Räpinä mehel ILVESE AAPOL om trüküst tulnu juturaamat päälkiräga «Sulatõtt ja teisi jutte». Inämbüs raamatulõ jõudnuid juttõ om varrampa mõnõn aolehen vai aokirän avaldõt, a huulmada tuust and raamat kõrraligu novellikogo mõõdi vällä. Raamadu tõsõn jaon omma jutu ja katõ laulu sõna, miä kõnõlõsõ Aapo kodopaigast Räpinäst. Uuri kiränigu hindä käest lähkümpä, midä tä kõnõlõs umast raamatust ja ilmaelost kah.
* * *
Tere, Aapo! Kas om tõtõjutt, et sul om trüküst tulnu juturaamat?
Om jah, kiränikul tõõnõkõrd või niimuudu trehvädä.
Kuimuudu ja mis jutõst tuu raamat kokko sai?
Ma olõ päält 15 aasta kirotanu tiatriilõ, 2024 oll’ säidse esietendüst ja kokko kümme käpäjälega tükkü lava pääl, a 2025 oll’ inne üts muusikal lavva pääl ja mul tull’ miilde, et kiräniku andva õks raamatit kah vällä. Sõs otsõ ja löüdse parra portsu juttõ ja naksi kirästämä. Raamatuh om 26 juttu ja katõ laulu sõna. Kolm luku omma tävveste võrokeelidse ja tõisin om kah võrokeelitsit lausit vai katõkõnõt.
Raamadu kaasõ pääl om hoiatusmärk. Kas tuu tähendäs, et noorõmba lugõja es pidänü taad lugõma vai om tuu vastapite, reklaamitrikk?
Üts ja tõnõ. No sääl om paar novelli, mille pääle vanõmba võiva nakata sjood raamatut latsi iist käkmä nigu nõuka-aigu oll’ «Avameelselt abielust» är käkit, a tõistpite om sjoo hoiatus muidoki kõgõ kimmämb viis latsõ lugõma saia.
Ummõhtõgi om mõnõngi jutun tarvitõt vägisõnno, midä ÕSin inämb är ei trükitä. Kas kiil jääs sis su meelest vaesõmbas?
Ma sõnno ei pelgä, naidõ takah ommava mõttõ. Mul ommava njoo sõna taah antropomorfitseeritü, inemisetaolidsõs tettü. Egäsugunõ tsensuur ja kiildmiskultuur mullõ miildü-i joht. Saa-i sjood ossa keelest vällä visada!
Su jutõn tulõ ette egäsugumaidsi müstiliidsi mõtsaliisi, näütüses Mönn, Pahr vai Kalmer. Olõt esi kah mõtsan mõnt essütäjät vai muud säänest trehvänü?
Ei tulõ miilde vai ei taha kõnõlda, a tuu Mönn tull’ nii, et Kar’ala rokimiis Santtu Karhu kõnõl’, et Kalevala legendeh olõvat karvatsõ mõtsinemise, kedä kutstas mennikäiset.
Raamadu tõõsõ jao päälkiri om «Räpinä». Mille piät tähtsäs kirota umast kodopaigast?
Kuigina trehväs’ niimuudu, et oll’ tegünü ports Räpinäga köüdetüid juttõ ja nä sündü ilosahe raamatuhe panda. Ma tõisi inemiisi kodopaikust vast es mõistnu niimuudu kirota ja Räpinä om naid juttõ väärt. Sjoo raamat om üleni Lõunõ-Eesti elotundmist täüs.
Olõt küländ kõva ull’uisi vasta võitlõja, näütüses ei miildü sullõ tuu, ku droonihoiatusõ teedüs saadõtas «saarõmaa keeli», õ tähti asõmõl tarvitõdas ö-d. Mille säändse as’a sullõ nii kõvastõ henge läävä?
Ull’usõ ja käki miildü-i ja esieränis miildü-i, ku asi om tettü tuujaos, et lihtsäle tunnus, nigu olõs midägi tettü. Ku ma umma tüüd nii sitastõ tennü, olnu meil laulõ ja tiatritükke peris pall’o veidemb. Kiäki peät jo ütlemä, ku kuningas alastõ om.
Saman paistus vähembält mullõ, et egä päiv tetäs mugu vahtsit ull’uisi mano ja tollõ vasta võitlõminõ võtt är maru hulga jõudu. Kost sa jõvvo võtat?
Mõnikõrd om ull’us nii suur, et tuud jõudu ei jakkugi. A no ma kirota ummi juttõ ja laulõ ja vast vähembält mõnõ inemise muutusõ naade kaudu parõmbas.
Usut iks viil, et ilokirändüse lugõminõ või härgütä inemist laemba pilguga ilmaasjo pääle kaema?
Kos tä päses. A inne tulõ muidoki raamatit lukõ. Telekas ja uudissõ raamatidõ kotust ei täüdä!
Kost huvilinõ su vahtsõ raamadu kätte saa?
Kimmäle saa mu hindä käest ja COOP Põlva puutõst, a vast sjoo intervjuu ilmumisõ aos saa joba muialt kah. Suuri puutõga om väikul kirästäjäl küländ keerolinõ asjo aia ja sääl om võimalus hinnäst vaesõs müvvä.
Ahjah, üts asi viil. Kas plaanit Uma Laulu konkursilõ kah mõnõ vahtsõ laulu saata?
Hää, et miilde tulõtit. No vast jõvva, a ku jõvva-i, sõs olõ-i kah midägi katski, mul om võrokiilsit laulõ joba umbõlõ pall’o.
Ilvese Aapo uma vahtsõ raamatuga. Pilt Ilvese Aapo eräkogost
