Perämine külg
-
Tossu Tilda pajatus
Niidilits om koolnu
1980. aastidõ alostus. Poiskõnõ tull’ koolist ja ütel’: «Niidilits om är koolnu.» Imä sai pahatsõs, et poiskõnõ kõnõlõs arvada edesi lorijuttu, midä napsimehe kongi kõnõlnu. Nuu iks kõnõlõsõ egäsugumaidsist litsest. A poiskõnõ kinnüt’, et koolin oppaja esi ütel’ nii.
Murõmõttin imäl oll’ pää segi, tä ütel’… -
Märgotus kunsti pututusõst
Uma Lehe 2024. aastaga jututalgo hindajidõ kogo lemmikjutt
Kunst om mi ümbre egä päiv ja egäl puul. Sis, ku veidükese laembalt… -
Parm tsuskas: advendikündle
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Tagasi puu otsa
Ma kuuli raadiost, et Ameeriga inemise piät valimiisil uma helü saatma kiräga. Ja sõs tull’ vällä, et osa inemiisi mõista-i inämb käega allkirjä kirota. Tagasiminek om iks kimmäs. Meid uut tuu vast iih. A võiolla joba omgi meil kah nii. Om latsi, kiä kirotasõ käega… -
Tossu Tilda pajatus
Rummal kingitüs tõi kõva karistusõ
Antslan elli üts vallalinõ keskiäline naanõ, kellele miildü pitu pitä. Täl oll’ tulõman sünnüpäiv, kohe tä kutsõ hulga rahvast.
Kõik naksi sis kingitüisi kokko ostma, a et es taheta väega kuluta, kingiti inämbüisi raamatit. Üts miis, kedä kül sünnüpääväle kutsut es olõ, tahtsõ kah… -
Varõssõ
Ma ei viska kunagi söögist üle jäänüt vai hukka lännüt kraami prügükasti. Vii kõik umilõ hallõlõ sõprulõ.
Ku ma niisama jaluta, ei tii nä must vällägi. Ku mul om midägi käen, vaakva kats kõrda ja ku ma midägi maaha viska, vaakva kolm kõrda, ja õkva om terve parv jaol.
Kõgõ inne… -
Sissesõkutu tii päält kõrvalõ
Esä ja lellä elämiisi vahe oll’ 15 miitrit. Kolm lellälast Arvo, Milvi ja Helgi omma must vanõmba. Olõ vellest… -
Parm tsuskas: talvõkummi vaihtus
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Postipoiss
Ma kuuli raadiost, et riigi postiteenistüs lõpõtas är egä päiv kirju lakjavidämise. Vanal aol, ku mõisaherrä viil posti vidämist kõrraldi, liiku postihobõsõ kah küländ hõrrõlt. Ku oll’ kipõ tiidüs edesi anda, saadõti käskjalg ratsa minemä.
Põnnõv tiidä, kas kiä noid käsilde kirotõduid kirju inämb taht saatagi. Noorõ kirotasõ… -
Tossu Tilda pajatus
Tsobokõsõ laulupido rongikäüki kaeman
Ütel üldlaulupidul olli kolm Võrumaa tsobokõist lännü kah pääliina, et kaia pidu rongikäüki. Ku Võrumaa laulja-tandsja näist müüdä marssõva, tekkü suurõmb larm, selle et rahvalõ miildü värmilidse ja rõõmsamiilse võrokõisist pidulidsõ.
Tsobokõsõ aiva ummi asju ja panni Võrumaa rahvast tähele viil sis, ku nuu pia… -
Koolnu herätämine
2020. aasta vahtsõaastakuul lätsi naabrinaasõ puhtilõ. Välläsaatmine oll’ Võro haigla leinäsaalist.
Alostusõni oll’ jäänü mõni minot. Ütekõrraga hüpäs’ tagaussõst sisse mundrih kipõabinäüdsik. Tä pandsõ käe kadunukõsõ kässi ja sõs pää pääle.
Mu sälä takast oll’ kuulda sosistamist: «Viimäte ei olõki koolnu, ku viil pästmä tulti?» ja «Vast istuski üles».
Peräkõrd… -
Latsõpõlv ei kao
Ku ma olli üte kuu vannunõ, sai minust võrukõnõ. Kuldrõst vanavanõmbidõ talust vei vanaesä mu üten imä ja esäga hobõsõvankrin Antsla jaama,… -
Parm tsuskas: egäh kolgah uma kiil
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Äriplaan
Ma kuuli raadiost, et Tarto liin lassõ suurõ korsna niisama õhku, a olõs võinu tuust suurõ kultuuripääliina pido tetä. Mis lännü, tuu lännü, ega korsnat inämb tagasi pistü ei panõ.
A järgmädses suvõs võissi Võromaal midägi säänest planiiri üteh suurõ rahvapidoga. Näütüses lasõssi Munamäe torni õhku. Asõmõlõ… -
Tossu Tilda pajatus
Lenin toro otsan
Linda kolhoos Antsla lähkül oll’ sääne, kon majandusnäütäjä olli kõrran ja inemiisi iist peeti häste huult. Kolhoosi tetti esiki veinivabrik. Ütel aol nõstõti pääväkõrda, et kolhoos piäsi vahtsõ nime saama. Vahtsõs nimes pakuti Lenin, tuu läts’ läbi kah.
Kolhoosin tüüt’ häste vana miis, kes oll’… -
Tsiahanna
Ku lats olli, peeti meil tsiku kah. Mi perrel oll’ mitu tsika. Munapühis tapõti üts ja jõulõs tõõnõ tsiga. Imä pandsõ liha suula ja ütel’: «Ku om sann, saa liha kah.»
Esä kässe kõgõ tsiahanna kah kintsulõ külge jättä. Tuu hannakõnõ om suidsutõdult kõgõ parõmb. Mi uno tõi kah uma… -
Kiil suust vällä!
Minevä aastaga võru keele nädäli lõugahus «Kiil suust vällä!» om ku ruskas silmämulku. Olku kitetü tuu lausõ vällämõtlõja, selle et tuu mõttõ… -
Parm tsuskas: vahtsõnõ kuamiis
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Sinnä ja tagasi?
Ma kuuli raadiost, et riik lätt inemiisist kõrrast kavvõmbalõ. Põlvah panti kinni mito riigiammõdi osakunda. As’apulga ütli, et tuu kandi inemise võiva bussiga Võrolõ sõita.
Säänestmuudu pandas ütskõrd terve Põlva maakund är Võro maakunna ala. Ja saagi tagasi üts vana suur Võromaa, nigu vanastõ oll’.
Parhilla lubatas,… -
Tossu Tilda pajatus
Kängsepä opipoiss
Inneskidse Eesti-ao lõpupoolõ tull’ maapoiss Volli Kasaritsast Võro liina kängsepätüüd opma. Tuu tüü vasta tä suurt huvvi es tunnõ, a tõsõ Kasaritsa poisi, kiä kängsepäs olli saanu, olli uma eloga rahul. Nii sooviti Volli vanõmba poisil kah kängsepäs saia.
A tuul Võro Suu pääl olõva kängsepätüükua umanikul,… -
Eläjide jutukõsõ mõtsatii pääl ja mõtsa veeren
Saiva mõtsatii pääl kokku kahr, susi ja repän. Kahr patsut’ umma ümärikku kõttu ja ütel’, et om seo suvõga väega rahul. «Lämmi suvi oll’ ja mõtsa ja suu marju täüs. Käve mehitsil kah külän. Seo ao taru omma vatust tettü,… -
Appi, appi, hiir pudõlih!
Tuu oll’ sügäväl nõukaaol ku Moskvah oll’ Brežnev pukih ja meil olliva säältpuult tulnu säädüse jõuh. Üts noist oll’ sääne,… -
Parm tsuskas: hääd oppajidõ päivä!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. -
Muda Mari pajatus
Asju vahtsõstpruukminõ
Ma kuuli raadiost, et inemise ostva poodist veidemb asju, selle et kõik om kallis. Kallis muidoki om, a tõõsõlt puult pantas kõik aig inemiisile süäme pääle, et mi tarvitanu veidemb asju. Om jo häste, ku veidemb ostõtas – sõs raisatas kah veidemb.
A ku saapa läävä katski,…