Umakeelitses oppusõs naatas pakma rahatukõ
Üten kooliaasta alostusõga tull’ teedüs, et seost opiaastast saava umavalitsusõ küssü lisarahha, et massa oppajilõ, kiä pruukva tunnin paikkundlist kiilt, 20 protsõnti palgalissa. Tuginõu pututas nii latsiaidu, latsihoitõ ku ka kuulõ.
Lisaraha saa küssü kooni 28. süküskuuni. «Hüä olõsi, ku egä kuul umah…
Lisaraha saa küssü kooni 28. süküskuuni. «Hüä olõsi, ku egä kuul umah…
Tarton peeti ettekandõpääväga võro keele grammatiga kaejatsit
4. süküskuul peeti Tarto liinan Plado Heleni raamadu «Võru keele grammatika» kaejatsit.
Raamadu edimäne vällänäütämine oll’ põimukuul Kaika suvõülikooli matkapääväl, a välläannõ om toda väärt, et mitu kõrda nii-üteldä trummi lüvvä, selle et minevädse võro keele grammatiga säädse…
Raamadu edimäne vällänäütämine oll’ põimukuul Kaika suvõülikooli matkapääväl, a välläannõ om toda väärt, et mitu kõrda nii-üteldä trummi lüvvä, selle et minevädse võro keele grammatiga säädse…
Puuanomanäütüs
Süküskuun näge Vana-Võromaa käsitüüesindüsen väikut näütüst Štubise Urmasõ puutüükuntsist. Käsitüüesindüsen om pääle näütüse muudki käsitüüd, midä Vana-Võromaa käsitüümeistre rõõmuga näütäse ja pakva. Esindüs om vallalõ iispääväst riidini kellä 10–15. Kotus om Keskliina kooli hoovi pääl Vabadusõ uulits 12/2 Võrol.
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü
Oja Vilve pilt
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü
Oja Vilve pilt
Miildetulõtus: võrokiilside laulõ võistlusõ Uma Laul tähtaig om ligi
23. süküskuus oodõtas vahtsit võrokeelitsit laulõ Uma Laulu võistlusõlõ. Säänest lauluvõistlust kõrraldõdas joba viies kõrd ja mitmõ varatsõmba võistlusõ laulu omma jõudnu Umalõ Pidolõ.
Oodõtas umakiilsit ja umaluuduisi vahtsit laulõ vabal teemal. Laulu võiva olla nii vahtsõaolidsõ…
Oodõtas umakiilsit ja umaluuduisi vahtsit laulõ vabal teemal. Laulu võiva olla nii vahtsõaolidsõ…
Kas päkädsi suvõl kah käävä?
Seo suvi kävevä arvada päkädsi mu Vana-Roosa elämisen ja tõiva mu peldiku aknõlavva pääle välläandõ «Eesti NSV muuseumid» (1961), miä oll’ umal aol olnu Varstu raamadukogo raamat. Kinkse taa raamadu 15. põimukuul suvõülikoolin Padari Ivarilõ.
Mul ei olõ mitte määnestki tiidmist, kiä tuu oll’, kiä…
Mul ei olõ mitte määnestki tiidmist, kiä tuu oll’, kiä…
Süküskuu alostusõ vaiv
Egä aasta tuu süküskuu alostus pia kõigilõ pääle vaivanolõkit. Koolilatsõ läävä kuuli, nii nimä ku vanõmba piät hulga vahtsõga harinõma. Ja sääne alostus olõ-i ilmangi vipõruisilda: pangakaart kaos är, telefon kaos är, bussist jäät maaha jne. Kõkkõ toda piät sis hulgani vallalõ arotama nakkama.
Ja nigu…
Ja nigu…
Ilvese Aapo: kiäki peät ütlemä, ku kuningas alastõ om!
Räpinä mehel ILVESE AAPOL om trüküst tulnu juturaamat päälkiräga «Sulatõtt ja teisi jutte». Inämbüs raamatulõ jõudnuid juttõ om varrampa mõnõn aolehen vai aokirän avaldõt, a huulmada tuust and raamat kõrraligu novellikogo mõõdi vällä. Raamadu tõsõn jaon omma jutu ja…
Mu suur sõbõr Orlov
Tuust om joba jupp aigu müüdä, ku ma käve Kambja koolin. Es tiiä kiäki midägi internetist ja mobiiltelefonist. Pääle kuuli aimi kamba kokku, et rahvastõpalli mängi, vai hüpsimi järve veeren purdõ päält pommi. Mõnõl sõbral oll’ jalgratas, a ma tahtsõ hindäle võrri ja käekellä.
Es jõvva kuigi…
Es jõvva kuigi…
Kaemi üle ola tagasi. Süküskuu edimäne puul
1986. aasta Smuuli kirändüsavvohinna võitsõ Luigõ Viivi romaan «Seitsmes rahukevad».
* * *
1987. aasta süküskuu algusõh tulli kokko ansambli Kolumbus Kris ja Ultima Thule.
13. süküskuul esinesi ansambli J.M.K.E. Moskva lähküh Podolski rokifestivalil.
* * *
1988. aasta 6. süküskuul kõrrald’ KGB Võro liinah eestläisi…
* * *
1987. aasta süküskuu algusõh tulli kokko ansambli Kolumbus Kris ja Ultima Thule.
13. süküskuul esinesi ansambli J.M.K.E. Moskva lähküh Podolski rokifestivalil.
* * *
1988. aasta 6. süküskuul kõrrald’ KGB Võro liinah eestläisi…
Poolamaal piisonijahin
Poolamaa om luulõtajit jo ammust aost hindä poolõ tõmmanu, tulõtami miilde kasvai Liivi Juhanit. Nii võtimi Soomõ luulõtaja Laaksoneni Heliga plaani tetä põimukuu perämädsel nädälil üts käük Poolamaa vanna mõtsa.
Heli es olõ varrampa Poolamaal käünü ja ma olõ olnu innembi nigu läbisõitja. A mi mõlõmba huvi…
Heli es olõ varrampa Poolamaal käünü ja ma olõ olnu innembi nigu läbisõitja. A mi mõlõmba huvi…
Tundõ läbi elo
11. Igätsüs
Kes meist ei olõssi tundnu igätsüst, esieränis noorõmban iän. Igätsüs om sääne tunnõ, et õkvalt minotitki ei saa süä rahhu. Kõik aig mõtlõt kalli inemise pääle ja kuigi ei jõvva är uuta, kuna jäl tõist nätä saa. Käüt nigu unik õnnõtust ümbre, kuigi midä halva ei…
Kes meist ei olõssi tundnu igätsüst, esieränis noorõmban iän. Igätsüs om sääne tunnõ, et õkvalt minotitki ei saa süä rahhu. Kõik aig mõtlõt kalli inemise pääle ja kuigi ei jõvva är uuta, kuna jäl tõist nätä saa. Käüt nigu unik õnnõtust ümbre, kuigi midä halva ei…
Priinime lugu: Parts
Seod nimme kand Eestin 834 inemist. Hingelugõmiisi perrä panti nimi umbõs 30 mõisan, miä kõik olli lõunaeesti keele ala pääl. Noist 11 olli Mulgimaal, 11 Lõuna-Tartumaal ja katõssa Võrumaal.
Periselt oll’ Võrumaa mõisit rohkõmbki. Hingelugõmiisi perrä olli nuu Peri ja Saarjärve Põlva kihlkunnast, Rõugõ, Korgõpalu, Viitinä ja…
Periselt oll’ Võrumaa mõisit rohkõmbki. Hingelugõmiisi perrä olli nuu Peri ja Saarjärve Põlva kihlkunnast, Rõugõ, Korgõpalu, Viitinä ja…
Matusõjutlus Pankjavitsah
Olle sükäv Vinne aig. Meile maalõ tulliva vahtsõ naabri. Eesti Vabariigi aigu ellivä nä Petseri maakunnah ja olliva Eesti kodanigu. Mi saimõ ruttu umavaihõl tutvas. Õnnõ imä võõrist’ näid, a ao joosul harisi timä kah vahtsidõ naabridõga. Näide latsõ mõistsõva puhtalt eesti kiilt kõnõlda, vanõmba…
Põllupidäjä jo noorõst pääst
Sai kortõri Haabsaardõ 1979. aasta keväjäkuul, ku olli 20aastanõ. Sääl anti maalapp kah ja ku oll’ maa, tull’ eläjä kah võtta. Sai võetus tsiapõrsa ja vasik. Kasvati sääl kardohkid, sibulat, tilli, põrknast, eläjäpiiti. Tsiku jaos hekseldi hekslimassinaga peedilehti, vasikalõ tsagasi tsagiravvaga piite.
Noorõst pääst…
Noorõst pääst…
Uskmalda kunstioppaja
Põhikoolih olli kunstioppusõtunni, sääl tsurgõldimi paprõ pääle pilte. Mul tekkü kotoh mõtõ pruuvi, kuis musta tsehkendüsvärmiga piirjuuni tetä ja sis akvarelliga üle maali.
Joonisti hariligu pleiätsiga joonõ ette – mäekuntõ, paar puud, üte suurõmba kõo, uja ja sanna muudu tarõkõsõ. Tõmbsi nuu juhtjoonõ terävä sulõga üle, lasi…
Joonisti hariligu pleiätsiga joonõ ette – mäekuntõ, paar puud, üte suurõmba kõo, uja ja sanna muudu tarõkõsõ. Tõmbsi nuu juhtjoonõ terävä sulõga üle, lasi…
Muda Mari pajatus
Ma kuuli raadiost, et ildaaigu koolnu Serbiä sõakur’ategijä matõtas riigi kulu ja kirjuga. Mis tuust, et tä om tuhandidõ inemiisi surmah süüdü Bosnia lihonik. A vähembält kats Haagi tribunalin süüdü mõistõtut inneskidse Jugoslaavia sõakur’ategijät istus jo viistõiskümme aastat kinni Tarto vangimajah. Tuu üle olõ-i meil kiäki nurisnu…
Parm tsuskas: kahurimürsü
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
