Perämine külg
-
Parm tsuskas: Tamula kalamiis
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Maolda nali
Komakõnõ jalgu vaihõl
Miis kurt sõbralõ, et täl om katõ jala vaihõl õnnõ väiku komakõnõ.
«Mille mitte sis joba punktikõnõ?» küsüs sõbõr.
«Selle, et kõvvõr om,» ei jää miis vastust võlgu. -
Muda Mari pajatus
Om nigu om
Ma kuuli raadiost, et üle Eestimaa om vällä ilmunu hulga tuulõveskidega võitlõjit, nigu umal aol oll’ Tongi Ott. Tuu Hispaania miis võidõl’ külh peris veskidega. A meil om mintü sõtta elektrituulikidõ vasta.
Aoluust om innegi säändsit andsakit võitlusi tiidä. Kõik, mis om inemiisile vahtsõnõ ja võõras,… -
Tossu Tilda pajatus
Naisivein
Taa jutukõnõ vii meid 1950. aastihe. Tuukõrd oll’ maal peris pall’o nuuri: Vana Vunts (Stalin) oll’ koolnu ja inemise usksõva, et maaelo lätt parõmbas.
Kolhoosi esimiis oll’ nuur, õkva koolist tulnu Evald. Pall’o tütrigu tahtnu tälle mehele minnä, a Evaldil oll’ süämen õnnõ aiandusbrikatiir Liisi.
Ütel ilosal keväjäpääväl oll’gi… -
Prügükastõ man kinni
Taa lugu juhtu jo neli aastagat tagasi, ku ma olli umah parhillatsõh kodoliinah elänü paar kuud. Üts õtak sattõ lummõ ja oll’ kõva tuul, a ma mõtli, et käü iks poodi man är, osta hindäle midägi hääd ja naka peräst kotoh filmi kaema.
Olli jo pia kortõri… -
Lõpnuisi hiiri eloõnnõ-opitunni
Tuud pahnutti, miä tarrõ kohegi tiidmäldä kotussõhe lõpnust hiirest tegünes, tiid vast egäüts. Õkva sääne mi majan üllen oll’.… -
Parm tsuskas: suur süä sõbrapääväs
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Radokuu külmä
Ma kuuli raadiost, et pääle likõt vahtsõaastakuud tulõva suurõ külmä, eski säidse kraati külmä või olla. No olõ-i imehtä kah, vanarahvas kutsõ jo veebruarikuud külmäkuus, lumõkuus, tuisukuus, soekuus ja radokuus.
Radokuu om uma nime saanu tuu perrä, et seo kuu om sussõ radoaig vai joosuaig. Kas kimmäst… -
Tossu Tilda pajatus
Verrev leib
Kadonu sõsar oll’ kõva «suidsumiis». Tuudaigu oll’ vahepääl suitsõ rassõ saia, tull’ pääle passi, ku puuti pabõrossõ müüki tuudi.
Ma lätsi värtest vällä, et Suu puuti minnä. Sõsar lei maja tõsõ kõrra pääl aknõ vallalõ ja hõigas’: «Är sa verevät leibä unõhtagu!»
Ma tiidse, midä tuu tähendäs. Mi… -
Puul kolm
Kõigilõ om jo teedä, et egän elämisen piät olõma suidsumärguandja ja vingumärguandja, nuu ilmadu targalt vällä mõtõldu hädäpasunõ. Mullõ om siiäni nuidõ seest kolm õigõ esierälist sekkä trehvänü. Kolm kõrda om kell puul kolm üüse üts niutsma nakanu. Kats kõrda magamistarõn ja ütel üül elutarõn. Vanas jäivä. Vanainemise jaos… -
Üts ummamuudu päiv
Inemine pidä plaanõ,
Jummal kõkutas naaru.
Rahvasuu
Ütest harilikust nelläpääväst sattõ vällä esisugunõ viltuvidämiisi ja sekeldüisi rodu. Olli telnü internetist üte raamatu, midä poodin… -
Parm tsuskas: lauluesä läts’ kirändüse pääväle
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga… -
Muda Mari pajatus
Elotähtsä as’a
Ma kuuli raadiost, et perändkultuuri sekkä tulõ kõrrast vahtsit asju mano. Ku vikatiga niitmise vai leevä küdsämise kunsti omma säändse, midä egä päiv inämb vaia ei lää, sõs saapanüüre köütmise tarkus om kah häömä naanu. Jalavar’o omma nii mugavas lännü, et olõ-i vaia mõista sõlmõ tetä.
A… -
Tossu Tilda pajatus
Oppaja Mõhk
Nigu vast täämbädse pääväni, panti mu keskkooliaigu kah oppajilõ hõigunimmi. Nuu olli hariligult lühkü, tulnu ede- vai priinimest. Mõnõl oll’ kogoni mitu hõigunimme kõrraga. Meil olli kõgõ populaarsõmbidõ oppajidõ hõigunime säändse: Kirvõs, Sass ja Mõhk.
Mõnikõrd sai noidõ nimmiga nall’a kah. Oll’ kooliaasta alostus ja õkva maalt… -
Metroo ehitämine
Oll’ tuhandõ ütsäsaa kuvvõkümne tõsõ aasta talv. Lumõhangõ olli rinnuni. Kats väikeist üttemuudu tütrikku rühksevä paksun lumõn hummogu varra kooli poolõ. Esä oll’ joba varrampa kanalahe tüüle minnen ummi jalguga jäle ette tennü ja lummõ veidükese sõknu, et mul ja mu katsiksõsaral Sirjel olõssi kergemp kar’akoplist läbi… -
Sirgõ sälläge krutskit täüs naabrimiis
Ku ma Lepistüle tüüle lätsi, es tunnõ ma sääl kedägi. Varsti sai teedä, et Tsooru kandi kõgõ… -
Parm tsuskas: automass
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Liigumi iks edesi!
Ma kuuli raadiost, et mitmõl puul maailmah tahetas kuulõh latsil nutitelehvoni är keeldä. Tuu om umbõs sääne tagasiminek, et keelämi autidõga sõitmisõ är ja käsemi inemiisil liinibussõga sõita. Nigu viiskümmend aastat tagasi.
Ku sada aastat tagasi edimädse autidõga liiklusõnnõtusõ juhtu, arvati kah, et massina tulõ är… -
Tossu Tilda pajatus
Pruudieksäm
Liinamiis ja maanaanõ otsusti paari minnä. Pulma peeti maal pruudi koton, peigmiis peläs’, et liinan või pulma tulla hulga võõrast rahvast. A maal oll’ kah hulga inemiisi uuta, selle et peigmehel ja pruudil oll’ pall’o sugulaisi ja tutvit.
Pulmapäävä hummogu löüdse pruut, et peigmiis om kaonu. Alostusõn tä… -
Varahanõ surmakuulutus
Üts miis ja üts naanõ olli jäänü leses. Nä olli aastakümnit naabri olnu, häste läbi saanu ja tõnõtõsõga asju jaganu.
Lesknaanõ viitse umma aigu maakunna haigõmajan õendusõ osakunnan. A tõsõl puul oll’ haigõmaja osakund. Nägi Ilse, et naabrimiis pikutas sääl. Käve tedä kaeman, seletivä vannu mälehtüisi ja… -
Hiire saapan
Oll’ 1995. aastaga joulukuu. Mul olli säändse pikä seerega uhkõ talvõsaapa. Panni nuu õdagu pliidiveere pääle lämmähe, et hummogu hää jalga tsusada.
Pidi bussiga liina minemä asjo ajama. Maalt Aakrõst käü veidü bussõ, olõ-i nii nigu liinan, et saat egä kell liikma. Naksi saapit jalga pandma. Sai jalga är,… -
Keka-tunni alostus
Ütsäkümnendide lõpu poolõ olli Kreutzwaldi kooli mõsuruumi hirmsahe jälle. Kiäki es käü hinnäst mõskman, selle et dussi olli rossitanu, kõik aig tsilksõ… -
Parm tsuskas: ütskõrd tulõ vahtsõnõ aasta nigunii!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga… -
Muda Mari pajatus
Susi sinno söögu!
Ma kuuli raadiost, et soe võivaki süvvä, midä ja kedä tahtva. Ku susi om lihasüüjä elläi, sõs või süvvä nii mõtsa- ku kodoeläjit, süü kasvai inemise är.
Annas taivas, et nii kavvõhe as’a viil ei lää, inne ku säädüse är praavitõdas ni jahimehe saava jälki soe…