Ma kuuli raadiost, et perämäne ots umast elost tulõgi taa viirusõga üteh ellä. Tuu tähendäs, et sääne hädäolokõrd jääs tiidmädä aos püsümä.
Hädäga piät kõgõ mõnõ sugulasõ ligi hoitma, et saassi uulidsa pääl katõkaupa ümbre kävvü. Ja tõisist inemiisist piät eloaig kavvõ kaariga… -
Tossu Tilda pajatus
Veidünõudja võrokõsõ
Poig tull’ pääle eriolokõrra lõppu maalõ vanõmbilõ küllä.
«Kuis eletü om?» tundsõ tä huvvi.
«Mis tan iks. Püssemi koton, nigu käsk oll’,» sellet’ imä.
«Ti jo Vinne-aigsõ inemise, sis kõik es päseki vällämaalõ. Parhilla omma vällämaa Vinnemaa ja Läti kah, sääl om nigunii käütü,» arvas’ poig. Ja… -
Autolaahvkah
Minevä aastasaa umbõs kuvvõkümnendil käve Hinolõ viil vannatüüpi autolaahvka, koh luugist kaupa müüdi.
Ümbretsõõri oll’ pall’o küläsid ja nuu olli rahvast täüs. Esiki hulga hobõssit saisi poodi uutmisõ kotusõh.
Kõgõ rohkõmb ostõti laahvkast leibä, õks kats teräkotitäüt (20–30 pätsi) eläjile. Mehe muidogi autu tagaussõst olut. Kõik kaup oll’ tuudaigu karmani… -
Huss-rästiku lugu
Innembi ravitsiva inemise pall’o haigusi ummi rohtõ ja sõnnoga är. Olli säändse hädä nigu kaehtaminõ ja roos, millele es olõki muud rohto.… -
Parm tsuskas: kaonu Covid
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Ullimaja basseinin
Ullimajan saa eriolokõrd läbi ja «kliendi» lastas jälki basseini. Nuu hüppäse korgõst tornist pää iin basseini. Üte käest küsütäs, kuis miildüs.
«Maru hää om. A hummõn om viil parõmb, sis lastas vesi kah sisse!» rõõmustas «klient». -
Muda Mari pajatus
Ildas jäänü kar’alaskmisõpäiv
Ma kuuli raadiost, et mi riigi eräline sais lõppi är nii, et edimäne harilik päiv oll’ iispäävä. A vanast aost om jo tiidä, et iispäiv om halv päiv. Iispäivilde es tetä tähtsit töid, es alostõda üttegi pikembät tüüd. Eski kar’alaskmisõpäiv tougati edesi, ku tuu trehväs’… -
Tossu Tilda pajatus
Kuis Korea sõda läbi sai
Lubasi minevä kõrra umast kar’ankäümisest pajata. Tuu oll’ sis, ku imä otsust’ majapidämiste lehmä võtta. Kar’amaa jäi kodo lähküle turbasuu viirde. Läbi turbasuu sai liinast kah tulla, nii oll’ sääl vahel inemiisi liikman.
Ütskõrd näi rata pite tulõman nuurt miist. Tä näkk’ minno kah,… -
Kiusaja karistaminõ
65 aastat tagasi käve ma 4-klassilidsõh algkoolih. Koolih umavahelist takahkiusamist ja narmist es olõ, vällä arvatu üts Nikolai-nimeline, istmajäänü, meist hulga vanõmb.
Ku mängsemi rahvastõ palli, sis pelksimi tedä. Tä lei palli nii kõvva, et mõni lats nakas’ õkva ikma. Millegipäräst kiusas’ Nikolai esieränis mu naabripoissi… -
Kanakar’ussõ
Tull’ mul miilde üts suvi, kona mi sõsaraga kannu pedi hoitma. Joba varra keväje kävve kana õks aiamaa pääl sapitsõman. Tuul aol… -
Parm tsuskas: üräski tüühuun
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Rohopoodin
Seo om periselt sündünü lugu, midä Jüri esi poodi man vorstiautot uutõn kõnõl’.
Jüri läts’ naabrimehe Eeduga liina, naksiva ütenkuun puutõ piten käümä. Ku kõik ostu olli tettü, lätsi nä viil kalapuuti, mis oll’ Tartu uulitsan, ja tõsõlpuul uulitsat oll’ rohopuut.
Ku nä kalapoodist vällä tulli, ütel’ Jüri, et… -
Muda Mari pajatus
Tandsupido põllu pääl
Ma kuuli raadiost, et kõik haigõmaja naksiva jälki inemiisi vasta võtma. Õnnõ üts nõudminõ om. Ku tahat tohtri mano minnä, sõs piät terve olõma. Ma olõ terve külh, a nakka-i tuu tühä as’a peräst tohtrimajja minemä.
Mul olõ-i aigugi. Kardohka omma vaia maaha panda. Tuuga om… -
Tossu Tilda pajatus
Lambaralli
Seo mälehtüse kõnõl’ mullõ lellätütär Õie umast latsõpõlvõst. Tä oll’ sis säitsmeaastanõ ja veli kolm aastat noorõmb.
Imä saatsõ latsõ lambakarja. Latsõ tulli uma tüüga häste toimõ. A ütskõrd pässi lamba latsi leeväkoti mano ja seivä võiuleevä är. Latsi miil oll’ väega hallõ.
Üts lammas tull’ tagasi,… -
Korsnapühkmine
Oll’ üts riidene päiv. Esäl oll’ sälg haigõ ja tuu es saa minnä korsnat pühkmä. Ma ütli, et ma esi lää, mis tuu sõs um, kül ma toimõ saa. Ega tuukõrd es olõ määntsitki korsna pühkmise riistu. Esäl oll’ mõtsast tuudu väikene kuusõkõnõ. Ladva külge köüdeti nüür… -
Tsiko kaemah. Tükk kolmõh jaoh
Seo om parahalõ nii tõtõ lugu, ku üte jahimehe juttu usku saa.
Miis tahte kaia, kuis mõtstsikol söödäkotusõn käümine om.… -
Parm tsuskas: kar’alaskmisõpäiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Olõmi kõik veterani
Ma kuuli raadiost, et täämbä om veteranipäiv. Riigilipp tõmmatas vardahe ja peetäs avvu seeh noid inemiisi, kiä omma parõmba maailma iist võidõlnu. Üle kuu ao om Eestih olnu ka sõda silmäga nägemädä vainlasõ vasta.
Tuugiperäst, et vainlast nätä olõ-i, piät egäüts meist egä päiv valvõl… -
Tossu Tilda pajatus
Hindä kaitsminõ
Hindä kaitsmisõ teemä om esieränis tähtsä parhilla, ku meid om ründämä naanu jälle koroonaviirus. Kas saa luuta kässimõskmisõ, tarõn püsümise ja rahva seen ollõn Hiina kalli tolmumaski pääle, tuud võit esi arvada. Abis om iks, nigu üteldäs.
Üts mu tutva kõnõl’ uma kogõmusõ perrä, et Vinne aol… -
Õigõl aol võlss kotusõh
Paar nädälit pääle toda suurt Tsernobõli pauku sattõ ma haigõmajja. Pauk es olõ külh kuigimuudu mu hädän süüdü. Ma esi… -
Parm tsuskas: aprill
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Mälehtüs aost, ku viil ilma pite reisi sai
«Ma käve Aafrigah puhkusõl ja näi säitsmemiitrist krokodilli!»
«Vai jummal! Ku till oll’ jo säidse miitrit, ku pikk sis tuu kroko esi oll’?» -
Muda Mari pajatus
Kuis aigu edesi käändä?
Ma kuuli raadiost ütte uudist, mis es kõnõlõgi koroonaviirusõst. Tuu uudis andsõ tiidä, et Euruupa käändse kellä suvõao pääle. Kõik ilm om hukah ja saisma jäänü. Mi olõmi uma eloga jõudnu tagasi pia kiviaigu.
Inemise omma egäüts umma kuupa paenu ja pruuvva ello jäiä. Ainumanõ…