Kas piät häötämä?

Kas pühäpaigan vai surnuaian või mõtsa rako? Kas ristipuid, umma kiilt, külli, mõtsu ja mäki piät hoitma vai häötämä? Kas inemise tahtva vai ei, sund’va viimädse ao uudissõ märgotama, kumb om õigõmb, kas uma hoitminõ vai häötämine.

Mõtsavirma taht naada tuhandõaastadsõn kalmuaian traktoridõga sõkma ja pühhä kotust pall’as ragoma. Taa asi om pandnu pääle Obinitsa inemiisi ka pall’o tõsõ kõvva hellü tegemä. Uudis jälehüst plaanist jõudsõ nii ETV uudissihe, Eesti Päevalehte ku muialõ.

Kõgõ hirmsamb olõki-i as’a man tuu, et mõtsavirma saa-i arvo, miä om pühä ja miä olõ-i. Hiussõkarva nõsõssõ pistü hoobis muinsuskaitsõammõt’nikkõ saisukotussõ pääle. Võro muinsuskaitsõmiis’ Undi Arnold arvas, et omgi parõmb, ku raodas: puiõ juurõ kah’ostasõ kääpit!

Et pikk’ Vinne-aig om inemiisi pääst pühähüse-tundõ är veenü, tuust om pahandust muialgi. Põh’a-Eestin Kehtna kandin tahetas Palukülä hiiemäele panda pistü kats’ nõstukit, tetä valgusõga suusaraa, lähükeste motell’ ja kämpingu. Õnnõ paiklik Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsing ja maausolidsõ pruuv’va eestläisi pühhä vanna hiiemäke pästä.

Paistus, et Eestimaa rahvas om parhilla katõn leerin – üts’ püüd selges tetä, et mi pühä as’a ja satu aastit vana umakultuur’ omgi tuu, miä meid viil meis hindis (eestläisis, tuu siän võrokõisis ja setodõs) tege. Tõnõ jago löüd, et ku minkagi iist rahha andas ja õkvalt vangi panda-i, tii üts’kõik’ midä, prostituts’oonist mõtsu pall’asragomisõni vällä.

Kah’os paistus viirtpiten tõsõn leerin ollõv ka muinsuskaitsõammõt’. Ku õkva säädüs ei sunni, sis om ammõt’nikõl häötämisest üts’kõik’. A kas pühähüst om üldse võimalik määndsegi säädüsega hoita?

Umma lehte saa osta ja telli

Uma Leht  saa osta Võro maakunnan Lehepunkti müügi-kotussist Võron, Parksepäl, Vahtsõliinan ja Antslan, Põlva maakunnan Põlvast, Räpinält, Kanepist, Ahjalt, Sabõrnast, Võõpsost, Verioralt, Verskast ja Tilsist.

Lehte saa telli egäst post'kontorist, e-kiräga (info@umaleht.ee) vai kõlistõn 78 22 221.

ILM


Külm-lämmi vaeldusõ üüse, päivä ja paiguldõ




Bergmanni Karl, ilmavana

Paastukuu tõnõ puul’ või olla inämb-vähämb tavaliidsi kraatõga, vaihõl või olla mõnõlpuul lumõsatu. Um selgit päivi külmi öiega. Um sääntsiid päivi, kon mõni kraat’ üle nulli.

Pääle viimädse veerändi või tulla suurõmbit kõikumiisi plussõ ja miinuissi vaihõl. Selgide öiega või olla mõnõlpuul undsõt ja härmä.

Pääle keväjä alostust (20.03) väega suuri muutuisi ei piässi tulõma, iks üle üte päävä külmä ja lämmä vaeldusõ. Mõnõl puul um sadõmit.

Paastumaarjapäävä (25.03) ümbre või olla mõni päiv üldse lämmämb. Kuu lõpp või olla jahehõmb ja mõnõl puul või olla ka sadõmit: kon lummõ, kon lörtsi ja või-olla ka nõrka vihma.

Lumõ minegi kottalõ oll’ vanal aol ütelüs: ku maarjapäävä um lumi katussõn, sõs um jüripäävä (23.04) aidveeren.