Mae Linnu: maq mänge kyik meheq üle!

Ütlit uma telesaatõn «Inimeselt inimesele» ütele Võromaa vanalõ eesti keele oppajalõ, et tiiq olõt külh kiildnü latsil koolin uman imäkeelen kynõlda. Kost olt võtnu säändse julgusõ kykkõ vällä üldäq?

Kost ma olõ võtnu – ma olõ Lõhmusõ Olga tütär! Mu imä oll` ka sääne, kiä julgusi üteldä. Tuu om niguq inemiisi petmine, ku ma kynõlõ ümbre nuka.

A koolioppajaga oll` niimuudu, et ma õkvalt vihasti tä pääle. Tä aiõ nii ulli juttu: seol keelel olõ-i määnestki väärtüst, seon keelen niguq midägi saaki-i tetäq... Agaq seo om jo vaesus! Maq mõista mitut kiilt, imäkiil` om mul võro kiil` ja edimäne vyyrkiil`, midä ma mõista, om põh`aeesti kiil`.

Mul om 26-aastanõ tütär, kiä om Tal`nan sündünü ja kynõlõs niisama hääd kiilt ku miiq, ja uhkusõga.

A miis` es opiq ärq, kynõlõs külh pall`o kiili. Mäletä, et oll` maal sitta laotaman ja ämm ütel`: visaku-i kykkõ lakja, viiq perä uibilõ! Miis` es liigutagiq. Ma lätsi sis tõlgis, et miis` saas arvu, mis täl kästi tetäq.

Kuis om võrokõsõl Talnan elläq?

Egaq Tal`nan olõ-i kerge ollaq võrokõnõ. Toda om yks väega nyna viltu kaetu, ku uulidsa vai koritori pääl võro keelen kynõlõt. A maq olõ nii kõva säläga, et muq vasta yks ei saaq, ku vaidlõma minnäq. Ütle, et maq mõista tiiq kiilt, a tiiq mu kiilt ei mõistaq. Imäkiil` om tuu, miä inemise sändses vai tõistmuudu tege. Tuuperäst miiq piässi yks väega hoitma seod umma võro kiilt.

Võromaal ommaq peris kangõq inemiseq. Agaq suurõl osal ommaq niguq jalaq alt. Nääq ei mõistaq midägi ette võtta ja sis juvvas. Ettevõtlikkust olõ-i. Et esiq saa midägi tetäq ja hindäst midägi olõnõs.

Kuis juhtut Tal`na Võro seltsi ja näide näütemängu?

Maq tei neli aastakka tagasi televisiooni minnen üte võrokiilse intervjuu. Tuu pääle Kõivu Ants helist` ja kutsõ minno sinnäq. Ku Ants minevä aasta «Viiekõistõ rüänurmõn» kirot`, sis olõ-õs nii väega mängi tahtjit ja ma naksi mäng`mä.

Joodik kolhoosnik «Mõtsavele sysaran» olõ-s muq roll`. Joodiguq olliq kats` miist. A ma naksi hirmsahe nuiama, et maq taha mängi. Ants es lupaq. A ma mängse kyik meheq üle ja lõpus Ants helist` ja ütel`, et noh, võit sis mängi.

Ku tuu aasta, ku ma keskkooli lõpõti, olõs olnuq lavakalõ vastuvõtt, sis ma lännüq, a hää ollgi, et es olõq. Keskperätsit näitlejit om Eestin küländ, a maq olõ väega hää logopeed. Valik oll` õigõ ja maq olõ-i kunagi kahitsõnuq.

Mille tiit just puuõtõga inemiisist saatit?

Tuu om asi, midä ma tiiä ja mõista. Eri- seo ei tähendä et viletsämb, jällemb, ullimb. Seo tähendäs erilist ja puudõga inemiseq ommaq erilidseq. Meil ei lähäq elo kunagi parõmbas, ku miiq ei nakka vällä kannatama erilisi inemisi.

Mul om kats` tüüd, mille iist ei mastaq: logopeed ja televisioon`. Et ärq elläq, oppa ma eesti kiilt suumlaisilõ ja tõlgi soomõ ja vinne keelest vai kiilde.

Televiisorisaatõ tegemine om üts` taplõminõ. Nüüd om niimuudu, et kyigil kärbitäs saatit, a mullõ andas sügüsest 15 minutit manoq. Mul om sääne suur uuõndus, et maq võta tõsõ saatõjuhi ja tuu om alati puudõga inemine. Ma lasõ sis näil hindil küssüq ammõtnikkõ käest!

Kost sääne põnnõv eesnimi – Linnu?

Sysar mõtõl` vällä. Ütele latsõlõ inne minno es pandaq ja tuu lats` kuuli ärq. Esä läts` sis külänõukokku nimme pandma ja mõtõl`, et pand tõsõ inemise nime kah ja pand` Koidula perrä Lydia. A Võro seldsin kutsutas minno Tsirgukõnõ.

Kas tuud olõt märk`nü, et võissi Võromaalõ tagasi tullaq?

Võissi külh, a kuis ma ärq elä? Kuis ma tahassi, et võissi tetäq siist televisiooni! Seo om hirmus suur taplõmine, et saassi säändse võimalusõ.

Ma mõtlõ, et kavva maq, vana inemine, viil joostaq jõvva. Käsitüüd võinuq hoobis tetäq – ma lähä väliskomnadeeringulõ, mul om sukk üteh. Ku naistõrahvas om siistkandist peri, piät tä mõistma kykkõ tetäq.

Küsseväq Harju Ülle ja Allasõ Tiia

Mae Linnu om sündünü 05.11.1950. Peri Orava kandist Niidsikult. Käünüq Kahkva algkoolin, Räpinä keskkoolin, lõpõtanuq 1974. a Tartu ülikoolin defektoloogia eriala. Parhillaq tüütäs logopeedi ja tõlgina ja tege ETV- puuõtõga inemiisi saadõt «Inimeselt inimesele».

Jahimeheq pia eiq kyiki tegemädäq asju hindä kandaq võtma

Kas lövvüs rohtu, miä avitas?

Pulga Jaan

«Uma Leht» om julgunu üles võtta igivana kurja jahimehe ja vaesõ kitsõkõsõ teema. Esiqhindäst vajalik ja vallus teema, agaq inämbüste kynõldäs teemast müüdä.

Kygõpäält piasiq ärq tähendämä, määnes om asju sais. Tuu sais om sääne, et hulk`vaq piniq ei lasõq lambiid ja rebäseq kannu pitäq. Ja kygõ veidemb saat sääl süüdistä jahimehi. Mille nii? Selle, et hulk`vaq piniq eläse mitte mõtsan vaid liinan. Maalõq käüdäs miilt lahutama, nii-üteldä stresse maandama. Aga liina piiren ei toheq jahimiis es`ki püssä kotist vällä võtta. Kiäki ei arva umõta, et jahimeheq omma kohustõt liina piiri pääl üüpääväst valvõt pidämä.

Liinuga võrdsõs võit arvada ka endiseq suurõmbaq kolhoose-sovhoose «keskasulaq» vaiq alõviguq. Sääl om pinel hää rahulik, ku niäq õkvalt kellelegi hambiid siirde ei lüüq. Süvväq saat pall`o kerembä vaivaga ku mõtsast. Jahimeestel om sääl ka paugutamine keeletü.

Rebästega om tsipa tõisildõ. Nimäq eläse tühju maiu man kas lauda, aida vaiq küünü põrmandu all. Sääl om poigõl hää mängi ja hiireq tulõva ka sinnäq vihmavarju – süük` tulõ esiq kodu kätte. Mis viga om säält naabritalu kanakarja vähendämän kävvü. Jahimeheq, ku nimäq tahtva tühäs jäänüq talu man jahti pitäq, piät kygõpäält omaniku üles ots`ma (tuu eläs inämbüste liinan, kui eläs). Muiduq om tegemist salaküt`misega. Ja mis putus liinan eläväle omanikulõ määndsegi maanaabri kanamurõq.

Eestin ei olõq repän` viil periselt liina kolinu, muialpuul joba ollõv. Ja sys om tä päsnüq poiss`, liinaõhk tege vabas. Aga maiu vahel lask tä ringi tävveste vabalt, toda inämb, et piniq piat ketin olõma. Vahel lätt nii ülbes, et hummukus om tarõläve kõtval rebäse sitaunik.

Ma ei soovida küll jahimeestel kyiki Eestimaa tegemäldäq asju hindä kandaq võtta. Kas Eesti Jahimeeste Selts om hindäle võtnu kohustusõ liinu ja alõvikõ uulitside pääl patrulli? Mu teedäq ei olõq! Kas jahimeheq ommaq kohustõt egalõ laonulõ huunõlõ omaniku löüdmä? Ei olõq! Järelikult: Jahimeeste Selts vastutas olukõrra iist niisama pall`u ku margikorjajide ühing vai myni talvõlts`uklõjide selts, kynõlõmadaq Aokiränikõ Liidust.

Perämine aig olluq nii vallavalitsustõl, politseidel ku ka Riigikogul hindäle selges tetäq, kes mille iist vastutas. Alusta võinuq tuust lihtsast as`ast, et jahimeheq ei vastuta kraavõ päält võpsiku ragumise (kobras!), liinauulitside hääkõrra ja kuurilobudikõ mahaqlaskmise iist egaq ka nimme vinnümä pant maareformi iist.

Ma saa väega hästeq aru, milles Rõugõ jahimeheq tundva hinnäst pututaduq: naabrimehenä paistus mullõ, et mõtsan om näil asi kõrran ja kontrolli all. Kyik muu om aga joba ammõtnikõ asi.

Suumlasõq ollõv kindlas tennü, et ollõv üts` imerohi, miä avitas pia egä tõvõ vasta, ka hulkvide pinne ja rebäsiide vasta. Tuu rohi ollõv riigiammõtnikõ ausa tüüga valõt higi. A tuud ollõv pia võimalda hanki.