Aasta keeleteo konkursi rahvaavvohinna saiva seokõrd võrokeelidse karmanihelü «Poodi man» tegijä SAARÕ HIPP ja RAJU ELIISABET. Nä alosti ummi netisaatidõ tegemist 2024. aastagal, täämbädses om üles võet 25 saadõt, midä saa kullõlda Spotifyn ja Helüaidan. No kõnõlõsõ nä Umalõ Lehele tsipakõsõ karmanihelü tegemisest.

* * *

Midä podcast’i tegemine teile and?

Eliisabet: Inemiisi tundmist, harinõmist esi inemiisiga. Selle et küsümüisi om vaia küssü egäüte olõmisõ perrä.

Hipp: Mullõ and arvusaamisõ tollõst, midä võro kiil ja tollõga köüdedü tegemise esi inemiisi elon tähendäse. Väega mitmõsugumadsõ omma näide tagapõh’a ja seletüse, kuis nä omma võro keele mano jõudnu. Mullõ miildüs aoluku teedä saia, kõigi inemiisi kujonõmisõ ja kasumisõ luku.

E: Illos mälupilt tulõ kokko kõgõst Vanast Võromaast.

Kuis teil vahtsidõ jakõ ettevalmistaminõ käü?

E: Väega lühküle ja loomingulidsõlt ja tasakaalu otsõn.

H: Hariligult perämädsel minotil, ku mi kaemi, et piäs vahtsõnõ osa vällä tulõma…

E: …sis ma kirota Hipõlõ, et kulõ, kes meil viil listin om, mis saa.

H: Meil om pikk nimekiri noist, kedä võinu kutsu, a harilikult lätt niimuudu, et om viimäne minot käen ja sis ma küsü Beti käest, mis päiv tälle passis, ja Võro Huubi käest, mis päiv näile passis, ja sis nakkami inemiisi käest küsümä. Harilikult om logistika kõgõ tähtsämb ja veidükese inne paiga pääle jõudmist arotami, midä küssü.

E: Vai tii pääl.

Kas teile tulõva külälise häämeelega?

E: Jaa! Mõnikõrd om kül sääne hädä, et aig ei klapi. Om paar säänest inemist, kiä omma alasi olnu nimekirän, a nä ei saa tulla, selle et näil om kontsõrt vai määnegi koolitus samal aol. Ja alasi tuul pääväl, ku mi tahami saadõt üles võtta. A inemiisil om huvi suur ja ei-d ei olõ mi saanu. Ütel kõrral vast.

H: Ei, mi olõmi iks mitmõl kõrral saanu ei. Harilikult om põhjus lavanärv, a olõmi pandnu tähele, et inemiisil om pelgüs kõnõlda võro keelen ja tuud avalikult vällä laskõ. Inämbüisi olõmi saanu är trüüsti, et ei olõ midägi hullu, egäüte kiil om, nigu taa om, ja tuu omgi äge. A mõnikõrd ei olõ tuu õnnõstunu.

Ku pikk teil tuu nimekiri om? Vai omma kõik joba är kõnõlnu?

H: Ei olõ, meil om iks 20–30 inemist…

E: Kirgäjit inemiisi om Vanal Võromaal nii pall’o, et ku nimekiri nakkas täüs saama, sis kedägi tulõ iks viil mano.

H: Ku 80 000 inemist ütlese, et nä mõistva võro kiilt, sis meil nimekiri otsa ei saa.

Olõti ti härgütänü kedägi viil midägi säänest tegemä?

H: Kodavere kandin naati mi perrrä tegemä podcast’i ja mu meelest Mulgimaal kah kiäki ütel’, et taht uman keelen tetä.

Määndse omma ti kullõjanumbrõ?

H: Helüaidast ei saa saatõ kaupa vällä võtta, a noid, kes meid omma Spotifyn üles löüdnü, om päält 2000 kõiki jakõ pääle kokko.

E: Ja noid ei olõ mitte õnnõ Eestist, a ka Soomõst, ja esiki mu vaihtusvanõmba Argentiinast kullõsõ. Nä ei saa midägi arvo, a tahtva mu hellü kullõlda. Ja pruuvi arvo saia, midä määnegi sõna tähendäs. Fänni omma üle ilma olõman.

Om teil vipõruisi kah ette tulnu?

H: Jah, ütskõrd kõnõlimi terve osa är ja sis tull’ vällä, et massin es salvõstagi.

E: Ja kõgõ hullõmb oll’ tuu, et seo oll’ osa Kama Kaidoga. Tuu oll’ umbõlõ rummal lugu.

A rõõmsit juhtumiisi om iks inämb?

H: Jah, nal’aliidsi lukõ om olnu hulga ja häid kingitüisi, olõmi andnu ja esi saanu. Näütüses Troll’a Tiia tõi meile väega pall’o tomatiid. Olõmi kuulnu säändsid juttõ, millest es olõ inne aimu, näütüses kuis inemise omma noorõst pääst olnu mässäjä.

E: Jah, nigu Kauksi Ülle vai Troll’a Tiia. Hää oll’ näide latsõpõlvõst rohkõmb teedä saia ja saia aimu, kost näide lugu pääle nakkas. Tuu and kõgõlõ sügävämbä tähendüse.

Saarõ Hipp ja Raju Eliisabet avvohinnadiplomiga Tarton Hurda Jakobi kujo man.

Kullõ ülesvõtõt seost intervjuust!