Uma Lehe küläjutuvõistlusõl
kolmanda kotusõ saanuq tüü!
Sannalugu
Läti
Vaike
Kolmapäävä,
ku vanamiis` liinast tull`, ütel`, et iho om haigõ ja
kondiq valutasõq – vaia sanna küttä. Täpselt kell
katõsa ollgi sann valmis. Vanamiis` pakse kolm õlut
kotti ja läts`. Ütel` viil, et täl lätt täämbä
kavvõmb – taht kunnasilmä leota. Niguq tä ärq läts`,
helist` naabrinaanõ, et üts` poiskõnõ ronisi ti
sannaaknõst sisse. Ütli, et tuu om nigunii Saamo.
Naabrinaanõ jäi kimmäs, et tuu es olõq Saamo.
Lätsi
kaema. Sannan pengi pääl olli naistõrahva rõivaq ja
mõskmisruumin naistõrahva helü. Haardsõ pengi päält
rõivaq ja käändse sannaussõ lukku. Rõivaq visksi
kuuri alaq. Sis võti lavvajupi, naklu ja vasara, et
sannaakõn` kinniq lüvväq. Kolkmise pääle nakas`
vanamiis` rüük`mä: «Hullus olõt lännü vai?!»
Ketist valla pästet pini läts` asja ette: ollgi mutt tõsõ
aknõ man, a pini oll` katõ jala pääl pistü vasta akõnd.
Rüük`mine läts` sannan suurõs, helisti naabrinaasõlõ
ja kutsi tuud ka sannaoperetti kaema. Vanamiis` oll`
hindä rõivilõ pandnu ja istsõ niguq süüpengin nägo
kässi vahel. Mutt` iksõ ja rüükse ja sõimas`
vannamiist. Sis jäi kyik vakka tüküs aos. Vanamiis` nõudsõ
ussõ vallategemist. Ku uss` valla sai, tormas`
vanamiis` sannast vällä ja ütel`, et vahtkõ nüüd tühjä
sanna. Esiq juusksõ tarõ mano, es kaeq taadõ kah. Lätsi
sanna ja tõstsõ viianomal kaasõ päält. Mutt` küküt`
viin, punadsõq hiuussõq vii pääl. Mõtli, et tõsta
tä hiuussit pite viist vällä. Sis tull` miilde, et
nii vast riku noid inemiseõigusi. Pandsõ kaasõ pääle
tagasi ja ütli, et istuq edesi. Ütli viil, et panõ
sannaahjo tuld mano, muidu nakkas sul külm. Mutt` pandsõ
hirmsalõ undama. Tünn` oll` uma puul`tõiskümme
meetrit korgõ, teräväq veereq kah, egaq säält välläsaamine
avitamaldaq es olõq võimalik. Tulli tarõ mano ja ütli
vanalõmehele, et viitünnin om ilmadu suur` kunn.
Vanamiis` es lausuq musta es valgõt. Lasksõ mutil sääl
tünnin viil tükk` aigo ligonõda, sis vissi tälle
tabureti ja käsuti: «Et sa mu silmist kaot!» Suurõ
vaivaga sai mutt` anomast vällä, juusksõ sannast vällä
ja kattõ niguq kummitus pümehede üüde.
Tossu
Tilda juttõ
Rist`naalakõsõq*
Lannamõtsa
mutikõnõ läts` Valgan söögipuuti. Küsse: «Kas
teil nuid rist`naalakõisi kah om?” Kaupmiis` es tiiäq
tuud synna ja vastas`: «Ei,
meil küll ristinaelu ei ole, küsige rauapoest.»
*
ristnaalakõsõq ‘maitsõainõq nimega nelk`’
Arsti
man
Mutikõnõ
oll` arsti man ja kaivas`: «Mul om taa pää nii otsan
ku otsan.» Arst` vasta: «Pää piätki otsan olõma,
provva, muiduq es saanuq ti elläq.»
Valga
haigõmajan
Sarvõ-mammi
oll` Valga haigõmajan. Tä kaivas` palatinaabrõilõ,
et arst` kullõs tõisi kül hoolõga, a timä ei jovvaq
viil medägi kaibama naada, ku arst` joba edesi tormas`.
Tõsõq sis opsiq, et äräq kullõlgu, midä tõsõq
sellätäseq, a mõtõlgu esiq vällä, medä tä arstilõ
täpselt üldäq taht. Järgmine hommuk, ku arst` Sarvõ-mammi
manuq joudsõ, alust` tuu suurõ huuga: «Võiah, mul
oll` terveq üü sääne rasõhusõ tunnõq, et...». «Olkõ
murrõlda, mammi, säänest vika tiiq aastin kül inämb
ollaq ei saaq!» ütel` arst` ja tormas` iks minemä.
Leoski
Helju jutuq üles tsehkendänüq Saarõ Evar
Tiblavossi
tahtman
Võrun
oll` keemiapuut`, kon Kasaritsa miiú Hallop naasõga möiväq
egäsugust nasvärki. Tõõnõ miiú, kah Kasaritsast
peri ja noorõstpõlvõst viil Hallopi kooliveli, lätú
tihlavossi ostma. Tuu oll` suur` nal`amiiú ja küsse:
«Annaq mullõ tiblavossi!» Hallop es olõq laisk poisú
ja ütel` vasta: «Nakka kipõstõ Vinnemaa poolõ
astma. Midä lähkümpäle saat, toda rohkõmb nynna
kargas!»
Tihlavossi
kärbläisi ja muiõ parasiite häötämises sai
kooliveli poodiherrält ilostõ kätte.
Reklaam
Lätú
Haani miiú puuti televiisurit ostma. Televiisuriq olliq
ilostõ rian ja näütsiq pilti kah. Myni pildimassin näüdäú
parajahe reklaami. Iks noid asju, midä naistõrahvastõlõ
tahetas sokutaq. Haani miiú ütel` poodipreililõ: «Kulõq,
sa annaq mullõ ütú kõrralik televiisur. A är antku
joht säänest, kon reklaam om. Midä maq, vana miiú,
noidõ ool-veistega pääle nakka!»
Nuputamine
Vinne-aol
olle Krabi kolhoosi prikatiir` tennüq tüükäske, kon
tüütegemise lahtrihe oll` märgit: «Neli tunni lauda
lakan nuputamist». Nuputamine saisõ tuun, et talitaja
nõst` tõstukiga neli tunni hainapallõ ja vaot` nuppõ.
Luksusruum
Ku
Vahtsõliina koolimaja katlamaja manuq oll` vaja ehitä
ruum, kohe tuhka pandas, sys oll` ammõtnik tuu jaos
taotlustõ kirotanuq nii: «Palume
eraldada summad ehitamaks kooli katlamaja juurde
tahapanemisruum.» Vastus tull` ministeeriumist sääne:
«Kahjuks puuduvad ministeeriumil summad luksusruumide
ehitamiseks».
Kas
on soe?
Inne
Rõugõt om Soe bussipiätüs. Sohvriherr Rein küsüs,
et kas Soe om. Ütú
näidsik vastas: «Om külh». Sohvri pidä bussi
kinniq. Vällä ei lääq kiäki. Näidsik näost verrev
– tä oll` mõtõlnu, et sohvri küsüs, kas buss om
ka lämmi.
Mõttusõ
Kalõv
Võrokõsõq
umavahel
Võrokõsõq
Kikati Kaarli ja Ohkatsi Eedu saisva Tartun turu man Imäjyy
kalda veeren ja vahtva pää sällän suurt maia. Kaarli
ütel` Eedulõ:«Õõ-noh, kaeq, Eedu, seo omgi tuu Pläsku*,
miäst Postimiis` kirut`. Eedu vaht kah Pläskut egält
puult ja arvas: «Seo om jo väega ahtakõnõ, tuul` või
tiä uppi puhku.» Sys kaes üle Imäjyy tõsõlõ poolõ
ja küsüs: «Kas tuu säälpuul om sys katõlok vai?»
*
Pläskus kuts rahvas Tartu keskliina kerkünüt Imäjyy
Ärikeskust
Ohkati
Eedu anekduut`
Ohkati
Eedu sellet` Kikati Kaarlilõ anekduuti. «Vahtsõ aasta
algusõn saivaq kokku esämaalanõ, reformlanõ ja mõõdukas.
Reformlanõ küüsse sys esämaalasõlt: «Mes sys esämaalasõq
minevä aasta teiväq?» Esämaalanõ lei rinna ette ja
ütel`: «Mi leimiq politsein platsi puhtas! A mes
reformlasõq sys ärq teiväq?» Reformlasõlõ es miildü
sääne küsümine. Pobisi sys vastusõs: «Jama om. Vällämaa
panka sai pantus 10 miljonni dollarit, a inämp olõ ei
meelen, määndsele panka sai. Nüüd küsüs kohus, määndsen
pangan raha om...» Mõõdukas kullõl` kykkõ tuud
juttu päält ja ütel` viisakalt: «Härräseq, ku ti
midägi tiiti, sys tekke nii, et rahvas aru ei saaq!» A
kykkõ tuud juttu oll` salaja lindistänüq keskeräkondlanõ.
Pintsionääri
definitsiuun`
«Õõ-noh,
kas sa, Eedu, tiiät, kis neoq pintsionääriq omma?» küüsse
Kikati Kaarli. «Pintsionääriq olõmi miq ja kyik tõsõq
vanakõsõq,» oll` Eedu vastus. «Õõ-noh, olõ-õi
nii. Kaeq, tuu pintsionääri definitsiuun` om sääne:
pintsionääriq ommaq eläväq inemisejäänusõq
kuurmas Eesti vabariigilõ ja tiä eelarvõlõ».
Savi
Kallu
Aasta
inemine aja vihalõ
Ruitlasõ Olavi
ruitlane@hot.ee
Nii
lätski nigu ma arvsi. Nuul sai aasta inemises, Meri sai
tõsõ kotusõ ja Savisaar pronksi. A mille ma sitõmb
olõ? Mille ma es saaq? Hää külh, Nuul karas` ja
juusksõ ja mängse trummi! A mis Meri ja Savisaar teiq?
Essugi es tiiq, ma teile ütle, essugi es tiiq!
Tuu
kuulitõukamine om vurlede rida. Olõt miis`, viska
sitta – sys tulõvaq aastaq kasus. A seo riik om nii võlss`,
et kotusõ saamises piät hinnäst päälaest
jalatallani pasaga kokku määrmä, nigu Savisaar. Ja
sys tulõ kah ynnõ hädine kolmas…
Ma
ei olõq viil nii ulli valitsust nännüq. Raiskas raha
latsi ja nuuri perede pääle. A mis vanainemene piät mõtlõma…
eluaig sai kommunist oltus, parteimassuq mastu ja sitta
ello nättü. Repressiirmist noh! Ja nüüd inne surma
ku piäs umõtõ üts`kõrd kerembäle hengätä saama,
võtva noorõq pereq raha käest ärq, nii et ei jääq
üle esiki ruutmeetrilidse sitamaja lämmäarvõ
kinniqmasmises. Või ma ei kannada nuid kurradi latsi ja
imätsid sukugi.
Põlvan
Nuursuukeskusõn represseeritäs vannu muttõ nii niguq
Stalini-aigu. Tandsumemmeq, nuuq vähädseq pensionärest,
kiä viil veidükenegi kohegipoolõ liigussõ, tahtva
hinele kargamise jaos tarrõ. A latsõq, kuradiq, ummaq
kunstistuudio tennüq ja ei olõq nõun vällä kolima.
Kellele tuud kuradi kunsti vaia um. Pikassoq… Ma kurat
umahindä käega raisk… Saagõq inne vanas ja sys
nakakõ elämä. A liinavalitsus… akvaarium… tiiäti
külq… bull-bull-bull…
Midä
rohkõmb ma kiroda, toda vihatsõmbas asi minno aja.
Aasta inemeseq, latsõq, imäq! Porno-Kristi olõs kah
parõmb aasta inemine, lats` ja imä ku… No mis tiit,
aja jo vihalõ… A ma ütle – seo aasta tulõ kindla
pääleq sitõmb. Ja järgmine kah. Sys saamiq Euroopa
Liitu ja sys tulõ Slobodan Milosevic automaadiga ja
lask meid kyiki maaha. Ja saa esiq aasta inemises, olkõ
sys parajalõ määne aasta taht.
|