1986. aasta Smuuli kirändüsavvohinna võitsõ Luigõ Viivi romaan «Seitsmes rahukevad».

* * *

1987. aasta süküskuu algusõh tulli kokko ansambli Kolumbus Kris ja Ultima Thule.

13. süküskuul esinesi ansambli J.M.K.E. Moskva lähküh Podolski rokifestivalil.

* * *

1988. aasta 6. süküskuul kõrrald’ KGB Võro liinah eestläisi ja vinläisi tapõlusõ, mille süüdläses tetti Saarõ Ain. 8. süküskuu Tüürahva Eloh ilmu nuurikolonni teedäandminõ, millega tuu süüspandminõ ümbre tougati.

11. süküskuul tegi Rahvarinnõ Tal’na lauluplatsi pääl rahvakogonõmisõ «Eestimaa laul», koh Valgu Heinz ütel’ kuulsa sõna: «Ükskord me võidame niikuinii!», Velliste Trivimi nõudsõ Eesti esisaisvust ja poliitvangi Tarto Ennu priis pästmist.

* * *

1989. aasta 15. süküskuul jõudsõ Tal’nahe NSV Liidu interliikmise solidaarsusmarss. Mõni nätäl pääle Balti ketti taheti tuuga näüdätä, et Eestih om pall’o inemiisi, kiä tahtva liidu püsümist.

* * *

1990. aasta 8. süküskuu pääväl tetti Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei. Esimiis oll’ Lauristini Marju. 12. süküskuul võtt’ ülembnõvvokogo vasta sotsiaalmassusäädüse, mis tekk’ sotsiaalmassus tüüandjilõ 20 saandikku.

* * *

1991. aasta süküskuu algusõh tunnisti Balti riike esisaisvust USA ja NSV Liit.

4. süküskuul kiroti Savisaarõ Edgar ja NSV Liidu KGB esimiis Bakatin ala protokollilõ KGB kaotamisõ kotsilõ Eestih.

8. süküskuul kõrrald’ Eestimaa Rahvarinnõ Tal’na lauluplatsi pääl suurõ ettevõtmisõ «Vabaduse laul», minka märgiti esisaisvusõ tagasitulõmist.

10. süküskuul võeti Eesti Euruupa julgõolõgi- ja ütistüünõvvopidämise (OSCE) liikmõsriigis.

11. süküskuul käve Tal’nah Saksamaa välisministri Genscher.

13. süküskuul alost’ tüüd Eesti Komitee iistsaisjist tett Põhisäädüse Assamblee, mis nakas’ kirotama vahtsõt põhisäädüst.

* * *

1992. aasta 14. süküskuul lõpõt’ uma tegemise Eesti Vabariigi ülembnõvvokogo. Aastil 1990–1992 võeti vasta 152 säädüst, 483 otsust ja 23 deklaratsiooni.

16. süküskuul and’ riikevaihõlinõ valuutafond (IMF) Eestilõ 41 miljonit dollarit lainu.

* * *

1993. aasta 10. süküskuul käve Eestih paavst Johannes Paulus II, kiä pidi raekua platsi pääl missa. 11. süküskuul tetti vallalõ Eesti Rahvusraamadukogo vahtsõnõ hoonõ.

15. süküskuul võtsõ riigikogo vasta põhikooli- ja gümnaasiumisäädüse, minka panti paika sunduslidsõs haridusõs ütesä klassi ni gümnaasiumiaig 10.–12. klassini.

* * *

1994. aasta 4. süküskuul mängse Eesti jalgpallikuundus aoluulidsõ edimädse Euruupa meistrivõistluisi valikmängu Kadrioro staadioni pääl Horvaatiaga. Eesti kaot’ 0:2. 8. süküskuul mängiti säälsamah Kadrioroh Itaaliaga, itaallasõ võidi 2:0.

Kuulõ nimetüste tull’ põhikuul ja gümnaasium, kooli naksi tegemä hoolõkogosid.

* * *

1995. aasta 1. süküskuul kaot’ Eesti jalgpallikuundus Zagrebih EMi valikmänguh horvaatõlõ 1:7. Eesti iist lei värehti Reimi Martin.

Aasta algusõh vasta võet keelesäädüs tõi süküskuust vinne opikeelega kuulõhe vahtsõ eesti keele ainõkava ja suurõmba tähelepandmisõ eesti keele opmisõlõ.

* * *

1996. aasta 13. süküskuul panti kats aastat Kultuurilehe nime all ilmunu aolehele tagasi suuperäne nimi Sirp. Aasta algusõh vällä hõigatust Tiigrihüppe programmist saiva edimädse kooli puutritehnikat ni oppaja naksi pääle puutrioppuisiga.

Pikäaolinõ kuulmeistre Säinasti Ene, kiä om muiõ ainidõ siän opanu aoluku kah, tulõtas miilde sündmüisi aost, ku Eesti vahtsõst esisaisvas sai.