Perämine külg
-
Pardsividämine
1970ndide aastidõ algusõn prooviti kolhoosin pääle kannu kasvatõdõ ka muid sulõliidsi. Kül pärlkannu, faasaniid, partsõ ja veitsilt muid kah.
Ütskõrd lätsimi katõ autugõ… -
Maolda nali
Kobras süü ijätüst
Majjai (kobras) süü ijätüst. Haukas ja haukas, hindäl hapu nägo pään.
Viimäte jõud pulgani. Ja vot sis löövä täl silmä rõõmust helkämä! -
Muda Mari pajatus
Latsitegemine Läti muudu
Ma kuuli raadiost, et tõõnõ kuulsa lätläne pääle Ilvese Ieva om mi haridusministri miis. Kuulsa olõ-i tä mitte tuuperäst, et täl om kuus varvast, a selle, et tä käve kuus kõrda Eestih ja tekk’ egä varba jaos latsõ. Ja nigu kuus last valmis, tõmmas’ vahtsõ… -
Tossu Tilda pajatusõ
Kost tuu raha tulõ?
Mi hoovi mutiklubi nigu kõik Eesti rahvas lätt vasta valimiisilõ. Alma om sääne, kiä kõgõlõ, midä üldäs, perrä kitt.
Tuuperäst miildüs tälle Kallasõ Kaja jutt, ku häste nakkas minemä vannul vai väikeisi latsiga perril. Vai EKRE poissõ lubadusõ, kuis rahvas rikkas saasi. No tuu… -
Sidi, sidi tut!!
Tävveste õigõ, hää lugõja, kaugõst külmäst maast tulõ jutt. Olli edimädse kõgõ valusõmba nälläao sääl Tsiberin.
Vinne riakülä veeren olli karjalaut ja kanala. Sisehuuvi oll’ kaivõtu hoiukotus kartlidõ jaos. Pääl rassõ puust kaas. Kuvvõtõistkuaastanõ Vello läts’ üüse sinnä väikut soomust tegeme. Tuukõrd oll’ karjalaudan üüvahis Jaan, miis, kes… -
Barbarissi kompvegi
Naabripereh olle jälki kurg küläh käünü ja üte väikokõsõ poiskõsõ toonu. Vähämpält nii mullõ esä ja imä seletivä.
Ma olli maalats ja tuud… -
Maolda nali
Sõbra läävä üle silla
Kats sõpra saava jõõ kotsil kokko. Üts om ütel puul, tõnõ tõõsõl puul jõkõ. Üle lätt õnnõ kitsas sillakõnõ, kost kõrraga üts minemä mahus.
«Jobokõisilõ ma tiid ei anna,» kuulutas edimäne kuraasiga ja astus silla pääle.
«A ma anna egä kõrd,» jääs tõõsõl õigust ülegi. -
Muda Mari pajatus
Valitsus võtt viimäst
Ma kuuli raadiost, et inne vällävahetamist taht valitsus viil inemiisi käest viimäst võtta.
Parhilla piät inemine hinnäst kõrraga massuammõtilõ üles andma, ku kongi määnestki tüüd tege. Sõs saa valitsus hoita tüütegijil silmä pääl ja massu kor’ada.
A nüüd taht valitsus ka tuu vanainemiisi as’a tegemise massu… -
Tossu Tilda pajatusõ
Savvamehe äpärdüs
Taa lugu juhtu Vinne ao lõpupoolõ. Miis sõit’ iispäävä hummogu uma autoga liina poolõ. Risttii pääl pidi sõitja kinni ütiskundlik liiklusinspektri. Sääl oll’ innegi joodikit püvvetü. A seokõrd paistu kavvõlõ, et savvamiist hinnäst vaivas’ pohmell.
No jalgu pääl tä püsse ja kõnõlda kah sai. Tä… -
Ookean es võta vasta
Olõmi mehega ummi latsiga iks kõgõ häste läbi saanu. Vanõmb tütär jo kümnes aasta Austraalian, eläs ja pidä firmat.
Ütskõrd tä pallõl’, et mi tennü uma perämädse tii jaos kinnidse ümbrigu, et määndse soovi meil omma. Ma panni kirja, et mu tuhk läässi timä manu ookeani viskamisõs.… -
Endel
Endel tüüt’ sovhoosi tüükuan mehaanikuna. Pääle tuu oll’e tä viil nall’a- ja napsumiis.
Tuul aol oll’e õlu poodin luksuskaup, aga paar pudelit õnnõstu iks kaubapäävä… -
Maolda nali
Puhkus talvõl
Pandas paika aasta puhkusõgraafikut. Ülemb kuts tüütäjä hindä mano:
«Kas sullõ lämmi olu miildüs?»
«Ei!»
«A higidse naasõ miildüse?»
«Kos sa tuuga!»
«Häste. Sis saat puhkusõ talvõaos!» -
Muda Mari pajatus
Hiina piina
Ma kuuli raadiost, et ka katõkümne edimädsel saandil tegevä mõnõ as’a nii inemiisile ku riikele hiina piina. Näütüses siinpuul Atlandi ookeani tege brittele hiina piina Iiri piir. A tõsõlpuul Atlandit tege ameeriklaisilõ hiina piina Trampi piirimüür.
Nuusama hädä omma Eestimaal kah. Eesti ehitäs hindäle kah piirimüürü, mis… -
Tossu Tilda pajatusõ
Kliimapagulanõ
Memm ja taat käve kõgõ liinan katõkõisi käest kinni hoitõn. Ütist ello oll’ jo päält poolõ saandi elet. A as’al oll’ uma proosalinõ külg kah. Pikki aastidõga olli memme jalakõsõ kehväs jäänü. Tä kõndsõ väega tassakõistõ ni vässü är. Tuuperäst käü viimätsel aol taat ütsindä poodin.
«Mille… -
Družba lugu
Taa lugu juhtu kavvõl Vinne aol mu kunagidsõ tüüseldsilidse Nikandrovi Jüriga. Tuul aol õs olõ poodist kõkkõ vabalt võtta. Kirotama pidi avalduisi ja uutma järekõrran, õt asjo saia.
Nii oll’ Jüril lugu Druþba moodorsaegõ, a peräkõrd naarat’ õnn ja vahtsõnõ rohilist värmi moodorsaag oll’ olõman. Palot’ mitu paagitäüt kütüst… -
Üümajalinõ
Seo lugu juhtu veidü rohkõmb ku kümme aastat tagasi Mikidämäe alõvigu kortõrmajah mu tädi kortõrih. Jätä päätegeläse nime hindä tiidä, selle et nuuril… -
Muda Mari pajatus
Võro linnujaama katusõraha
Ma kuuli raadiost, et Pärnoh panti raudtii kinni ja rongõ asõmõl nakkasõ vahtsõst linnujaamast linnugi lindama. Tuu asi käve näil sääl kipõstõ külh.
Võrol om rongiliiklus jo ammu otsa saanu, a linnujaama olõ-i viil siiäni ehitämä naatu. Vast seo vahtsõnõ aasta nakkas tuu ehitüs pääle, selle… -
Tossu Tilda pajatusõ
Ku kajagu kõndsõ jalaga
EPAn, parhillatsõn maaülikoolin, tüke tudõngi nädäli algusõn ildas jäämä vai peris puuduma.
Üts Hiiumaa poiss ilmu loengulõ tõõsõpääväl. Oppaja küsse, mille tä eelmidsel pääväl es tulõ. Hiiumaa poiss selet’, et tuul oll’ kõva ja praam es liigu. Oppaja, kinkal oll’ tudõngidõ võlsmisõst viländ,… -
Horoskoop 2019. aastagas
Katõtõistkümnele tähemärgile kuulutas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ vähemb tunnõtu tähetark Kaldmani Hedi (40).
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Aasta tuu hulga tüüõnnõ, a kae ette: ku tüükuhi ülearvo suurõs kasus, võit hinnäst oinas tüütädä.
Raha. Hulga.
Armastus. Veenusõ kvadraat jakkas tuud, miä oll’ inne. Ku… -
Maolda nali
Unõnäo tähendüs
«Näi unõn, et sa kinkset mullõ jõulus ilosa kaalakee,» ütles naanõ mehele. «Ei tiiä, miä tuu kül tähendäs?»
«Kül sa pia teedä saat!» kost miis kavala näoga.
Tulõ jõulupuulpäiv. Naanõ saa mehe käest paki. Värisevide kässiga arotas tä tuu vallalõ. . . . Pakin om raamat «Unõnäo seletäjä». -
Muda Mari pajatus
Viha asõmõl viht
Ma kuuli raadiost, et vihastaminõ ei olõki väega halv asi. Vastapite, pall’o halvõmb ollõv tuu, ku vihha pikält hindä seeh hoita. Sõs võit vihast lahki minnä.
Ku iks süä täüs lätt, tulõ viha hindä seest vällä laskõ. Mõistlikku muudu, nii et tõisilõ inemiisile ja hindäle haigõt… -
Tossu Tilda pajatusõ
Raadio avit’ naist võtta
Abielopaar tähüst’ ummi hõpõpulmi üten küläliidsiga pidolavvan. Nä kõnõli, kuis näist paar sai.
Tütrik miildü poisilõ väega, a kõik poisi jutu timäga ütist ello alosta olli ku tuuldõ linnanu. Iks oll’ tütrigul kavaluisi, kuis poisist vallalõ saia. Ütskõrd, ku poiss tull’ jäl naasõvõtu-jutuga, ütel’… -
Ammunõ aig
Egas 90aastanõ inemine ei ooda pühhi nii, nigu ütsäaastanõ. A latsõpõlvõ joulu-uutmist ei unõhta kunage. Mino nuurusaigo ei anna parhilladsõ aoga võrrõlda. Eesti riik oll’ tuudaigo nuur ja kinmähe vaesõmp ku põra.
Kõgõ põnõvamp oll’ kotoh piparkuukõ küdsämine. Vanaimä kiitse nätäl aigo tsukropiitest siiropet. Ku maigoandjidõga tainas valmist sai,… -
Taasperilde matus
2018. aastaga Uma Lehe jutuvõistlusõ võidujutt
Oll’ 1966. aasta keväjäne lumõsulamisõ aig. Mullõ anti hummuku sõiduleht ja kästi viiä matusõmajast surnu Urvastõ kabõliaida.
Säädse…
