Uma Lehe küläjutuvõistlusõl kolmanda kotusõ saanuq tüü!

Sannalugu

Läti Vaike

Kolmapäävä, ku vanamiis` liinast tull`, ütel`, et iho om haigõ ja kondiq valutasõq – vaia sanna küttä. Täpselt kell katõsa ollgi sann valmis. Vanamiis` pakse kolm õlut kotti ja läts`. Ütel` viil, et täl lätt täämbä kavvõmb – taht kunnasilmä leota. Niguq tä ärq läts`, helist` naabrinaanõ, et üts` poiskõnõ ronisi ti sannaaknõst sisse. Ütli, et tuu om nigunii Saamo. Naabrinaanõ jäi kimmäs, et tuu es olõq Saamo.

Lätsi kaema. Sannan pengi pääl olli naistõrahva rõivaq ja mõskmisruumin naistõrahva helü. Haardsõ pengi päält rõivaq ja käändse sannaussõ lukku. Rõivaq visksi kuuri alaq. Sis võti lavvajupi, naklu ja vasara, et sannaakõn` kinniq lüvväq. Kolkmise pääle nakas` vanamiis` rüük`mä: «Hullus olõt lännü vai?!» Ketist valla pästet pini läts` asja ette: ollgi mutt tõsõ aknõ man, a pini oll` katõ jala pääl pistü vasta akõnd. Rüük`mine läts` sannan suurõs, helisti naabrinaasõlõ ja kutsi tuud ka sannaoperetti kaema. Vanamiis` oll` hindä rõivilõ pandnu ja istsõ niguq süüpengin nägo kässi vahel. Mutt` iksõ ja rüükse ja sõimas` vannamiist. Sis jäi kyik vakka tüküs aos. Vanamiis` nõudsõ ussõ vallategemist. Ku uss` valla sai, tormas` vanamiis` sannast vällä ja ütel`, et vahtkõ nüüd tühjä sanna. Esiq juusksõ tarõ mano, es kaeq taadõ kah. Lätsi sanna ja tõstsõ viianomal kaasõ päält. Mutt` küküt` viin, punadsõq hiuussõq vii pääl. Mõtli, et tõsta tä hiuussit pite viist vällä. Sis tull` miilde, et nii vast riku noid inemiseõigusi. Pandsõ kaasõ pääle tagasi ja ütli, et istuq edesi. Ütli viil, et panõ sannaahjo tuld mano, muidu nakkas sul külm. Mutt` pandsõ hirmsalõ undama. Tünn` oll` uma puul`tõiskümme meetrit korgõ, teräväq veereq kah, egaq säält välläsaamine avitamaldaq es olõq võimalik. Tulli tarõ mano ja ütli vanalõmehele, et viitünnin om ilmadu suur` kunn. Vanamiis` es lausuq musta es valgõt. Lasksõ mutil sääl tünnin viil tükk` aigo ligonõda, sis vissi tälle tabureti ja käsuti: «Et sa mu silmist kaot!» Suurõ vaivaga sai mutt` anomast vällä, juusksõ sannast vällä ja kattõ niguq kummitus pümehede üüde.



Tossu Tilda juttõ

Rist`naalakõsõq*

Lannamõtsa mutikõnõ läts` Valgan söögipuuti. Küsse: «Kas teil nuid rist`naalakõisi kah om?” Kaupmiis` es tiiäq tuud synna ja vastas`: «Ei, meil küll ristinaelu ei ole, küsige rauapoest.»

* ristnaalakõsõq ‘maitsõainõq nimega nelk`’


Arsti man

Mutikõnõ oll` arsti man ja kaivas`: «Mul om taa pää nii otsan ku otsan.» Arst` vasta: «Pää piätki otsan olõma, provva, muiduq es saanuq ti elläq.»


Valga haigõmajan

Sarvõ-mammi oll` Valga haigõmajan. Tä kaivas` palatinaabrõilõ, et arst` kullõs tõisi kül hoolõga, a timä ei jovvaq viil medägi kaibama naada, ku arst` joba edesi tormas`. Tõsõq sis opsiq, et äräq kullõlgu, midä tõsõq sellätäseq, a mõtõlgu esiq vällä, medä tä arstilõ täpselt üldäq taht. Järgmine hommuk, ku arst` Sarvõ-mammi manuq joudsõ, alust` tuu suurõ huuga: «Võiah, mul oll` terveq üü sääne rasõhusõ tunnõq, et...». «Olkõ murrõlda, mammi, säänest vika tiiq aastin kül inämb ollaq ei saaq!» ütel` arst` ja tormas` iks minemä.

Leoski Helju jutuq üles tsehkendänüq Saarõ Evar


Tiblavossi tahtman

Võrun oll` keemiapuut`, kon Kasaritsa miiś Hallop naasõga möiväq egäsugust nasvärki. Tõõnõ miiś, kah Kasaritsast peri ja noorõstpõlvõst viil Hallopi kooliveli, lätś tihlavossi ostma. Tuu oll` suur` nal`amiiś ja küsse: «Annaq mullõ tiblavossi!» Hallop es olõq laisk poisś ja ütel` vasta: «Nakka kipõstõ Vinnemaa poolõ astma. Midä lähkümpäle saat, toda rohkõmb nynna kargas!»

Tihlavossi kärbläisi ja muiõ parasiite häötämises sai kooliveli poodiherrält ilostõ kätte.


Reklaam

Lätś Haani miiś puuti televiisurit ostma. Televiisuriq olliq ilostõ rian ja näütsiq pilti kah. Myni pildimassin näüdäś parajahe reklaami. Iks noid asju, midä naistõrahvastõlõ tahetas sokutaq. Haani miiś ütel` poodipreililõ: «Kulõq, sa annaq mullõ ütś kõrralik televiisur. A är antku joht säänest, kon reklaam om. Midä maq, vana miiś, noidõ ool-veistega pääle nakka!»


Nuputamine

Vinne-aol olle Krabi kolhoosi prikatiir` tennüq tüükäske, kon tüütegemise lahtrihe oll` märgit: «Neli tunni lauda lakan nuputamist». Nuputamine saisõ tuun, et talitaja nõst` tõstukiga neli tunni hainapallõ ja vaot` nuppõ.


Luksusruum

Ku Vahtsõliina koolimaja katlamaja manuq oll` vaja ehitä ruum, kohe tuhka pandas, sys oll` ammõtnik tuu jaos taotlustõ kirotanuq nii: «Palume eraldada summad ehitamaks kooli katlamaja juurde tahapanemisruum.» Vastus tull` ministeeriumist sääne: «Kahjuks puuduvad ministeeriumil summad luksusruumide ehitamiseks».


Kas on soe?

Inne Rõugõt om Soe bussipiätüs. Sohvriherr Rein küsüs, et kas Soe om. Ütś näidsik vastas: «Om külh». Sohvri pidä bussi kinniq. Vällä ei lääq kiäki. Näidsik näost verrev – tä oll` mõtõlnu, et sohvri küsüs, kas buss om ka lämmi.

Mõttusõ Kalõv


Võrokõsõq umavahel

Võrokõsõq Kikati Kaarli ja Ohkatsi Eedu saisva Tartun turu man Imäjyy kalda veeren ja vahtva pää sällän suurt maia. Kaarli ütel` Eedulõ:«Õõ-noh, kaeq, Eedu, seo omgi tuu Pläsku*, miäst Postimiis` kirut`. Eedu vaht kah Pläskut egält puult ja arvas: «Seo om jo väega ahtakõnõ, tuul` või tiä uppi puhku.» Sys kaes üle Imäjyy tõsõlõ poolõ ja küsüs: «Kas tuu säälpuul om sys katõlok vai?»

* Pläskus kuts rahvas Tartu keskliina kerkünüt Imäjyy Ärikeskust


Ohkati Eedu anekduut`

Ohkati Eedu sellet` Kikati Kaarlilõ anekduuti. «Vahtsõ aasta algusõn saivaq kokku esämaalanõ, reformlanõ ja mõõdukas. Reformlanõ küüsse sys esämaalasõlt: «Mes sys esämaalasõq minevä aasta teiväq?» Esämaalanõ lei rinna ette ja ütel`: «Mi leimiq politsein platsi puhtas! A mes reformlasõq sys ärq teiväq?» Reformlasõlõ es miildü sääne küsümine. Pobisi sys vastusõs: «Jama om. Vällämaa panka sai pantus 10 miljonni dollarit, a inämp olõ ei meelen, määndsele panka sai. Nüüd küsüs kohus, määndsen pangan raha om...» Mõõdukas kullõl` kykkõ tuud juttu päält ja ütel` viisakalt: «Härräseq, ku ti midägi tiiti, sys tekke nii, et rahvas aru ei saaq!» A kykkõ tuud juttu oll` salaja lindistänüq keskeräkondlanõ.


Pintsionääri definitsiuun`

«Õõ-noh, kas sa, Eedu, tiiät, kis neoq pintsionääriq omma?» küüsse Kikati Kaarli. «Pintsionääriq olõmi miq ja kyik tõsõq vanakõsõq,» oll` Eedu vastus. «Õõ-noh, olõ-õi nii. Kaeq, tuu pintsionääri definitsiuun` om sääne: pintsionääriq ommaq eläväq inemisejäänusõq kuurmas Eesti vabariigilõ ja tiä eelarvõlõ».

Savi Kallu


Aasta inemine aja vihalõ

Ruitlasõ Olavi

ruitlane@hot.ee

Nii lätski nigu ma arvsi. Nuul sai aasta inemises, Meri sai tõsõ kotusõ ja Savisaar pronksi. A mille ma sitõmb olõ? Mille ma es saaq? Hää külh, Nuul karas` ja juusksõ ja mängse trummi! A mis Meri ja Savisaar teiq? Essugi es tiiq, ma teile ütle, essugi es tiiq!

Tuu kuulitõukamine om vurlede rida. Olõt miis`, viska sitta – sys tulõvaq aastaq kasus. A seo riik om nii võlss`, et kotusõ saamises piät hinnäst päälaest jalatallani pasaga kokku määrmä, nigu Savisaar. Ja sys tulõ kah ynnõ hädine kolmas…

Ma ei olõq viil nii ulli valitsust nännüq. Raiskas raha latsi ja nuuri perede pääle. A mis vanainemene piät mõtlõma… eluaig sai kommunist oltus, parteimassuq mastu ja sitta ello nättü. Repressiirmist noh! Ja nüüd inne surma ku piäs umõtõ üts`kõrd kerembäle hengätä saama, võtva noorõq pereq raha käest ärq, nii et ei jääq üle esiki ruutmeetrilidse sitamaja lämmäarvõ kinniqmasmises. Või ma ei kannada nuid kurradi latsi ja imätsid sukugi.

Põlvan Nuursuukeskusõn represseeritäs vannu muttõ nii niguq Stalini-aigu. Tandsumemmeq, nuuq vähädseq pensionärest, kiä viil veidükenegi kohegipoolõ liigussõ, tahtva hinele kargamise jaos tarrõ. A latsõq, kuradiq, ummaq kunstistuudio tennüq ja ei olõq nõun vällä kolima. Kellele tuud kuradi kunsti vaia um. Pikassoq… Ma kurat umahindä käega raisk… Saagõq inne vanas ja sys nakakõ elämä. A liinavalitsus… akvaarium… tiiäti külq… bull-bull-bull…

Midä rohkõmb ma kiroda, toda vihatsõmbas asi minno aja. Aasta inemeseq, latsõq, imäq! Porno-Kristi olõs kah parõmb aasta inemine, lats` ja imä ku… No mis tiit, aja jo vihalõ… A ma ütle – seo aasta tulõ kindla pääleq sitõmb. Ja järgmine kah. Sys saamiq Euroopa Liitu ja sys tulõ Slobodan Milosevic automaadiga ja lask meid kyiki maaha. Ja saa esiq aasta inemises, olkõ sys parajalõ määne aasta taht.