Perämine külg
-
Maolda nali
Kats tsuklõvat kruusi
Kats kruusikõist tsuklõsõ vii pääl. Üts jääs tõõsõst maaha.
«Mis juhtu?» küsüs edimäne taadõ kaiõn.
«Ooda veidü. Mul läts’ vesi kõrva,» kost tõõnõ. -
Muda Mari pajatus
Aoluu värmi
Ma kuuli raadiost, et edimädse vabariigi aigu es olõki Eesti aolugu nii must-valgõ, ku inemise kõnõlõsõ ja kooliraamatih kirotõdas. Ma tiiä-i, midä sääl kooliraamatih kirotõdas, a parhilla om Eesti poliitiga külh kirriv ja segi nigu Kört-Pärtli särk pühäpäävä hummogu.
Mõnõ poliitigu meelest olõs mi täämbädse päävä aoluulõ… -
Tossu Tilda pajatusõ
Edimädsele puhkusõlõ
Võromaa nuurmiis saadõti kaitsõväkke Ida-Virumaalõ. Sügüse lasti tä edimädsele puhkusõlõ.
Kodosõidu pääväl sai selges, et rongijaama jalaga astõn häste ei jõvva. Kimmämb oll’ telli takso. A Tapal eläs pall’o vinläisi, peräkõrd tulõ mõni Vitja vai Petja? Sõit jaama ei olõ pikk, a kuis kõnõlõmisõga saa. . . .… -
Mustlasõ ettekuulutus
Vana Jaan kõnõl’ 1958. aastagal säändse luu: 1945. aastaga kardokavõtmisõ aol oll’ tä kasupoig Jaan joba kolm vai neli kuud tiidmäldä kaonu. Tä uma poig Lembit pidi minemä sõaväkke, a hoitsõ kõrvalõ, oll’ nigu poolõldõ mõtsamiis.
Ütel pääväl tull’ näide tallu soomõ mustlanõ ja tahtsõ kaartõ panda.… -
Unõnäon ku kinon
Uma elo joosul olõ ma nännü kistumada kirivit unõnägosit, miä lajan laastun või panda kolmõ jakko.
EDIMÄDSES. Nuu unõ, miä omma tähendüsega. Ku… -
Maolda nali
Leping
Laivavärvmisfirma and sadaman umma tüüd üle. Vastjavõtja avastas, et värvitü om õnnõ puul laiva ja saa väega kur’as.
«A tuu oll’ meil jo lepingun niimuudu kirän: mi ütelt puult ja Eesti Merelaivandus tõõsõlt puult,» jääs laivavärvjäl õigust ülegi. -
Muda Mari pajatus
Kalõvi kodotulõk
Ma kuuli raadiost, et «Kalõvipoig» om vahtsõst läti kiilde ümbre pantu.
Sada aastat tagasi ümbre pantu tekst oll’ vanas lännü ja aost maaha jäänü. Tuu om õigõ, et aoga piät ütte jalga käümä.
Näütüses kirot’ Lutsu Oskar saa aasta iist näütemängo «Kalõvi kodotulõk», kon oll’ päätegeläne ihnuskoi… -
Tossu Tilda pajatusõ
Tütärlatsi pingirida nigu lillipinnär
Taa mälehtüs jääs 80ndihe aastihe. Sääne lugu juhtu üten Lõuna-Eesti keskkoolin. Koolilatsõ kanni sis vormirõivit. Mäletämi külh noid tütärlatsi sinitsit pluusõsit kruudiliidsi ündrikõga. Sis pidi kõik koolilatsõ vormirõivit kandma. A ütel tütrigul juhtu äpärdüs: mõsun oll’ midägi verevät timä pluusõ lillakasroosas muutnu. Oppaja… -
Salahadsõ tiidmädü
Kodokäüjist ja näide kodo käümiisist om hulga juttõ. Umah kotoh ei olõ ma näist kunagi kedägi nännü. A ütel hämäräl õdagutunnil oll’ mul kodohoovih väega imelik nägemine.
Aknõst paarkümmend meetrit kavvõmbah hõl’osi kats poolõmeetrise läbimõõduga kerrä. Nä es olõ nii helle ku päiv, kisksõ rohkõmb sinnä seebimulli… -
Luupainaja
Sa olõt hullõmb ku luupainaja! Nii üteldi inemise kotsilõ, kiä uma jutu vai tegemiisiga tõsõ närvi ai. Kost tuu ütlemine om tulnu? Vanal aol panti riijalasõ PAINU ala, hobõsõ luuki PAINUtõdi esi kotoh ja suusanõnaki kääneti PAINU all ülespoolõ. Arva, et säält om tulnuki tuu nimetüs LUUPAINAJA.
Luupainajat kiäki… -
Talinah pidol käümine
Taa lugu om mu sõbrost ja juhtu 1960. aastaga sügüse. Mõlõmba sõbra omma jo taivaidsi teie pääl, näide jutt om mul… -
Maolda nali
Inneskinõ ja tulõvanõ eksnaanõ
Sõbra istussõ kuun. Üts kaibas, et tä eksnaanõ ai Soomõn autoga kassi ala ja no nõudas tuu lõikusõs 4000 eurot. «Kost sa seo raha no eksnaasõ jaos võtat?» omma sõbra murrõn. «Ja midä su tulõvanõ eksnaanõ tuust arvas?» tävvendäs üts sõbõr umalt puult. -
Muda Mari pajatus
Om nii va?
Ma kuuli raadiost, et koskil Eestimaal omma viil postkontori olõmah. Ja no pandas osa noist kinni. Ma olõ jo är unõhtanu, miä tuu postkontor om. Kõik as’a saami aia umah küläpoodih. Ku vanastõ postkontor viil tüüt’, sõs läts’ kõgõ segi, mis päiv ja mis kelläni… -
Tossu Tilda pajatusõ
Edimädse kuluva
Tutva naistõrahvas kõnõl’ umist edimäidsist firmapüksõst. Tuu oll’ aig, kon säänest moodukaupa oll’ ilmadu rassõ saia. A nuur inemine iks taht moodulinõ olla. Sünnüpääväkingitüses saadu raha iist õnnahtugi peräkõrd püksi är osta. Firma oll’ Lee Cooper ja massiva sada ruublit. Liinatütrik oll’ väega uhkõ.
Tull’ suvi… -
Laulutsirk
Krabi kandin Paganamaal omma egä aasta Paganamaa päävä. Tuu aasta olle ilm vihmanõ ja rahvast väega es liigu. Nii pidivä tegeläse esi hindäle aoviidüst löüdmä.
Kats velle, kelle perrenimi olle Tuvikene, ronisiva Paganamaa torni ja laulsõva tävvest kõrist Paganamaa valssi.
Tuu pääle kostu ütlemine: «Kiä ütel’, et tuvikõnõ… -
Piimäpukk
Olli kolhoosi viimädse aasta. Mi saimi hindäle talukotusõ Viitka taadõ mõtsa viirde. Naksimi sääl eläjit pidämä. Meil oll’ tuukõrd kolm lehmä, a midä es olõ, oll’ piimäpukk. Suuri kardu oll’ rassõ autu pääle vinnada.
Miis mõistsõ häste puutüüd ja mõtõl’, et mis tuu sõs om – teemi är. Prussõ… -
Hädäh märdisantõga
Seo sandiõdak võisõ olla umbõs 1958. vai 1959. aastagal Rammukal. Ma olli sõs 4–5-aastanõ. Tuul aol elli küllih väega pall’o nuuri… -
Maolda nali
Miä või juhtuda sis, ku sügüsedsel aol maja küttesüstem katski lätt
«Ott, tulõ ruttu kodo, radiaator tsilgus!» kõlistas naanõ rallimiis Tänaku Otilõ. -
Muda Mari pajatus
Elo perän perismunnõ
Ma kuuli raadiost, et Eestist piät saama nutiriik ja mahheriik. Tuu om jumala õigõ. Tah Kagu-Eestih om tuuga joba pääle naatu. Ku mõtõlda munnõ pääle. Vanno kanakasvatuisiga om lõpp, kana viiäs är tapalavalõ. A vahtsit kanalautu saa-i ehitä, selle et inemise omma joba marru aedu.
Taa… -
Tossu Tilda pajatusõ
Sannapidol ilmast
Minevä aastasaa 70–80ndil aastil oll’ egäl hindäst luku pidäväl asotusõl kongi vii veeren uma sann, kon sai korgit küläliidsi vasta võtta vai sis kambakõisi pito pitä.
Ei olõ täpsele meelen, kas oll’ kinkagi juubõl vai mõni muu ettevõtminõ, a jäl oll’ põhjust sanna küttä ja söögi-viina… -
Kõrralik keretäüs
Lelläl olle üts väega huvitav riistapuu, minka tä topsõ tubakat pabirossihülsi sisse. Ma olli tuust väega huvitõt ja õks nõnnapiten man.
Päält kooli lätsi viil mõnõs tunnis karja. Põllu olli koristõdu, sõs oll’ karja kah kergemb kaitsa. Ma võtsõ köögikapi suhvlist peotävve pabirossõ kah üten, et sõs… -
Lehmä puhtõ
Seo lugu juhtu 1986. aastagal Rammuka küläh. Tuul aol tüüdi ma liinah, a imä tädiga elli maal ja pei ka muidogi lehmä. Nädälivahetusõl… -
Maolda nali
Ei taha massa
Maamiis om liinan söögikotussõn ja küsüs, midä täämbä söögis pakutas.
«Kas ti massa tahati?» küsüs söögiandja.
«Massa ma taha, a massa ei taha,» kost maamiis, ku söögipordsu hinda näge. -
Muda Mari pajatus
Lõikuspühä
Ma kuuli raadiost, et talomehe tegevä viil rehekuul haina. Kuiki om suur süküs käeh ja põimupühä ussõ iih. Seo imelik aasta om kõik pää pääle käändnü. Külbmise- ja põimuao omma segi.
Niisama omma viimädse nädäli jõudsahe seemend külbnü poliitigu, a saaki saama nakkasõ nä viil keväjä. Suurõmb osa…
